kolmapäev, 27. september 2017

Suht lõbus

Mul kahte romaani ikka korraga välja ei tule.
Fantaasia ei saanud Kulkalt peaaegu üldse raha, aint ühe tõlkeulme-kogumiku jaoks, ning minu asi koos teiste kodumaistega lükkub edasi.
Seega jääb kohe-saabub teemaks vaid Varrak. Nemad vähemalt said Kulkalt ka midagi, kuigi aint väljaandmiseks, mu honorari taovad omast taskust (elik on nagu veidi õigustatud neile poes raha anda, mhmh, tehke seda, kui aeg tuleb, onjo!)
Olen natukene häiritud, aga too ebamäärane "mäh"-tunne võib olla ka sellest, et PMS ja seekord sattus ajale, kui niigi olen end enne üle pingutanud.

Nii väga, et mul umbes kõik logiseb sees ja väljas, ei saa magada, valutab, isegi kohv ei maitse eriti, oh kus ma jään. Samas: lähen oma lapsesaamisteemalist vereanalüüsi andma menstruatsiooni kolmandal kuni kuuendal päeval ja olen seega uudishimust vallatud. Pisikesed sammud titale lähemale, aga iga samm on asi, iga millimeeter loeb!
No võibolla ei rasestu, tean seda võimalust ning on ebameeldiv.
Kuid vähemalt üritan, raisk!

Muide, postituse pealkiri ei ole sisuga liiga tugevalt seotud, lihtsalt Poeglaps ütles nii pappkasti lammutamise kohta, mis tal käsil, ja kõlas hästi.

Kui ei proovigi ... ei, sellist suhtumist on. Mitte vähe. "Parem mitte proovidagi, kui püüda ja ikkagi mitte saada."
Noh, ma proovisin juba enne rongi.  Aga pärast - oot, mis te tõsiselt tahate mulle öelda, et üritamine, ent läbi kukkumine on kuidagi HALB asi v?
Ha. Ha. Hahahahahaaaaaa!
Ei usu =) 
Et ei oleks tasunud proovidagi? Ennast ära tappa?
No ei. Täiega tasus. Sel ajal oli üleni mõistlik valik ja surnud olles ei kahetseks ma raasugi, et surnud olen.
Samas: kas elan nüüd paremini? Elan.
Täiega tasus niisiis ära.

Noh, ja tegelikult: mul on tegelt ühe romaani üle ka juba nii rõõmus, nii rõõmus. Kaks peaaegu korraga olekski juba liiga hea. Ei jaksaks rohkem rõõmustada, aint kordi oleks vähem. Selge rõõmu raiskamine.

Järgmine päev ja PMS üle. Aint vä-si-nud.

Hormooniori mina, mis parata. Nii on.

Mõni asi on minuga nagu vanasti oli.
Mõni uus asi on täiesti veider.
Näiteks pole mul enam nälga. POLEGI. Aga kui olen vähe söönud, läheb mul süda pahaks. Mis on ebameeldiv, hoidun sellest ja kui õnnestub pidevalt enam-vähem söönud olemist säilitada, on oluliselt mõnusam elada.
Samm enne, kui iiveldama hakkab: ei saa magada. Uni ei tule enne, kui midagi söönud olen.
Üldse kuramuse une ja väsimuse asi - varem oli minu jaoks ainult üks und välistav asjaolu: külm. Aga istudes magada, kõval aluspõhjal magada, valju muusikaga magada, heleda välkuva valgusega või rahva hulgas? Hei, arvasin, et kui mõni neist minu und vähe segavatest asjadest takistab kedagi uinumast, pole inimene lihtsalt piisavalt väsinud. Miks kurta, et ei saa magada, kui sa tegelt väga väsinud polegi? Emake maa, mütsud vastu lage (mis on minu põrand, lapsed hüplevad)?
TÕESTI jube.

Nüüd kuid võingi olla LIIGA väsinud, et magada. Nagu - pff.
Nii on.
Nõnna, mis veel ...

Veider postituse ebatäiuse tunne on. Tahaks mõnest nägusast noorest mehest pilti siia, teeks kohe paremaks. Oot, vaatan ...

Leidsin hoopis midagi muud. Oma kirjandusliku (ja elu-) kreedo ühelt mu lemmikkirjanikult.
Mhmh, me peamegi sarnaselt mõtlema, sest niimoodi kirjutamine, nagu tema seda teeb, elab ja väriseb mu sees. Haagib. Nii väga.
Tema raamatud üldse ÜTLESID mulle esmalt, et sedasi ka saab. Jutustada elusid, mis on EREDAD.
Ei ole julgenud enamikku ta teostest üle lugeda (+mu omanduses on ka praegu aint kolm), aga tean, et need on olemas, need lood elavad mu sisemuses - ning sellest piisab.
Ma TEAN.
Tema kirjutised ei ole mingid ülikunstilised läbini masendavad lood - sihukesed ei meeldiks mulle natukenegi mitte. Iu, jäkk.
Ta keerab hoopis nii mitu vinti kõigele peale, et seda peaks olema LIIGA PALJU. Kõik tegelased on KÕIGE, keegi neist 10-s raamatus tegutsevatest umbes viiesajast pole "oh, on kah mingi, tavaline". Liiga koomiline ja liiga tundeline, liiga valus ja liiga põnev on kõik korraga ja kordamööda ja hoo ega hoobi vahet pole ... ja ometi tuleb absoluutselt imeline teos. Iga kord.
Niimoodi peabki, mõtlen ma.
Mitte oma tahti madalamaks keerama, vaid põlema nii ereda leegiga, kui sinus on.
Go for the throat.


slaine69 on märgitud pildi autoriks.
Mitte et teaksin, kes ta on =P

Oojaa.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.