esmaspäev, 10. september 2012

Ood rõõmule

Nii hea on kõik!

Et minu kool algab poolteist nädalat hiljem, kui laste omad (oletame, et lasteaed on ka kool ses mõttes). Et enne kooli algust on sada mahti veel igasugu ilusaid inimesi ja üritusi väisata. Et väljas ei saja veel jäist uduvihma 24h ööpäevas. Et kass on nii paks ja nõudlik. (Ma hakkasin pärast väikese kassi perioodi oma suurest kassist hirmus hästi arvama.) Et raha pole, aga kodus on juustu ja mune ja spagetti ja veel sadat asja, et ära oodata, mil ta tuleb. Et ma ei viitsi küll üldse jooksmas käia, aga täiesti viitsin varbseinal rippuda, palliga möllata ja niisama kätekõverdusi teha. Et rippumisest tulevad ägedad villid pihku.
Et kohv enam ei maitse ja selle asemel joon rohelist teed. Et hommikud on nii külmad, et tuleb pärast ärkamist köök praeahju abil soojaks kütta. Et mul on siuke nohu, et kogu aeg aevastan, ja siis võõrad inimesed ütlevad "Terviseks!" viisakalt. Et reede öösel maailmaägedale loomeüritusele sõites sai autol bens otsa ja siis saime kuu ja tähtede valgel metsikus Kagu-Eestis autot lükata. Et mul on praegu arvuti kõrval pudel vett ja ma ei pea minema kööki vee järgi. Amanda Palmeri uus video. Et ma mõtlesin välja, mida oma pojale sünnipäevaks kinkida (muide, kui sul on kuskil üle dvdsid Star Wars osadega 4-6, võid need nüüd kerge vaevaga mulle maha ärida, sest kinkida talle karbid plaatidega näeb parem välja, kui teade "Kuule, need filmid, mida sa nii kangesti näha tahtsid - noh, need on meil nüüd arvutis olemas. Palju õnne sünnipäevaks!"). Et pesumasin pole üldsegi rikkis ikka veel! Et... et... et maailm ja inimesed on nii ilusad ja head!


Bipolaarne "üleval", kui lühemalt väljendada.
Kaif.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.