Neljapäev, 11. august 2022

Selgitused, selgitused

Oeh =)
Nagu lapsega räägiks!
Tundlik ei ole see inimene, kel on hulgem hormoone ja need nõristuvad igasuguste asjade peale. 
Tundlik on see, kel on vähe.
Võtke raha-analoogia. Kes märkab rohkem iga sissetulekut ja väljaminekut, kas see, kel on koguaeg vähemalt viiekohaline summa arvel, või see, kel vahel pole kahekohalistki?
Kui sul on palju, ei ole pisiasjad olulised. 
Ehk need pisiasjade-märkajad on tegelt ka vaesurid =) Lihtsalt mul on VEEL VÄHEM. 
Hormoonvaesus on ka selge põhjus, miks ma vihkan hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. Eks ole - kui mult võetakse ära needki hormoonid, mis seni kirglikuks tegid, mul ei ole mitte mingit motivatsiooni seksida üldse. Huvikadu 98.69%.
Väga kindel rasestumisvastane vahend - kui ei seksi, lapsi ei saa. 
Orgasmi ei saa nendega ka nagunii.
Pole lihtsalt materjali. 
Antidepressantidega sarnane ses osas. 
Kõrvalepõige:
Tegelikult ma ei tea, mis värk nende rasestumisvastaste tablettide ja plaastritega on - peaks olema sama hormoonkokteil, mis rasedatel? Aga raseduse ajal läks mulle seks väga peale. Kuid pillidega - eip, ei midagi, ei mingit huvi. 
Kõrvalepõike lõpp.

Ja loogiline on, et kuna mulle endale teevad sellised pisikesed asjad hirmasti rõõmu, ma üldse viitsin võõrastele komplimente öelda, tasuta asju ära anda (on hulk inimesi, kes viitsivad samas müüa - ja ma olen "MIKS ma seda peaksin tegema???" sest mul on rahast palju vähem rõõmu kui mõttest, et keegi rõõmustab minu antu pärast), naeratada võõrastele lastele ja koertele (sest ma ise tean, mis MIND väikese lapse ema või koeraomanikuna rõõmustab ehk eesmärk ei ole lihtsalt lapse või koeraga rõõmsat pilkkontakti hoida, vaid ka, et kaasas olev suur inimene lapse või koeraga oleks rõõmus, sest tema nunnu on teiste meelest ka nunnu), olla kõikvõimalike teenindajatega sõbralik ja lahke jne.
Sest MULLE läheks see korda. 
Ja on hulk inimesi, kes nii ei tee, sest neil on hormoone (ikka rahaanaloog) jalaga segada ja neid ei koti võõraste naeratused ja teenindaja "tere"-st hoolivad niipalju, et kui seda pole, lähevad kuskile kaebama. 

Mina lähen kaebama ainult siis, kui keegi on minuga aktiivselt kuri ja mölaklik olnud. Mitte siis, kui ta on väsinud või tujutu või andis vanasti raha valesti tagasi (isegi kui ta tegi seda meelega, oli tal ilmselt raha väga vaja, kui ta niimoodi riskis mõnekümne sendi pärast) - kuigi ma võisin talle endale öelda, kui mul endal raha väga vaja oli, et kuulge, te tegite vea - või kui juhtub õnnetus, pillatakse toit mulle sülle, või juuksur lõikab mulle soengu, mille kohta ma talle spetsiaalselt ütlesin, et igatahes mitte sellist, või bussijuht sööstab üle ristmiku, kuigi tegelikult oli kollane tuli juba punaseks muutunud vms. 
Ma võin mitte tagasi minna (nt selle juuksuri juurde), aga ma ei hakka kaebama, sest mina ise oleksin rämedalt õnnetu sellises olukorras. Ühest küljest: kui oleksin nii õnnetu, et enam ei hooli, ma oleksin ikka KOHUTAVALT õnnetu ju. Kuradile valgusfoorid, kohustus tere ja nägemist öelda, kliendikaarti küsida, silma vaadata - MUL POHHUI!!!
See tähendab, et mul on nii halb, et ma enam ei hooli - ja see on väga halb.
Teisalt: kui ma tahtsin parimat ja lõikasin kliendile täiesti vale soengu, see oleks ka väga hirmus kurb. Kui ta ei kaeba, ma vähemalt ei saa teada, et ma tegin halvasti. 
Nii et mina ei kaeba.
Lihtsalt ei lähe tagasi.  
Ja ma olen pahane kõigi inimeste peale, kes kaebavad. Näiteks minu peale. Viiendat korda järjest, sest ilmselgelt mina olen kohalik Paha Inimene ja kas süüdi või mitte, mu tuju rikkuda on alati okei.
(Vana korter. Siin kolisid poja toa külgseinatagused naabrid minema - loodetavasti meie pärast :D - ja kõik ülejäänud tunduvad toredad.)
Ja ERITI pahane olen nende peale, kes juhul, kui ma teen neile märkuse (vt. ülespoole kohta, kus ma hakkan midagi ütlema ainult siis, kui minuga ollakse kuri ja mölaklik) on: "Kaeba ülemustele siis! mis MINA süüdi olen, et meil sellised reeglid on! Eriti ülbe, tuleb minuga kärkima!"
Nagu ... mul jookseb juhe kokku. 
Ma saan vaimse trauma, et inimesed SELLISED on. Kui ma saan midagi teha, on otsene konfrontatsioon, ma võitlen vaimustuse ja rõõmuga. Aga kui juhtub nii nagu siin võrgupäevikus tookord, ma lihtsalt ...
Öäh. 

