Oma maitsed

Sattusin mõned päevad koos veetma Energilise Inimesega.
Tean küll, et väsin kergesti ära ja hoian endal stabiilselt silma peal, et liiga palju ette ei võtaks ühe päevaga.

Aga kui teine inimene absoluutselt ei adu, et mul on teistsugused rütmid, ja ma ise ka ei taipa pidurit tõmmat, oot, väga väga naine, sa ei suuda!, juhtub sedasi, et jõuame mingil täitsa malbel kellaajal, näiteks kuus, ööbimispaika kohale ja ma lihtsalt istun autos. 
- Noh, tuled ka v? 
- Mul on üleminekuaega vaja. Oota natuke.

10 minutit hiljem juba toas:

- On sul veel midagi teha vaja?
- Ma tahaks lihtsalt olla natuke aega, nii et ei pea midagi tegema.

Hiljem mõtlesin järele ja sain, et ilmselt temale oli täiesti normaalne ja mõistlik päev otsa teha üht asja, siis kohe otse teist, siis kolmandat ja phmt terve päev on tegevusi täis hommikust õhtuni. 

No ja - ühe päeva ma pean sedasi vastu, kuigi see on ränk ja võtab must VÄGA palju. 
Teisel päeval hakkasin põrkima. Ja jooksin täiega kokku õhtuks. 
Kolmandal ei suutnud midagi. Lihtsalt täielik null. 
Civilization, kui koju jõudsin ja siis päev otsa seda veel.

Jaa, ma olen elanud sellist elu, milles iga minut on arvel ja kõik hetked tegevusi täis. 
Mhmh. 
Lõppes Rongiga. 

Aga muidugi sel ajal ma ei arvanud, et ma midagi imelikku teeksin või kuidagi imelikult elaksin. Tundus, et sedasi inimesed elavadki.
Hm.
HM.
HMMMMM.
Kas peaks üritama delikaatselt Energilisele Inimesele öelda, et kle, võta vabalt? 
Küsimus ei ole teile, küsimus on mulle endale. 

Lisaks toimus mu elus Tähelepanuväärne Sündmus.

Maitsestasin toidu täiuslikult. 

Imeliselt.

Veatult. 

Olen vist kaks korda elus veel sama head toitu teinud, Unustamatu Kana Šerriga hautamispotis ja veidi unustatud kalasupp särgedest.

Eelmisi kordi ei õnnestunud korrata, aga panen seekord kombo koostisosad kirja. (Kui palju midagi, ma ju ei mõõda, tunde järgi panin, aga võite ideeliselt proovida, äkki teile ka meeldib.)

 

Riis (riis pestud, a mitte leotatud): loorber, kardemon, vürtsköömen, nelk (nelki rohkem kui muid).

Lihakaste: palju värsket ingverit (hakitud, mitte riivitud), küüslauk, sibul, koriander, paprika, till. Rõõsk ja hapukoor mõlemad.

Liha ... nah, see pole tähtis. Mul oli seekord siga, aga liha oli ses toidus kõige ebaolulisem. Ahah, mingi liha.

On teatud asju, mille avastamise üle olen uhke. S.t. enamasti neid ei avastata, sest inimesed on kinni idees, et itaalia toite tuleb maitsestada nagu itaallased seda teevad ja tai toite nagu tais jne

Ja siis mina avastan, et klge, toores invger (hakitud, mitte riivitud), küüslauk ja till annavad imelise kombo.
Või et koriander ja paprika, lihtsalt kahekesi koos soolaga toimib hakklihale imeliselt. 

Või et kalasalatis peab olema ka õun. Kasvõi pool õuna!

Sama raudselt kui piparkoogitaignas peab olema riivitud apelsinikoort.

Aga sihukest ideaalset maitsete kombot kui eilsel õhtusöögil, saavutan ma vääääääääga harva. 

Poeglaps rääkis samuti hardalt, kui ideaalselt riis ja kaste kokku sobivad ja "see on midagi erilist praegu".