Esmaspäev, 28. jaanuar 2019

Ikka katki pärast head mängu

See, et ... käisin larpil.
See, et ... mulle väga väga meeldis, tuli kohe meelde, MIKS ma rollimänge armastan. Elasin läbi, üleni!
Jube hästi ja hinnatuna tundsin ka end ja palju nägusaid (noori? nooremaid kui mina, igatahes) mehi ja ...
See, et - aga öösel hakkas mul pea valutama, sest emotsioonid ja pinge ja palju inimesi, pooled neist uued, ja palju tegevusi, kõik improvisatsioonilised, ja
ja
ja
ja kurat. Kuradi kurat!

Ja nii ONGI! Et väsimust ja valu ja jamasid kokku liites tulebki päris suur jama mängimisest.
Sest hea mäng tähendab alati emotsionaalset raputust. Keskpärase või kehvaga seda ei tule ja siis pole hind, mida maksan, ka nii ränk.
Aga hea mäng = pärast on hirmus olla. Vbla PÄEVI.
Kui emotsioonid ei raputu, pea ka valutama ei hakka, näiteks. Väsimus ikka, aga ilma valuta.

Mitte et see "jama tuleb, kui HÄSTI läheb" mind pidurdaks. Mitte et ma mängima ei läheks. Aga kui on hea mäng ja imeline (oh, kuidas mulle meeldis põhimõte "mängime saladuste väljatuleku ja väljarääkimise peale" - kogu aeg tuli infot juurde, kogu aeg oli tegemist, aga kokku ei saanud IKKAGI midagi aru =P), pean TÕSISELT kaaluma, kas tasub.
Õnneks ei tea kunagi ette, kas tuleb hea =P

Pean. Peab. Brr, kuidas ma seda sõna ei talu!

Ometi oli aeg, kus ma tundsin, et kohustused annavad päevale raami ja "te tunnete sõnakest peab - sellega teeb paljugi ära", nagu ütles d'Artagnan.
Jah, natuke ikka olen Peale Rongi ja antidepressante muutunud.
Kui ma karikate emanda blogi loen, tuleb meelde - näiteks see nimekiri asju, mis ma teen, onjo.
Ma ei tea, KUIDAS, aga unustasin ära, mis oli tegevuste kirjapanemise algne mõte.
Mõte oli endale kogu aeg meenutada, kuidas teen asju, mis oleks tegemata, kui surnud oleksin.
Et kui olen hommikul poja kooli saatnud, viinud prügi välja ja visanud pesu masinasse, olen tegelt maailma juba niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palju rohkem muutnud, kui surnud olles, ja mis siin põdeda? Ma olen lõputult palju rohkem teinud, kui võinuksin! Teen ainult seda, mida teha tahan, ja ikkagi on seda rohkem, kui mitte tehes!
Ja ma unustasin selle lihtsalt ära.
Kuidas nii saama? Nüüd tuli jälle meelde, paar nädalat tagasi.
Huvitav, kas suurem annus AD-sid on asjaga seotud? Et kui keha on rõõmsam, on kergem ka helgeid mõtteid mõelda?

Oh, aga enam pea ei valuta (migreenitablett ja kohv) ning nüüd võin juba päris ausalt ja innukalt õhata, KUI tore larp see oli. Nagu - mina mängisin anarhovampiiride vaimset liidrit, teised anarhovampiirid olid mängitud nägusate noorte meeste poolt, kellest üks lõpetab õendust ja tal on pisike beebi! awwww!, teisel aga oli rollis selliseid asju, et ma sulasin juba lugedes. Ja rolliväliselt ilusad pikad juuksed =)
Mängus sees ja väljas suhtlesin veel sitaks paljude toredate inimestega ja tundsin end armastatu ja hinnatuna.
Päev enne mängu, muide, ostsin suitsu ja poemüüja vahtis mind kahtlevalt ja küsis, kas vanust ikka jätkub?
Olin väga meelitatud.

Õendustudeng, kes lisaks on kaitseväe parameedik, pealegi ei uskunud, et ma ülekaaluline olen.
Kuigi KMI järgi veits olen. Mitte palju, aga veits. Palun, kõik teie, kes te normaalsed pürite olema, olge minust saledamad!
Või siis mitte. Mul on kahtlus, et ka see KMI on keskmistatud jama. Et umbes "kui sul ka üldse lihaseid ei ole ja oled 25, klapib veel kuidagi". Aga et kui oled 67 ja lihaseid täis, on jube tervislik olla kaalus, mida KMI soovitab, ning kui üle läheb, on kuri su keres lahti pääsenud?
Haa.
Haa.
Haa.

