teisipäev, 19. veebruar 2019

Edevuse katk vol VIII

Kurat, ma olen liiga väsinud et hingatagi. LIIIGA!!!!

***

Hommikul on ka peavalu tagasi. Krt, ja ise ju tean, et ei tohi üle pingutada, mul hakkab väga halb!
Ikka pingutan.
Loll on loll olla.
Muidu vaatasin (tütre jaoks otsisin tegelt, tema klassi instasse) oma aasta-paari vanuseid pilte üle.
Emake maa, kui ilus ma olin!
Oot, ilmselt vaatan samamoodi mõne aasta pärast praeguseid ..?
Emake maa, kui ilus ma olen!

Ei, keegi meist ei ole kogu aeg iga nurga alt nii kaunis kui hästi välja tulnud pildil. Ent siiski, imeline.
Kusjuures ma tean, et ilu ei tee õnnelikuks. Ma olen oma eluga kursis, tean, mida ilu selles väärt oli ja on.
Aga ikka on kuidagi harras oma ilusaid fotosid vaadata ja mõelda, et oeh, kui pildid kätte sain, ei pidanud ma seda ja seda ja seda õnnestunuks - ja kui enda arust keskpärastel piltidel nägin niiiii välja, mida ma veel tahtsin???

No näiteks:





See mulle tegelt meeldis, sest no ilus ei ole,
aga sitaks väljendusrikas.
Dohh, nagu teised ei oleks!


Nagu: mida veel, mida veel on vaja?!
Ei, kui ma ei ole õnnelikus armusuhtes, ON võti ikka selles, et ma ei ole piisavalt ilus. Kusjuures paneme tähele, et ma ei taha enamasti kedagi või kohe kindlasti ei taha kedagi TEIST kui see konkreetne isik.
Aga ikkagi taandub kuskil teadvuse alamkihis kõik sellele, et pole piisavalt ilus. 
Minu alateadvus: lihtlabane ja loll, tore.

Ma ütlen koerale, et ära niutsu.
Hetk hiljem niustun ise.
Selgitus: "Kuule. Sa oled söönud, õues käinud, sul on vett, ma isegi mängisin sinuga veidikene, raugelt. Aga minul valutab pea! Mul on ÕIGUS niutsuda!"

Tegelt enam peaaegu ei valuta. Totoro niutsumine ei lõika enam kolba sisemusse ning jälle tuleb uni peale. (Valuga tuleb ainult siis, kui maru väsinud olen, ja kui enam ei ole, ärkan üles hullema valuga, kui magama jäin, ja jubedus.)
Totoro niutsub seepärast, et ta elu on praegu raske. Selgub, et koertel on samamoodi hormonaalsed muutused ja meeleolu omavahel  tugevas seoses (võinuksin ise selle peale tulla, kui MÕELNUD oleksin) ja tal on veriood. Ehk veritsemisperiood.
Esimese hooga mõtlesin, et menstruatsioon, aga siis sain aru, et koertel ei ole ju tegu KUUpuhastusega. See ei käi üldse iga kuu (õnneks). Nii et jäin verioodi juurde.

Ma ise ei ole väga häiritud sellest, et hoolimata eilsest põrandapuhastusest on hommikul jälle verejäljed, aga mu poeg on küll: "Ma enam ei taha Totorot oma voodisse, kuni see läbi on!"
Aga ta unustas selle samaks õhtuks ära ja: "Totoro! Tule!" käis magamaminekul, nagu alati käib.

No pesen veits sagedamini linu kui vahepeal, no pesen. Tegelt ei pese ju mina, masin teeb töö ära. Nii et suva.
Ärge nüüd öelge, et ma koera privaatsust rikun ja tema naisestumise saladused kõik välja laon =) Ma kohtlen teda ainult nagu ennast. Palun, kui kedagi huvitab: kasutan kupsikut, päevad on hetkel kuskil kuu teisest nädalast, kestavad 3-5 päeva.
Jube huvitav küll.

Phmt ma võiksin jutustada, miks ma eile nii tohutult ära väsisin, et täna ka lusikad otsas on (Töötukassa - ja vahel ma unustan asju, mis tuleb erilise nöögina, kuna enamasti ju mitte, ning antud juhul arvasin, et mul on aeg kell kolm, ent oli pool kolm. Igast muud jamad lisaks), kuid lihtsalt ei jaksa.
Ei midagi põnevat, lihtsalt rohkem jõudu võtvad plaanid, kui kavatsetud + 5 tundi und + ei, kõik plaanitu on vaja ju ära teha ikka + hommikul tundus, et seda ja seda tahan ju veel ette võtta, nii et võtsin, alles õhtul kahjatsesin.
Oli vaja...
Nojah, eks siis oli.

