Tean küll, et väsin kergesti ära ja hoian endal stabiilselt silma peal, et liiga palju ette ei võtaks ühe päevaga.
Aga kui teine inimene absoluutselt ei adu, et mul on teistsugused rütmid, ja ma ise ka ei taipa pidurit tõmmat, oot, väga väga naine, sa ei suuda!, juhtub sedasi, et jõuame mingil täitsa malbel kellaajal, näiteks kuus, ööbimispaika kohale ja ma lihtsalt istun autos.
- Noh, tuled ka v?
- Mul on üleminekuaega vaja. Oota natuke.
- Noh, tuled ka v?
- Mul on üleminekuaega vaja. Oota natuke.
10 minutit hiljem juba toas:
- On sul veel midagi teha vaja?
- Ma tahaks lihtsalt olla natuke aega, nii et ei pea midagi tegema.
- Ma tahaks lihtsalt olla natuke aega, nii et ei pea midagi tegema.
Hiljem mõtlesin järele ja sain, et ilmselt temale oli täiesti normaalne ja mõistlik päev otsa teha üht asja, siis kohe otse teist, siis kolmandat ja phmt terve päev on tegevusi täis hommikust õhtuni.
No ja - ühe päeva ma pean sedasi vastu, kuigi see on ränk ja võtab must VÄGA palju.
Teisel päeval hakkasin põrkima. Ja jooksin täiega kokku õhtuks.
Kolmandal ei suutnud midagi. Lihtsalt täielik null.
Civilization, kui koju jõudsin ja siis päev otsa seda veel.
Teisel päeval hakkasin põrkima. Ja jooksin täiega kokku õhtuks.
Kolmandal ei suutnud midagi. Lihtsalt täielik null.
Civilization, kui koju jõudsin ja siis päev otsa seda veel.
Jaa, ma olen elanud sellist elu, milles iga minut on arvel ja kõik hetked tegevusi täis.
Mhmh.
Lõppes Rongiga.
Mhmh.
Lõppes Rongiga.
Aga muidugi sel ajal ma ei arvanud, et ma midagi imelikku teeksin või kuidagi imelikult elaksin. Tundus, et sedasi inimesed elavadki.
Hm.
HM.
HMMMMM.
Kas peaks üritama delikaatselt Energilisele Inimesele öelda, et kle, võta vabalt?
Küsimus ei ole teile, küsimus on mulle endale.
Hm.
HM.
HMMMMM.
Kas peaks üritama delikaatselt Energilisele Inimesele öelda, et kle, võta vabalt?
Küsimus ei ole teile, küsimus on mulle endale.
Lisaks toimus mu elus Tähelepanuväärne Sündmus.
Maitsestasin toidu täiuslikult.
Imeliselt.
Veatult.
Olen vist kaks korda elus veel sama head toitu teinud, Unustamatu Kana Šerriga hautamispotis ja veidi unustatud kalasupp särgedest.
Eelmisi kordi ei õnnestunud korrata, aga panen seekord kombo koostisosad kirja. (Kui palju midagi, ma ju ei mõõda, tunde järgi panin, aga võite ideeliselt proovida, äkki teile ka meeldib.)
Riis (riis pestud, a mitte leotatud): loorber, kardemon, vürtsköömen, nelk (nelki rohkem kui muid).
Lihakaste: palju värsket ingverit (hakitud, mitte riivitud), küüslauk, sibul, koriander, paprika (pulber), till. Rõõsk ja hapukoor mõlemad.
Liha ... nah, see pole tähtis. Mul oli seekord siga, aga liha oli ses toidus kõige ebaolulisem. Ahah, mingi liha.
On teatud asju, mille avastamise üle olen uhke. S.t. enamasti neid ei avastata, sest inimesed on kinni idees, et itaalia toite tuleb maitsestada nagu itaallased seda teevad ja tai toite nagu tais jne
Ja siis mina avastan, et klge, toores invger (hakitud, mitte riivitud), küüslauk ja till annavad imelise kombo.
Või et koriander ja paprika, lihtsalt kahekesi koos soolaga toimib hakklihale imeliselt.
Või et koriander ja paprika, lihtsalt kahekesi koos soolaga toimib hakklihale imeliselt.
Või et kalasalatis peab olema ka õun. Kasvõi pool õuna!
Sama raudselt kui piparkoogitaignas peab olema riivitud apelsinikoort.
Aga sihukest ideaalset maitsete kombot kui eilsel õhtusöögil, saavutan ma vääääääääga harva.
Poeglaps rääkis samuti hardalt, kui ideaalselt riis ja kaste kokku sobivad ja "see on midagi erilist praegu".
KUI mul jätkuks praegu kokkamise jaoks ajumahtu... /vaatab kadedalt seda retsepti/
VastaKustutama lisan ülesloetud kombodele: kalasalatis redis. Sestsaadik, kui ma selle avastasin, on kalasalatist saanud mul Hooajaline Kevadetoit.
