Poeglaps vaatab loomaraamatut. Keerab lehti ja ütleb iga pildi juurde sellel asetseva looma nime.

"Kass. Hiir. Ristikas. Sääsk. Herilane. Konn. Vihmauss. Vanamutt..."

(Pildil oli tegelikult mutt.)

...

Kustutasin rumala postituse ära. Usun seda ikka veel hea tava olevat - ei ole vaja oma tölplust üleval hoida, kui arusaam, et tegu on tölplusega, selge ja kindel on.

Vabandan nende ees, kes lugeda tahavad, aga ei saa - phmt ma põdesin asja pärast, milles ei olnud midagi põdemist vajavat.

...ja üldse, inimesed ei mõista (ega armasta) mind piisavalt, toad on jälle sassis, piima pole, et kohvi peale panna, ja Poeglaps peab nii pidevat-tüütut-võigast-lakkamatut võimuvõitlust, et sain jube vihaseks, asetasin lapse kõigi riietega dushialusele ja lasin talle vett pähe.
Mis ta siis valab mu vannitoapõranda vett täis! Mitte mänguhimust vaid kättemaksuks selle eest, et ma ei lubanud tal süntekat klimberdada ajal, mil Tütarlaps klarnetit harjutas.

Kardetavasti on organismil trennipuudusest tulenev mornsus kallal ja võib ehk loota et peale jooksmist lähevad asjad kuidagi paremaks.

Iluteemalised kasvatusküsimused

Poeglaps värvis küüned guashiga punaseks.
Olime mänguväljakul, kui ta neid mulle demonstreeris ja ma tegin tähenduse, et mehed/poisid tavaliselt ei laki küüsi. Vähemalt mitte punaseks.
"Mis värvi siis?"
"Noh, ma olen näinud musta üsna mitu korda."

Täna hommikul värvis ta küüned musta guashiga üle.
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Tütarlaps (kes näeb juba välja nagu varateismeline, peajagu pikem kui tema klassiõed keskmiselt) tahab kõrvadesse auke. Arvasin, et vara veel.
"Aga sellel klassiõel on ja tollel klassiõel on ja..."
Pakkusin, et ta võib saada kõrvaaugud, kui on kümme aastat vanaks saanud. Mu poolest näiteks sünipäevakingituseks.
"Aga kõigil on ju juba! Mina tahan ka!"
Pidasin loengu sellest, kui tühipäine on tahta mingeid asju seepärast, et need on kellelegi teisel - kuidas tuleb vaadata enda sisse ja leida üles just see, mida ise tahad.

Ja teate mis? Ta paistis täitsa rahulolev! Rohkem peale ei käinud.

Teadaanne ajaloost

Kunagi sai lubatud välja anda 3 kingitust.
(Kingitusi teha ja saada on äge).
Aga kuna mõned isikud heitsid toona minu üle nalja (julm, irooniline, armutu lurjus, AbFab!), olen seni saanud üle anda ainult ühe. (Teist jätkuvalt teen, loodetavasti tuleb vähemalt hea kink siis).

Aga kas keegi tahaks veel? Mul oleks 6. märtsini aega tema kingituse kallal nokitseda, ja ma ütlen kohe ära, et soov "no ma ei tea, vaata ise midagi" ei klassifitseeru, inimene peaks ikka olema suuteline minu pakutud kingitusevariantide hulgast midagi välja ka valima.

Jätke oma kontakt kommetaarikasti, kui huvi on. Kes ees, see saab!

(Meheks ei pea seepärast veel hakkama, kui seda juhuslikult just juba ei olda.)