esmaspäev, 2. september 2024

Ajakirjanduse tähelepanu mõjul

Messengeris küsis ajakirjanik mu telefoninumbrit. 
Andsin. 
Ta helistas ja ülehomme tullakse minu koju filmima. "Ringvaade." Teemaks muidugi enesetapp - selgelt see on Minu Teema. Ta oli lugenud Müürilehest lugu ja enesetapu päeva puhul tuleb enesetappudest rääkida. Aga kuna ta oli Müürilehest lugenud, mul kohe kadus hirm, et pean ütlema, et kahetsen - ei kahetse - ja lisaks lubas ta ka uue raamatu kõneks võtta, et positiivseid asju ka välja tuua.

Ma muidugi kavatsen rääkida mõlemast raamatust, pole aus "Devolutsiooni" unustada. Seda enam, et see pole mu meelest halvem - lihtsalt väga erinev, erinevas stiilis, erineva struktuuriga, maailmast jms rääkimata. 

Izver, ma pean toa vist rohkem korda tegema.
Izver, mis ma selga panen?
Ma olen viimasel ajal pigem lopsakas kui peenike, aga no krt - ilus ikka. Lihtsalt see nõuab natuke teistsugust rõivavalikut. (Mu pea valutab nüüd veel vähem - selle nimel tasub veidi kaalukam olla, peavalu on jäle.) 
Jestas, aknad. Vbla peaks aknaid ka pesema. 
Okei, sellega tegeleb kui jaksab. Esialgu võib nt ujukad ja kaks rinnahoidjat lauanurgalt kummutisse panna. See on ka asi. 

Tehtud.

Phmt on muidugi hea olla telekas, ma saan kohe meeletult rohkem klikke siin kui muidu ja vbla keegi ei tapa end, saab hingepidet, ja vbla keegi loeb mõnda mu raamatut.
Aga ma ikka tahaks olla kuulus kirjanikuna, mitte seepärast, et end tapsin ja eksikombel ellu jäin. Sest see oli juhus, veider ja pöörane juhus, mida ma algul hoolega püüdsin mitte millekski muuks mõelda ja nüüd olen täiesti harjunud teadmisega, et minuga juhtus midagi erilist täiesti minupoolse abita. 

Või no - täiesti. 
Ma olin natuke rumal, tapsin end kohas, kuhu kiirabil oli hea tulla ja rong ei ole veel väga kiire käigu peal.
Aga vähemalt teadlikus osas täiesti minu panuseta ellujäämisele. 

Kuidas ma siis kuulus olen millegi poolest, mille saavutamiseks ma ise midagi teinud pole? Kas need asjad, mida ma teadlikult teen, ei olegi vingemad? Kas inimesed tahavad näha kord surnud naist, kes ei ole täielik vrakk, ja see teeb nad tuleviku osas optimistlikumaks, ent see, mismoodi ma just vrakk ei ole, on mu eralõbu?
Teiste sõnadega: ma tahaks, et teile meeldiks mu raamatud, vbla ka võrgupäevik, et ma olen vormikas ja heas vormis korraga ja teen hästi süüa!
Mitte et enesetapmine kõrvaline oleks. Aga nüüd, ligi kümme aastat hiljem, olen ma juba tsutt pettunud, et see mu põhiidentideet on. Jah, ma olen korra surnud naine ja sellena eriline, aga ma olen ometi korra surnud LAHE naine?! Kas ... kas ...
... või rahvas oleks mu ammu unustanud, kui ma ühtlasi lahe ei oleks? 
Vbla on tähelepanu siiski ka kompliment mu üldise laheduse suunas?

Viisin räpase elastiksideme lauanurgalt pesumasinasse. Mäletate, kui mu jalg välja oli väänatud, kandsin seda? Mhmh, sestsaati on laual oodanud, et äkki mul on veel vaja.
Jälle üks asi tehtud. Jee mina. 
Mõtlesin peaaegu välja, mis ma selga panen. Ainus asi, et rinnahoidja jääb natuke näha. Millise rinnahoidja ma panema peaks? Sinine ei sobi värvilt. Lilla ja roheline on valikust väljas, sest need on spordikad ja selle kleidi alla spordikad ei lähe. 
Must jätaks ka hirmus palju pitsi näha. 
Enamasti ma kannan seda kleiti üldse rinnahoidjata. 
Aga ... aga ... aga tahaks samas telepurgis ilus olla! Mitte lihtsalt õpetlik ja vaba - s.t. ma kahtlen, kas see tuleks välja kui õpetlik ja vaba. Pigem "ta on ikka veel omadega persses, näed, rinnahoidjatki ei kanna."
No vaatab. 
Nagu mu elus ikka - vaatab, kui kohe on vaja. Ja pärast ei kahetse.
Kunagi. 