Ma saan nii tugeva vaimse trauma, et tahaks vahel tappa kas neid või ennast ja phmt aja jooksul on mu ennasthoidvaks reaktsiooniks saanud lihtsalt endale ütlemine, et pole minu asi, maailm saab hakkama, minu asi on ennast hoida - ja kõik. 
See koerakakadraama oli ka sama asi - ma lihtsalt tahtnuks öökima hakata, et inimesed SELLISED on. Ja kui siis võrgupäevikusse tuli üksteise järel inimesi, kes teatasid, et nemad on ka sellised ja sellised ongi normaalsed, oma prügikasti tulebki prügi eest kaitsta ja MINUL on midagi viga ... 
Võeh. 
Ok, pole minu asi. Inimesed on sellised? Elagu sellistena, hullemat karistust ei suudaks ma välja mõelda, isegi kui üritaksin. 
Nagu ... oledki SELLINE?! 
VÕEH!!!!!

14 kommentaari:

  1. Sina EI OLE valesti.
    Teised EI OLE valesti.
    Me oleme fking erikujulised ja sobime erinevatesse pusledesse.
    Jube keeruline on oma puslet leida, mõni ei leiagi, haamerdab end valesse kohta kogu aeg.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuigi nad ikka on valesti =D
      Ma saan aru, et tegelt see on mu oma jutuga ("olen, kes olen") vastuolus, aga ma lähen nii närvi, kui mõtlen, et ongi olemas inimesed, kelle arust Reeglid (kirjutatud või kirjutamata) on mingid tähtsad asjad, tähtsamad kui inimeste tunded, et ...et ma lihtsalt ei suuda seda kui head asja võtta.
      Ma võin seda võtta kui "nojah, nii on"-asja.
      Aga mitte kuidagi mitte kuskilt mul ei tule, et on tore, et nii on.

      Kustuta
    2. ega sul polegi kohustust olla iga inimese fänn. just nimelt: "nojah, nii on". Ei peagi hea asjana võtma.

      On täiesti võimalik, et korraga on kaks asja: keegi inimene X ei ole valesti; ja sul pole sellegipoolest kohustust teda heana võtta.

      Mh, mulle käib närvidele isegi mõni inimene, kelle vaated ja kogu jutt peaks mulle teoreetiliselt väga meeldima. Aga vat käib närvidele ja midagi teha ei ole.

      Kustuta
    3. Jai, ma ei pea igaüht armastama =)
      Ei, päriselt, see on täitsa abiks endale öelda - eriti abiks olukordades, kus ma vaatan inimest, kes "teistele" meeldib ja mul on "EIIIII!!!" või isegi inimest, kes mulle tegelt phmt meeldib, AGA on mingi suur "aga".
      Sest omaenda tarkusest on mul siis aint suur dissonants.

