Teisipäev, 8. juuni 2021

Rasketest valikutest parimad

Hea uudis: pühapäeval võtsingi vabalt ja täitsa inimese tunne tuli.
Halb uudis: see tõi kaasa, et esmaspäeval rabelesin kahe päeva eest ning ise ei pannud tähelegi, et liiga palju saab. 
Täna on surnud olla, aga õhtul esitletakse Tallinnas Puändis kell 6 Eesti Novell 2021 raamatut ja otsustasin sinna kohale minna. Sest kuigi mul on igasuguseid halbu eelaimdusi (kultuuriinimesed! Võeh! Mõni tuleb minuga rääkima nagunii! VÕEH! Ma olen oma kleidiga nagu porgand tordis, aga normaalselt ka ei riietu, sest see oleks poos ja VÕEH, kui raske!!!), teeks "ma ei proovinudki" mu tuju halvemaks kui "proovisin, ei meeldinud". 

Kuigi enne ma vist ujuma ei saa minna, sest muidu väsitaksin end lootusetult ära, aga ilm on nii soe, päike paistab ja millal siis veel ..?

Oeh. 
Valikud-valikud. 

Eih, ma söön kõhu täis ja lähen hoopis magama ja siis ma õhtul saan kleidi selga panna ja jee.
Olgem ausad: võimalus edevat kleiti kanda, tundmata end seepärast nõmedana, on ilmselt otsustav. Põhjus ja võimalus end üles lüüa! Väga vähe sama kiirelt saavutatavaid asju teevad mu veel rõõmsamaks. Ja vees saab käia ka teistel päevadel kui spetsiifiliselt just täna. 
Sest mis on halvim, mis tõenäoliselt juhtuda saab? Mul hakkab pea valutama. 
Noh, migreenitabletid ja mineraalvesi kaasa, dohh =P 

Söön banaani ja maasikaid vahukoore-toorjuustu seguga. Suvine lõunasöök, mmm!
Millega seoses: on saabunud aeg, mil Totoro on nii ülesöönud, et tal ei ole huvi meie nõusid puhtaks lakkuda. Miks ta nii ülesöönud on? Sest kui talle toit ette panna, varem seisis see tunde ja tunde, isegi terve päeva. (Näiteks 20 tundi.)
Aga mitu korda on Ru huvitatult tema toidu piielnud ja kahel korral lausa sööma hakanud, kuna Totoro meeleheites toimuvat jälgib ja kui ta lähemale astub-pooleldi -hüppab, kass susiseb. 
Ma olen kassi alati ära ajanud, sest koerale peab jääma toiduturvalisus, ent kudzu reaktsioon on ikkagi olnud tormata Ru eemaldumise järel toidu juurde ja see sisse ahmida. Nüüd on sedasi, et niipea, kui söögikausi täidan, ta sööb turvalisuse huvides selle vähemalt pooltühjaks.
Ma vist ... pean tekitama mingi muu rutiini kui "kui kauss on tühi, tuleb koerale uut toitu anda" =P

6 kommentaari:

  1. puhkamine on ikka hea mõte, oleks, et mul endal ka pähe tuleks.

    Ja ujuda saab alati ka õhtul hiljem, sumedas vees, mis on ehk õhust soojemakski läinud.

    VastaKustuta
  2. Kui ma sind piisavalt ei tunneks ja ei teaks, et antud asjas on parem suu koomal hoida, karjataksin shokeeritult „sa hoiad koeral toitu ees????“ =)

    Oo, võimalus edevat kleiti kanda... minugi puhul võimas motivaator. Samas, miks pagan siiani pole mul seda va enesekindlust kanda edevat kleiti täpselt siis ja seal, kus ma ISE heaks arvan? Mõttekoht.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sest minna edeva kleidiga Maximasse ei anna mitte naudingut, vaid tunde: "MIKS?!"

      Kustuta
    2. Mu mõte jooksis pigem sedapidi, et kui ma tunnen tahtmist edevat kleiti selga panna ja ees seisab Maximasse minek, siis miks minus tekib „MIKS?“ tunne?
      Teisisõnu, miks sel juhul ei ole panen-edeva-kleidi-selga-tunne esikohal, ja lähen-ju-ainult-maximasse-tunne teisejärguline? Ah?

      Kustuta
    3. Sest seal pole kellelegi näidata?
      Et noh - inimesed vaatavad, aga teistmoodi.

      Kustuta
    4. Jah, just, vaatavad, aga teistmoodi.
      Sotsiaalne surve, millest ideaalis tahaks vaba olla. Teinekord arvadki sinisilmselt, et oled, aga näe, ei.

      Kustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.