VastaKustutaTeiseks valgehallitusjuust ja hurmaa. Sellega on sama lugu, et nüüd ei saa ma valgehallitusjuustu väljaspool hurmaahooaega eriti hästi süüa, sest millegi muuga pole sama hea ja tundub juustu raiskamisena. See hooaeg on enamasti millalgi novembris ja selle lähiümbruses, aga viimati jäi praktiliselt ära.
Kolmandaks peet ja ingver (värske on parem kui kuivatatud).
ahjaa, ja kade olen ma ka. näiteks kõigile inimestele, kes saavad ilma tüsistusteta (magusat) paprikat süüa. ma saan ainult teatud tšillisid ja sellest, kas on sobivat liiki tšilli või oli see tšilli seekord liiga paprika, saan tavaliselt teada tagantjärgi.
Kustutapean meeles ja üritan rakendada.
KustutaPeet ja ingver ... ilmselt tuleb ahjus teha, ma eriti muid variante ei näe.
aga redis kalasalatis tunub igatahes tehtav =)
Hurmaa ja juustuga on see probleem, et mulle meeldib valgehallitusjuust igal kujul ja mott sellele mingit eriti head lisandit leida madal =D
Sa tegelt oled seda varem ka korra rääkinud ja mul jäi isegi meelde, aga proovinud ikka pole =( Sest mott pole piisavalt kõva ilmselt.
ma sain haruldaselt head peedisuppi, kuhu oli ingverit sisse riivitud või hakitud, sellega avastasin.
Kustutaja ma arvan, et ingver oli suht viimasel minutil sisse pandud, vbla isegi pärast tulelt võtmist.
KustutaOoo!
Kustutanüüd on ideed =)
muidu on selliseid omamoodi kombinatsioone tekkinud ka näiteks angloindia köögis - kui mõni inglane tuli Indiast tagasi ja tahtis natukenegi tuttavaid India maitseid toidu sisse saada, aga ühtlasi kombineeris seda õues kasvavaga.
VastaKustutaTill pole iseennesest muidugi põhjamaa taim, vaid Vahemere ümbrusest pärit, nii et ei saa välistada, et till ja ingver võiks kohtuda ka näiteks Põhja-Aafrika köögis (küüslauk on nagunii igal pool levinud).
kedgeree on selline angloindia näide.
KustutaJah! Just seda ma silmas pidasin!
Kustutaveel üks toiduainete miksimise näide on Itaalia köök kui selline. Tomat tuli sinna Ameerikast ja võeti väga kiiresti omaks ja hakati kohaliku kraamiga kombineerima.
KustutaSama lugu on tšilliga mis iganes Euraasia ja Aafrika köögis.
no ja kartul siinses köögis on ka olemuselt puhas fusion kitchen!
Jaah, aga see on mu jaoks juba teooria, mitte reaalsus. Ehk ei eruta. Seda enam, et just itaalia köögist on mus intensiivne häiritud teemal "Aga kui sa paned sisse SEDA, pole see üldse enam SEE toit!"
KustutaMu jaoks sama, kui "see pole šampanja, kui pole pärit Champagne'i piirkonnast".
Jaa, inimesed (kaasa arvatud mina) on selle tegelikult selgeks õppinud. Ütleme "vahuvein" ja pole probleem. Aga kui mõtlema hakata, ajab ikka närvi. "See pole päris asi, see on mingi kohandatud vaese mehe versioon!"
Krt see vahuvein on parem kui pooled šampanjad vähemalt, mida te kaebate?
šampanja koha pealt olen puhtterminoloogilistel põhjustel eriarvamusel. Seda ei pea võtma kui "parem kui muud", see on sisuliselt kohanimi (mis annab infot selle kohta, mis maitsega viinamarjad seal kasvavad, sest see sõltub pinnasest) + info tehnoloogia kohta: šampanjakääritus on teistsugune. Täpselt nagu laagerõlu on teistmoodi kääritatud kui ale ja sealt tuleb maitsevahe sisse, kusjuures see ei ütle midagi selle kohta, kumb konkreetsele inimesele rohkem maitseb. Laagerõlle kääritus olevat keerulisem, see ei takistanud IPA-del vahepeal trendikamaks ja kallimaks saada.
Kustutaehk: kui ma näen poes või söögikohas silti, mis midagi ütleb, siis ma eelistaks, et ma saan sealt õiget infot. Mul pole midagi loominguliste kombinatsioonide ja uute huvitavate toodete vastu, aga ma tahan teada, mida mulle müüakse.