Olen, kes olen. Ei parem, ei halvem. Teen vahel vigu, mul on ebaterve suhe ilusse, menses kuu esimese kolmandiku sees, kipun üle pingutama.
Olen täiuslik =)

19 kommentaari:

  1. Punase kleidiga pilt on raugelt ilus..
    Sa koerale oppi ei tee? Plaanid kunagi kutsikaid?

    VastaKustuta
  2. Esimese jooksuaja lasen üle elada, siis mõtlen edasi =) Et ta ikka Naine oleks =)

    VastaKustuta
  3. Mina jätsingi oma koera lõikamata, sest ma ei poolda mugavusoperatsioone (mis muide on mõnes riigis keelatud, Norras näiteks) - samas sai mu koer kaks korda piimanäärmekasvajate opil käia, steriliseerimine oleks nende tõenäosust väga palju vähendanud. Mõttekoht on ka see, et see operatsioon on siiski kirurgiline sekkumine ja alati on omad ohud - põieprobleemid, karvastruktuuri muutused jne. See ei ole päris selline "käin korra juuksuris asi", nii et iga inimene peaks tõsiselt ohte ja kasutegureid kaaluma ja selle otsuse ise langetama, mitte mõtlema selle peale, mis naabrite arvates kõige parem on.

    VastaKustuta
  4. Aga huvitav on see, et ma (suhtes või mitte, vahet pole) võin mõelda igasugu asju - et ma pole ehk piisavalt tark või piisavalt stiilne, päris kindlasti mitte eriti elegantne ja ehk olen liiga labane jne. Aga ma ei mõtle iial, et ehk ma olen liiga kole, mis sellest, et mitmed mehed on öelnud midagi stiilis "selliste lihastega naist koju küll ei tahaks". Kehitan õlgu ja ütlen, et "ega mul pole diivanil su õllekõhu jaoks ruumi ka" ja elan rõõmsalt end ilusaks pidades edasi. Et kellel kus ebakindlused on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Issand mis mehed need on kellele lihased ei meeldi

      Kustuta
  5. Noh, mul aega on selle mõtlemisega - koer ei kao kuhugi =)
    Ja ma üleni respekteerin teiste otsuseid nende loomade steriliseerimise osas, lihtsalt - lihtsalt mul on omad ideed, kuidas hea on =) Enne esimest jooksuaega steriliseerimine ei old teema.

    VastaKustuta
  6. (ma ütleks, et mis inimesed need on, aga et inimesed ongi erinevad, on üks asju, mida taon ja taon oma ajju - mõningane edu on samuti tunda.)

    VastaKustuta
  7. Meil omal ajal käisid koerale püksid jalga sel ajal, et ei määriks. Esimesel, lapsepõlvekoeral olidki kellegi ülejäänud aluspüksid, millele sai sabaauk sisse lõigatud. Päris naljakas nägi välja. Õueminekuks muidugi võtsime ära. Aga tänapäeval on selleks spetsiaalsed "püksid", normaalsema väljanägemisega. Loomapoes peaks olema.

    VastaKustuta
  8. Tead, mind ei sega eriti ka niimoodi =P Igatahes mitte rohkem, kui vajadus mingite pükstega, nende hankimise, koerale jalga vedamise jms mässata.

    VastaKustuta
  9. No kui ei sega, siis ei sega :D
    Mul tuli lihtsalt silme ette, kuidas see väike krants meil välja nägi, roosad alukad jalas ja saba august väljas :D
    Ja ettevaatust kosilastega... vähemalt üks talvemantel läks mul selle nahka, et suurel isasel oli tingimata vaja saada selle eriliselt ahvatleva koera juurde, kes miskipärast sülle ära korjati.

    VastaKustuta
  10. Ühinen Ritsikuga selles asjas, et no mismõttes punase kleidiga pilt ilus ei ole, väga ilus on.

    VastaKustuta
  11. Vot sedakorda ei võta koerateemat, olen seda (steriliseerimist) siin juba arutanud, sinuga ühel lainel. Võtan hoopiski kleiditeema =)

    Punane seelik + kirju tanktop + käevõru on megalahe kooslus. Mega. Punane kleit on väga ilus, aga vaidlen Ritsikule ja notsule vastu – sinus ma küll „rauget ilu“ ei näe sel pildil. Mulle hoopiski paistab, et sul on valus, või et sa kuuled/näed midagi, mis sulle ei meeldi.
    Mu lemmikpilt on see viimane, kus sa silla peal oled. Jope on lahe (nööpidega varrukad!!) ja su nägu nii ilusasti elus.

    VastaKustuta
  12. (Minu arust see punase kleidiga on tülpimus ruudus =)
    Aga punane asi allpool vööd ei ole seelik, vaid need on need ... haaremipüksid =) )

    VastaKustuta
  13. OK, tülpimus - see seletab kah asja. Aga igal juhul mitte "rauge ilu" =)

    Haaremipüksid! Yesss!

    VastaKustuta
  14. mina ei öeldki, et rauge. aga ilus on ikka.

    VastaKustuta
  15. Mitte lihtsalt ilus, aga ka väga fotogeene. Kadedaks tegev kooslus.
    Rents kuidas sellist elutervet suhtumist annaks omandada? Mina olen kasvanud väga ilusa ema pettumust valmistavalt ilutu tütrena. Mind on pea võimatu pildile saada. Kui ma lapsena ennast peegi ees keerutasin, sain riielda

    VastaKustuta
  16. SIna? Ilutu?!
    Jap, enesekindlus ei ole KUIDAGI reaalsusega seotud ja ilu ON hoiak.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 😀 Enesekindlusega mul õnneks probleeme ei ole, aga mu peas on vaieldamatult väga imelikke asju

      Kustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.