Muide, Totoro on ei-tea-kuidas, aga jõudnud otsusele, et kui ma põrandal kätekõverdusi teen, on hästi adekvaatne ronida mu jalgade peale istuma.
Saan rohkem lihaseid niisiis.

Kuna ma tahaks panna ka mõne pildi Teh Mängust, neid aga pole veel, lähen nüüd magama ära. Magamine. Kui pea ei valuta, aitab väsimuse vastu hästi. Ainult enne võiks veel kuuma vee alt ka läbi käia, oleks veel kindlam.

Bah. Tegin sametsuppi (magamamineku asemel), tegin täitsa valmis - ja ikka pilta põle =(
No saate siis postituse ilma pildita. Eks ma vbla hiljem panen vast mõne. Kui kõik minust hästi koledad pole.

20 kommentaari:

  1. See, kes kehamassiindeksi termini leiutas, rõhutas ise, et see sobib populatsioonide hindamiseks, mitte indiviidide. See on statistiline tööriist ja populatsiooni peal hakkab statistika juba tööle. Indiviidi kohta ütleb ta peamiselt ainult pehmete kudede ja skeleti vahekorda (mitte seda, millised pehmed koed on) ja sellegi täpsemaks hindamiseks oleks vaja juba luude jämedust teada (randmemõõt on selle hea näitaja, sest seal on kont suht hästi väljas).

    Rasvumise taset suudab ta indiviidi tasemel näidata just nimelt siis, kui see indiviid on keskmise kehakoostisega, keskmist kasvu ja istuva eluviisiga. Järelikult on enne hindamist vaja teada, kas need eeldused kehtivad.

    no ja asjatundjad ei arvagi teisiti. Selles mõttes ta ei ole jama, et kui õigesti kasutada, on adekvaatne tööriist. Värvirulliga ei peagi miniatuure maalima.

    VastaKustuta
  2. Awww =)
    Notsu teab palju, lugege, mis tema kirjutab =)

    VastaKustuta
  3. Mind huvitab natuke see haiguste diagnoos ja ravimid, mida tarvitad. Just seetõttu, et endal sarnaseid probleeme ja oleks tore lugeda kellegi sarnase kogemusi, mis AD'd nt ja mis koguses, millised peavalutabletid ja kas on ka kõrvalmõjusid ja kas veel mingeid terviseprobleeme on. Äkki viitsiksid teha ühe postituse sellest?

    VastaKustuta
  4. sumatriptaan migreenile, sertraliin AD-ks.
    Kõrvalmõjud ... ma arvasin tükk aega, et mu anorgasmia on antidepressantidest, aga nüüd ma pole enam nii kindel.

    VastaKustuta
  5. Aaa, ja mineraalvesi!!!! Tegi imesid mu peavalusagedusega! Neid on nüüd vast 4x harvemini.

    VastaKustuta
  6. kirjutasin valdavalt wikiartiklist maha, tuleb tunnistada. st ma olin enne midagi taolist kuulnud, aga täpselt ei mäletanud ja see oli kõige lihtsam koht, kust järele vaadata.

    VastaKustuta
  7. Muide, nüüd ma olen mõtlik sel teemal. Et kõlbab populatsioonide kirjeldamiseks, mitte indiviididele - agagaga - siis teda tegelikult ei saa kasutada moraalse rusikana "sa peaksid alla võtma!" ühegi arsti juures ju! Sest arst räägib ju indiviidi, mitte populatsiooniga. Rääkimata veel ajakirjandusartiklitest ja netiportaalides üleval olevate kalkulaatoritest "nii saad teada, kas oled ülekaalus."
    KMI-d kasutatakse siis valesti kogu aeg! Olen ise nii palju kuulnud-näinud, et notsule andmed andnud wikiartikkel polnud mulle üldse teemagi üle vaadata.

    VastaKustuta
  8. Moraalsuse rusikana ei tohiks tegelikult kasutada mitte mingeld üldistusi, mis aga ei tähenda, et üldistused oleksid mõttetud. Näiteks arstile võiks liiga suur või liiga väike kehamassi indeks anda märku, et võiks küsida patsiendi toitumise ja eluviisi kohta, sest _võibolla_ on patsiendi terviseprobleemide üks põhjuseid ebaõige toitumine või ebapiisav liikumine.

    VastaKustuta
  9. "ebaõige toitumine" on võibolla vale sõnastus, pigem peaks ütlema "tema organismile sobimatu toitumine".

    VastaKustuta
  10. Kas mõni arst on sul seda moraalse rusikana kasutanud?