Kustuta(ma ei suuda suurtootjatele andeks anda, et nad panevad muretaina sisse vadakupulbrit, see on nii alatu. Kuna muretainas on olemuselt või+jahu, mõnel harval juhul muna ja magusa taina puhul suhkur + vahel ka puhtalt maitseained, siis ei saa kliendilt oodata, et ta kullipilguga väikeste tähtedega kirjast taga ajab, ega seal tainas piima või vadakut või lõssi sees ei ole.)
sa ise kirjutasid kunagi, kuidas olid pettunud, kui Pingviini jäätise retsept ära muudeti ja see ei maitsenud enam nagu õige Pingviini jäätis.
Kustutasul on loomulikult jälle õigus.
KustutaSamas mul on tõrge. See hädaldus on "risotto" definitsiooni kohta, kus ma olen saanud mööda päid ja jalgu, et ma teen rooga eelkeedetud riisist (kuigi ümarateraline) ja arvan, et võin selle kohta risotto öelda.
Mida sa ka vbla mäletad.
ma lihtsalt ei saa aru, miks peaks. See on umbes nagu öelda marineeritud kurgi kohta hapukurk, sest mõlemad on tehtud kurgist ja mingit tüüpi happega.
Kustutaja söögikohas tekitaks see segadust. kui ma küsin risotot, siis on mul parajasti isu sellise vedelamapoolse riisitoidu järele, kus riisist eralduv ja vees paisunud tärklis on terade vahele sousti moodustanud. Ja kui ma tahan parajasti praetud riisist rooga, siis ma jälle ei taha seda sousti.
Kustutariisipudru kohta ei ütle vast sina ka risoto?
Kustutast risoto ja biryani (see on üks praetud riisiroog, mida tehakse just eelkeedetud riisist) ja riisipuding ja pilaf on samamoodi eri asjad nagu leib, sepik ja sai on eri asjad ja see ei tähenda, et üks neist oleks teisest halvem.
Kustutaaga! mul on ka tuttavaid, kelle jaoks leib, sai ja sepik on kõik "leib", vähemalt siis, kui ta räägib, et tahab leiba osta. Siis on mul seda eelinfot lihtsalt temast arusaamiseks vaja. Ma võin samamoodi teha endale kuhugi märkme, et sinu jaoks on risoto üldnimetus mis tahes riisitoidu kohta (kuigi v.a riisipuder?) ja selle oma mälusopist iga kord üles otsida, kui see jutuks tuleb.
Kustutaumbes nagu ungari keeles on võimalik rääkida nii, et ei täpsusta, kas tegemist on meloni või arbuusiga; samamoodi virsiku ja aprikoosiga. See on siis samamoodi üks asi, mida ma pean endale teadvustama, kui näen neist ungari keeles kõneldavat.
Kustuta=)
KustutaMiks peaks?
No sest ma tegin süüa ja see näeb risotto moodi välja (siuke kastme moodi asi on seal ka, ilma kastmeta on "pilaff, aga mitte päris") ja kui ma hakkasin selle kohta ütlema "riisiroog" ilmus keegi, kes arvas, et see peab midagi peent olema, sest "roog", viitab sellele. Mitte mingi tavaline segu, vaid Roog, oo.
Ma võiks muidugi enam-vähem kõigi oma toitude kohta "pläust" öelda, a see poleks eriti informatiivne.
lihtsalt retseptihuvi pärast, kas "kaste" on seal konkreetselt lisatud või kogemata keetmise ja segamise käigus tekkinud?
KustutaJaah, ma lisan koort.
KustutaOlen süüdi.
ma mõtlesin, mida ma igasuguste tangainetega panniroogade kohta ütlen, ja mõnikord ütlengi lihtsalt "puder".
Kustutaaga mis koorde puutub, siis itaallased panevad seda mingitesse variantidesse ka (oletan, et rikkad põhjaitaallased, kes söövad üleüldse rammusamat toitu ja panevad isegi nuudlitainasse muna, mitte vaesed lõunaitaallased). millalgi suht viimases etapis, umbes siis, kui juustugi.
tagantjärgi: muidugi põhjaitaallased, nemad on nagunii põhilised, kes risotot teevad! aga koor on seal üks neid lisandivariante, mis annavad konkreetsetele retseptidele nime, umbes nagu et mõni risoto on seentega, mõni on suvikõrvitsaga, mõni on minimalistlikult ainult või, sibula, puljongi ja veiniga. no ja siis mõni on jälle koorega ja mõni kullaga (sõna otseses mõttes), sest rikkus ei anna häbeneda.
Kustutaaga muidu arvan, et sa mõtlesid lihtsalt uue originaalroa välja ja võid selle üle uhkust tunda ja vabalt "riisiroog" öelda või kasvõi täiesti uue nime, sest see ongi midagi uut ja huvitavat. See, et see näeb välja nagu ugly food, ei anna kellelegi õigust keelata öelda selle kohta "roog" argumendiga, et pole piisavalt uhke. Kui maitseb hea, siis on uhke küll.
KustutaAwwww =)
Kustuta