Arst ei tundunud just ülearu täpsusest hoolivat - ei mingeid analüüse, lihtsalt kuulas kopsu, midagi ei leidnud, kuulis, kuidas ma köhin, ja kirjutas mulle laia toimega antibiootikumi.
Aga tal oli nõnda tehes õigus. Kaks tabletti võtnuna oli mul juba nii palju parem olla, et imestan, kuidas ma enne aru ei saanud, kui halb mul oli. Palavikku veel veidi on, aga emake maa, kui palju parem olla! Lähen poodi ja jooksurutt saabub jalgadesse. Ei pea end sundima jooksma, vaid sunnin end kõndima, sest veel pole vist kasulik lippama asuda.
Pea valutab palju vähem. Natuke valutab, aga selle saab retseptivabade valuvaigistitega maha.
Pärast und ei ole enam tunnet, et miski paremaks ei lähe, tuleb tõusta, vaid pikutada on mõnus. Ja et Algernonis ei oldud mu tööst lummatud? Igatahes öeldi hästi.
Asi seegi.
Ma olen järjest enam omaks võtnud, et ma ei ole ulmekirjanik. Ma kirjutan raamatuid, ulme on seal lihtsalt seepärast, et mulle meeldib.
Mitte seepärast, et ma spetsiaalselt ulmelisi asju tahaksin teha, vaid seepärast, et ma ei takista neil asjadel tulemast, kui nad tahavad tulla.
Aga üldiselt ... üldiselt on nii, et mul on ikka väga hästi läinud.
Ei, ei iroonitse.
Jah, neid, kellel on paremini, on lademes. Aga neid, kellel on halvemini, kusjuures nad EI ole ise halvad, lollid ja koledad inimesed, kelle peale on piinlik vaadatagi, on ka.
Sees on nii valus, et ... ja siis mõtlen, mis veel temal või temal või temal on ja väga hirmus hakkab.
Mul on nii hästi läinud. Mida ma üldse kaeban?
Muide, väga lõdvalt selle teemaga seotud: mul on nii hea meel, et Klari olemas on ja kommenteerib.
On keegi, kes on täiega imelik ja samas endaga rahul. Mõjub rahustavana - ei pea kogu aeg normaalsuse poole jooksma, saab teistmoodi samuti. Valu ei ole pärisosa, mida vahepeal vältida õnnestub, vaid ikkagi traumade tagajärg.
Valu.
Kusjuures kui ma üritasin leida tabavat pilti sellest, mis on valu, kui valus valu on, ma leidsin ainult hunniku inspireerivaid tsitaate selle kohta, kuidas suur valu loob suure ilu või kuidas "ma" loodan alati, kord saabub ka helge aeg, ja mida krdit, internet? Nagu ... sa ei pea mind kogu aeg julgustama ja innustama, vahel oleks tore ka mõistetud olla, tead? Sa võid lõpetada mu õpetamise valu analüüsimise ja sellega leppima hakkamise osas - ma ei taha.
 |
| parim, mis leidsin |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.