***
2/3 suveniirpudelikest Vana Tallinnaga.
1/3 sai kaaslasega jagatud; eks jagatud jook on alati topelthea.
Esimest korda sain aru, mida tähendab "kogu kere lõi hetkega soojaks".
Seda soojust oli just siis väga vaja ka.
Ahju ja kuuma mahla ja kuiva olemiseni jäi umbes tund.
***
***
Sedakorda ma ei uju üle järve, mõtlesin ma. Sedakorda ma ujun piki kallast, vaatan, mis seal roostikunuka taga on.
Roostikunuka taga oli koht, mis veel mõne aasta eest oligi ujumiskoht. Nüüd oli sinna tekkinud miski kaldus aasa moodi asi.
Kaks pisikest lindu, noka ja hoiaku järgi kuidagipidi tutka sugulased, kekutasid oma tikkpeenikestel, kehapikkuse kohta üpris pikkadel koibadel päris veepiiril.
Nad ei oodanud kindlasti mingit inimest vaiksete konnatõmmetega lähenevat. Usun, et olin lähemal kui 2 meetrit, kui nad õudusega taipasid, et see punakaspruun asi ei olegi mätas vaid hoopis inimpea, ja minema vurisesid.
***
***
Fantastiliselt ilus keepmantel - lihtsalt naeratuse eest.
Jah, ma olen tühine ja närune inimene, mulle jäävad südamesse asjad. Sellised malbed "ah, mul pole sellega nagunii midagi teha"-kinkimised, tõsi, annavad südamlikkuse koha pealt ka asjale üht-teist juurde.
Talvehakul ostsin mantli juurde sobiva kübarmütsi, mille dekoreerisin sinise sulekese ja vana vööpandlaga.
Kahju, et praegu keepmantli jaoks liiga külm on =(
***
***
Pärm on kahtlane ollus ja pärmitaigen välja mõeldud selleks, et inimesed, kel ei ole nii palju võid, et muretainast teha, ka midagi süüa saaksid.
Ainult et ma ikkagi võtsin teda üha uuesti ja uuesti kätte, et 30. eluaastal lõpuks siiski omada ka teatavat pärmitaignaosavust.
Esimene seemne-pähkli-sepik, mis välja tuli, oli väga maitsev.
Iga järgmine üha maitsvam.
Seemne-pähkli-plaadisepikute võidukäik perekonnas on viinud mu sinnani, et ma naljalt enam poest sepikut, saia ega leibagi enam ei osta.
Ainult väga laisas tujus.
***
***
Naeratus. Pakutud käsi.
Kohe sulan kui kärjevaha.
Jah, muidugi - see mõni asi!
Judin ikkagi üle naha.
***
***
Lumi ja kõige parem sõber üldse, uisud ja seenesupp.
Ma ei mäletagi, millal ma enne seda end viimati nii päris inimese ja nii vähe papile maalitud näopildina tundsin.
***
Äkki jagad seda sepiku retsepti. Tundub päris isuäratav.
VastaKustutaIdril
leidsin viimaks mahti.
VastaKustuta25 g pärmi
250 ml vett
1 ja natuke peale spl oliiviõli
1 tl soola
1 spl mett
kokku umbes 1 dl meelepäraseid seemneid või hakitud pähkleid-mandleid vms. Või mõlema segu
250 ml rukkijahu
4 dl nisujahu (olen kasutanud peenikest või siis umbes 3/4 peenikest 1/4 täisterajahuga segamini)
veel veidi seemneid või pähkleid pealepuisteks
Murenda pärm kaussi (või potti). Lisa käesoe vesi (umbes 37 kraadi) ja sega, kuni pärm on lahustunud.
Lisa õli, sool, mesi (vedel, tahket mett tuleb enne vedeldada), seemned-pähklid ja rukkijahu. Sega. Lisa nisujahu, sõtku või sega taigen ühtlaseks. (Ma alguses segan ja pärast sõtkun).
Lase kerkida rätiku all soojas kohas umbes 40 minutit.
Siis tuleks nagu uuesti jahuga läbi sõtkuda, mida mina kunagi teinud pole. Selle asemel ma niisama nätsutan taignapalli natuke käte vahel, venitan umbes ristkülikukujuliseks ja panen siis võiga määritud küpsetuspaberile (no mulle maitseb lihtsalt see või seal juures!), mis omakorda asub suure kandilise pirukavormi põhjas.
Venitan veel, kuni sepikualge kenasti vormi sobitub. Siis lõikan selle taigna ruutudeks, mul tuleb 20 ruutu üldiselt.
Katan uuesti rätikuga ja lasen 20 min. veel kerkida.
Ahi läheb kuskile umbes 220 kraadi peale sooja.
20 min. möödudes määrin taigna pealt veega ja valan sinna suure peotäie (või ka rohkem) päevalilleseemneid. Võib ka muid muidugi, või siis hakitud pähkleid-mandleid vms. Vajutan nad pihuga taigna külge kergelt kinni.
Siis vorm ahju ja asi küpseb umbes 20 minutit.
Valmis.