      Kustuta
  2. mumst on see, et inimene kellel on vähe ressurssi ei suuda muudatust integreerida ja sellest saab ärritaja. olukord muutub ja on süüdi selles, et inimene peab nüüd kohanema.

    tuleb keegi paneb sulle koerakaka prügikasti. see on sinu prügikast. omandisuhe muutub individuaalsest avalikuks. ei integreeru. järgneb emotsioon ja konflikt.

    lähed paned koerakaka lähimasse prügikasti, sest see on mugav ja loogiline viis kuidas kõik peaks talitama. keegi hakkab jõrisema. kehtestab avalikule omandile piirangud. muutus ei integreeru. järgneb emotsioon ja konflikt.

    buddha näeb kuidas talle pannakse koerakaka prügikasti. see ei ole tema prügikast. kaka on zen. kõik integreerub täielikult. järgneb valgustus.

    buddha koer kakab. see ei ole buddha koer. kaka on maas ja võib ohustada teisi. buddha paneb selle lähimasse prügikasti. keegi sõimab. sõimamine on zen. kõik integreerub täielikult. järgneb valgustus.

    buddhal on ressurssi integreerida.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jäin mõtlema, et buddha vbl ongi muudatuste integreerimise neeluauk

      Kustuta
    2. Neeluauk nagu ... kõik me muidu võimalikud viisid integreeruda neelduvad temasse ja meile ei jää midagi?
      Või hoopis "mõtle olukorrast Buddha moel ja sul on alati zen?"
      (Muide, mõtted ja tunded ei ole paraku üks ja sama - buddha moel mõtlemiseks on vaja esmalt üldse neutraalne ja mõtlemisvõimeline püsida, mitte tundega kaasa sõita.)

      Kustuta
  3. Asjade tasuta äraandmisega on nii, et mina eelistan tasuta ära anda siis, kui ma kas annan tuttavale/sõbrale või viin näiteks kogumiskasti. Kui ma pean kuulutama, siis ma ALATI müün (odavalt, minu jaoks on absurdne, et paljud inimesed müüvad näiteks kasutatud lapseriideid ainult 30% ostuhinnast odavamalt, aga see selleks, need ma annan nagunii tasuta ära), sest elu on õpetanud, et kui paned kuulutuse, et annad tasuta ära, tule ainult järele, siis võtavad ühendust inimesed, kes küsivad, et äkki tood ikka koju ära või äkki ikka saadad oma raha eest paki või ... Kui paned kuulutuse, et müüd kahe euroga, tuleb inimene ise järele ja on tänulik.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma saadan oma raha eest paki, sest ma tean olukorda, kus 2.38 on oluline raha =)
      Ilma et keegi seda mult küsiks, vahel küsitakse, kuhu pakisaatmisraha kanda =)
      Pole vaja, ütlen ma, ja praegu ma vahetan oma raha eest poja vanal koolikotil lukku, et seda siis edasi saata. Sest ma ju tahan, et laps saaks terve koti, mitte sellise, mida saab aint pandlaga sulgeda, sest lukk ei tööta.
      Sest mul on rõõmus, kui teised on rõõmsad =)

      Kustuta
  4. Selgelt formuleerides: minu esmane reaktsioon ükskõik millisele olukorrale on "üritada mitte kellegi tuju halvaks teha". See ei tähenda, et ma kogemata kellegi varbale ei astu, aga siis vabandan ja üritan edaspidi mitte asutuda.
    Rikkuda teise tuju on mulle vastuvõetav, kui mul on tõesti halb muidu. Nt laest tilkuv vesi on üsna pagana häiriv. Värv läheb esmalt mulliliseks, siis hakkab kooruma jne.
    Aga kui me nihutame kappi laupäeva õhtul, kui tegelikult pole veel öörahugi, ja nii ehk teisiti ei nihuta me seda kappi ju pool tundi, vaid nt 2 minutit, ja naaber tuleb seepeale kaebama, ma ei võta seda kui "tal oli nüüd hirmus häda selle müra pärast", vaid "ta on mölakas. Piinlik, et selliseid olemas on."

    VastaKustuta
  5. Meil (tudengite pisikommuunis) oli kunagi altnaaber, kes kutsus meile aeg-ajalt mingi müra pärast politsei, näiteks pesumasina pärast. Politseil oli piinlik. Aga siis üks kord, kui meil masin kõvasti lekkis ja tal tõenäoliselt just nimelt laest vett tilkus jms ebameeldivad asjad, mis sa kirjeldasid, ei reageerinud ta üldse.

    Meil oli tookord päris kõva kahtlus, et tal on kuulmishallutsinatsioonid. Ilma naljata. Seal tema reaalsuses tegime me mingeid täiesti võikaid hääli ja raudselt veel meelega ka.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.