14 kommentaari:

  1. Teisest kyljest- millisel teisel v kolmandal eesti kirjanikul on portfoolios väga raskest õnnetusest eluga pääsemine ja tagasi mõistusega inimeseks saamine?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oh, ma olen kindel, et suht palju on selliseid. Lihtsalt raske õnnetus on siuke teema, et seda ei too esile mitte keegi, ka nad ise mitte.
      Mis ma räägiks sellest, kuidas ma kümme aastat tagasi auto alla jäin v =D?

      Kustuta
    2. Sedasorti keerukat kokkulappimist, nagu Sul oli, kyll ei mäleta kellelgi teisel. Mis iganes selle põhjused ka olid, aga sellest välja/tagasitulek on juba suur asi.

      Kustuta
  2. "või rahvas oleks mu ammu unustanud, kui ma ühtlasi lahe ei oleks? " - usun küll. Või noh, ma ei tea, kas mu esimene sõnavalik oleks "lahe", aga sa jäid ajakirjanikule sel teemal silma ju oma kirjatükiga, mis küllap jättis talle mulje, et sinult saab paremini sõnastatud intervjuu kui suvaliselt ellujäänud enesetapjalt, et sa oskad asju artikuleerida.

    Aga kui päris rinnahoidja (mitte pehme spordika) mittekandmine tähendab perssesolekut, siis mul pole küll mingit lootust. Ometi suheldakse ja kutsutakse õpetama ja küsitakse samuti vahel intekaid.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. selle kleidi õlad koosnevad kahest nöörist. Sinna alla ei anna spordikat panna, ilma et nõme välja ei näeks. Aga kui ma tahan just seda kleiti kanda?!

      Kustuta
    2. aa ok, mul on pooled spordikad või need, mida ma spordikateks nimetan, pigem nagu maikalõikega ja sellised maika-õlapaelad asuvad umbes samas kohas, kus rinnahoidja paelad.

      Või on sul ilma paelteta rinnahoidja?

      Rindu saab tglt ohjeldada ka riiet ümber büsti mähkides. Ma teen seda siis, kui on vaja mehekostüümi kanda, aga küllap see toimib ka kleidi all, selle vahega, et kleidi alla võtaks ma kitsama riideriba või voldiks laia riba kitsamaks, sest siis pole mul vaja riiet kõhu peale kunst-õllekõhuks tilpnema.

      Kustuta
    3. või kui majapidamises juhtub olema mõni liibuv maika, millel on õlapaelad läbi läinud, aga kereosa veel ühes tükis, siis saab selle toru endale lihtsalt ümber kere tõmmata, ilma mähkimisega jantimata.

      Kustuta
    4. No paelad paistaksid ikka välja, aga see, kas õlgadel on kaks setti paelu ühe asemel või kleidi all oleks nagu särk, mis igalt poolt näha on, annavad täiesti erineva efekti.

      Nii liibuvat maikat pole mul iial olnud =) Aga ma ka viskan ära riided, mis enam kanda ei kõlba - mul ON koguja meelsust vahel, prügikast ei ole kunagi "ah, ei viitsi jamada" esimene pähetulev variant, aga kui mõtlema hakkan, ma selliseid asju, mis kõlbaksid (vbla, kui ma kõik õigesti teen) aint nende kallal veel hirmsasti tööd tehes, ei jäta alles.
      Sest ma ei kipu tööd tegema, kui ilma saab, ja koguda "aga vbla ma kunagi ..." asju ei ole rentaabliks osutunud.

      Kustuta
    5. enivei, laiem elastikside peaks ideaalselt töö ära tegema, aga tõsi ta on, et nii laia elastiksidet on kodus niisama vedelemas tavaliselt ainult neil, kes seljahädade all kannatavad.

      Kustuta
    6. mõned veel kuidagi teibivad oma rinnad vajaliku koha peale, aga ma ei tea täpselt, kuidas see töötab.

      Kustuta
    7. ja õlapaeltega kleiti saab ka pihikseelikuna kasutada ja selle all pluusi kanda, aga see eeldab muidugi, et pole liiga palav.

      Kustuta
    8. Mul on plaanis särkpluus PEALE panna, lahtiste hõlmadega.

      Kustuta
  3. Kurat, vabandust, mul tuli nii must nali pähe: nad ei taha, et sa räägiks asjadest, mis sul välja on tulnud - nad tahavad rääkida sellest ühest, mis ei õnnestunud.
    Inimesed ikka kipuvad negatiivset märkama. Oleks enekas korda läinud, vot siis nad ei tuleks intervjueerima.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.