Võtaks ka jutuks teema, mis tervelt kahes võrgupäevikus, mida loen, arutletud sai.
See "millal saadakse täiskasvanuks".
Vbla ikka ei tasu ka.
Sest sel moel täiskasvanu, et ma enam abi ei saa, ma ei ole siiamaani. Kui ka keegi teine konkreetselt ei aitaks, siis Riigi abile toetun ju üleni. Ka Kulka elab maksude najal, mu töövõimetoetus tuleb maksudest ja see abi, mida saan konkreetsetelt nime ja näoga inimestelt, on ka päris.
Samas - mis mõttes isegi era- tootmisfirma töötaja millestki muust elab kui teiste rahast? Teiste, kes nende kaupu ostavad? Sealt tulevad palgad ja tooraineks vajalikud summad ja no - ühiskond ei toimiks, kui igaüks oleks vaid enda eest väljas, kui kõik peaksid pidama pisikest põldu oma pere äratoitmiseks, ravima pereliikmeid omaenda oskuste piires ning jutustama muinasjutte, mille ise välja on mõelnud, ilma et oleksid tuttavad üldse mingite muude lugudega kui need, mida omaenda ema rääkis.
Paneme nüüd tähele, et isegi kui nii saaks (ei saaks), ikka oleks vähemalt oma pere sees teisi vaja.
Inimene on karjaloom.
Täis kasvamisega ei muutu selles midagi. Lihtsalt kari on suurem.
Minu "nüüd on teistmoodi, elumuutus" tuli hoopis siis, kus loobusin üritusest kõike ise suuta, tõdesin, et inimene on karjaloom, meil on vaja üksteist aidata, ja hakkasin abi küsima, kui tarvis. "Abi küsides ma mitte ainult et saan vbla abi, ma aitan ka teist omamoodi. Kas mul on hea olla, kui tunnen end vajalikuna? Jaa! Olen osa sootsiumist, mul on tähendus! Nii et tal võib samamoodi hea olla!"
Täiskasvanu? Misasi see on üldse?
Me keegi ei saa ilma abita hakkama. Mitte. Keegi.
Kas on siis vahet, kas keegi pühib su tagumikku või ei? Kas Stephen Hawkins lakkas olemast täiskasvanu, kui ALS temas kaugele arenes? Arvan, et ei.
Täiskasvanu ...
Kõigil ei ole rõõm teistele anda.
Ma tean faktiliselt.
Ent annavad nemadki. Ühiskonnas ei saa muidu eksisteerida. Ja kas mõni inimene saab teistesse panustamise eest raha või mitte, on minu jaoks täiesti ebaoluline näitaja.
Raha on ainult raha. Olulisem on ühendus teiste inimestega.
kergelt külgenvas teemas, mulle väga meeldis praeguse paavsti entsüklikast see koht, et inimese point ei ole olla maksimaalselt tõhus ja tulu teenida:
VastaKustuta"Among these ideologies, I consider particularly insidious the one that suggests that every person must earn or justify his or her own worth, to the point of attributing greater value to those who are more efficient or effective. From this perspective, persons end up being reduced to a means of achieving results, a resource to be used and exploited, and are no longer recognized as a proper end in themselves who should never be instrumentalized. The value of persons, however, does not depend on what they achieve or produce."
Olen VÄGA nõus.
KustutaÜhest küljest: üks mu ennerongi-veendumusi oli, et ma olen alaväärtuslik inimemne, sest ei täida rahateenimisfunktsiooni ära ja täiesti mõttetu - makse ei maksa, ainult SAAB. Ja PR mõtlesin selle iga VÄGA ümber.
See, et ma sittagi ei teeni, ei tähenda, et ma väärtuslik inimene ei oleks.
Krooniliselt haiged töövõimetud pereta ja lähedasteta intellektipuudega inimesed on täiega väärtuslikud inimesed.
Sest nad on inimesed.
Ja teisest küljest: keegi kurat ei suuda inimese väärtust tema ühiskonnale kasulikkuses ära määrata. Liblika tiivalöök jne. Sõbralikult naeratav ja koera sügav jota Maxima esisel platsil võib päästa väga palju inimesi.
Et vbla ei päästa? Aga vbla päästab, eks ole.
ja mõni loll pürgjõustiklane võib teha oma aktiivsuses paha hoopis rohkem kui head.
Kustuta