    Lisaks ep öeldule võiks küsida, miks terviseküsimused peaks üldse moraaliküsimused olema? Ma suudan lambist ette kujutada mitut olukorda ja moraalisüsteemi, kus moraalne tegu on ühtlasi ebatervislik.

    VastaKustuta
  11. Minu pihta ei ole, aga ma, khm, oman, khm, teistpidist kogemust ju ka.
    Elik olen näinud-kuulnud asju, mis on konfidentsiaalsed, aga samas mina pole patsient.
    Kuigi mul praegu nagu otse ette ei tulegi, et mõni arst oleks nii teinud - küll aga, et õenduskoolis konkreetselt ÕPETATI, et kui KMI on üle normi, tuleb inimest suunata ja õpetada ja kui on kõvasti üle normi, rohkem suunata ja õpetada.
    Phmt õpetati inimestele pinda käima - ja mitte aint sellel teemal.

    VastaKustuta
  12. niisiis ilma selle möönduseta, mis ep kirjutas - et KMI _võib olla_ näitaja, et patsiendi rasvaprotsent on terveolemiseks liiga suur, nii et tasub kontrollimist? kohe suunata ja õpetada, ilma kontrollimata, kas selle patsiendi puhul näitab just seda?

    VastaKustuta
  13. (Aga meile õpetati nii palju jamasid asju, mida kas ei ole vaja, enam ei mäleta MIDAGI või olid konkreetselt faktid valed, et ma ei imesta. Asjalikke aineid oli ka, aga alla poole - see-eest praktikad õpetasid väga palju.)

    VastaKustuta
  14. a kust see õde selle KMI üldse lambist teada peaks saama (st ilma et patsient näiteks ise muretseks oma pehmusprotsendi pärast)? paneb patsiendi sõrmed sahtli vahele ja nõuab numbri välja? või kaalub-mõõdab vägisi ära?

    VastaKustuta
  15. Ei, see nii hull ei ole, kaal ja pikkus ikka küsitakse =)

    VastaKustuta
  16. mu patsiendikogemus ütleb, et vähemalt praktikas ei ole see küll õdede komme, et igalt patsiendilt küsitaks pikkust ja kaalu. Teid õpetati, et peab küsima?

    Õdedest ei tea, aga mult ei küsinud noor arst-praktikant seda isegi siis, kui ma oma liigeste tervise üle arutades viskasin muuhulgas õhku küsimuse, et ega ma liigeste huvides alla ei peaks võtma? siis tema vaatas selle asemel, et kaalu ja pikkust küsida (aga mina küll kumbagi täpselt ei tea), mulle peale ja ütles, "ei, teil seda vajadust küll ei ole".

    Kuigi võib olla, et mul veab meedikutega. Mul ei ole ka ükski günekoloog kunagi vingunud, et miks ma ei raseeri, aga üks tuttav on mitu korda selliste otsa sattunud.

    VastaKustuta
  17. a vähemalt ingliskeelses kultuuriruumis kurdetakse selle häda üle küll, et arstid kipuvad silmnähtavalt tüsedate patsientide kaebused kõik tüseduse arvele panema ja ei võta patsiendi enda antud infot piisavalt tõsiselt. mis tähendab, et need patsiendid saavad halvemat ravi.

    VastaKustuta
  18. No haiglates küsitakse rutiinselt, see on õendusdokumentide täitmisel asi.
    Perearsti juures õena töötades on igal pool ise kombed, aga üldiselt on teema kaalu ja pikkust küsida (või mõõta), kui inimene on kas laps või tal on mingi häda, mille põhjus pole selge.
    Et tõesti, kõigil haavadega ümbersidumist vajavatelt, kõrvaloputuse saajatelt või külmetushaigetelt (kelle kiirvereanalüüs põletikku ei näita) kaalu ja pikkust ei küsita, aga kui inimene tuleb "siit on halb, sealt on halb, ei tea, miks" aga samas arsti juurde kohe ei pääse, on kaal, pikkus, vererõhk, vanus, kas suitsetate jne standarduuring.

    VastaKustuta
  19. Ma olen KMI järgi suht ohu piiril, aga tegelikkuses täiesti imeline. Usun peeglit rohkem kui statistilisi väärtusi. Aga ehk mul on lihtsalt keskmise valge mehe enesehinnang. :D

    Kui ma veel ammu-ammu päeval koolis käisin, siis iga kord, kui ma äratuskella kinni panin, keeras koer end üle minu jalgade magama, sest ta oli ära õppinud, et selle peale magan ka mina tihti edasi ja siis ei pea ilma minuta üksi kodus olema. Ei ole rumal loom.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.