kolmapäev, 2. oktoober 2019

Sügav sügis. Vihma kallab. Teele - teele, kurekesed!

Olin täitsa ära unustanud, et kallav vihm, tuulehood ja märg-näru-märg-hädine tunne on kah sügise osad.
Minul on sügisest mõeldes peas leekivad lehed ja kuldne valgus, õhtune kujutluskellukate lõhn lillaservalise taeva all ning pealeastumisel härmast krõpsuvad langenud lehed. Kuidas saab sügist mitte armastada?!
Aga siis on ilm nagu täna õhtul.
Kusjuures päeval käitus too ilm juba täiega reetlikult: oli kuiv ja mahe, kui kaugeimasse poodi jalutama asusin, minu poe sees olles (ja Totoro poe ukse taga oodates) hakkas aga sadama.
Sadas kohe kaks tundi jutti.
Tulin koju, märgade juuste ja tasapisi niiskuva tagiturjaga, märg koer tuterdas alailma jalus ja oeh - ja pool tundi pärast seda, kui olime tuppa tagasi jõudnud, tuli päike välja.
Mu poeg nurises, et eilsest õhtust (jõgi) märg koer hakkas just päris ära kuivama, Poeglaps juba valmistus nunnutamismaratoniks - ja siis ma lähen välja ja tulen tagasi peniga, kes on JÄLLE HIRMUS MÄRG!
Tema kurtmise ajal juba kuramuse päike paistis õues, oli ilus ning malbe ja mis mõttes?!?!?!
Nojah, aga nüüd on pime ja vihma valab. Käisime veel korra poes (odavad saiakesed) ja ma täitsa tõsiselt mõtlen, et hommikul vähemalt mainin Poeglapsele, et ta võib vihmavarju kaasa võtta.
Ega maiusu, et võtab. Aga tont teda teab, ta üllatabki mind vahel täiega.
***
Ma nüüd ei kaeba - päriselt. Imestan täiesti siiralt.
Aga samas - ei, takkajärgi on ju loogilinegi ...
Nimelt olen tasakesi omaks võtmas, et "...kuigi sa proovid olla hea..." ei saagi rämedalt kiita ja mina selle raamatu kirjutamise eest ohtralt pai. Vähemalt mitte sel ja järgmisel aastal. (Mu hinges elab lootus, et ta murrab end ikkagi kunagi kuidagi lugejani, kes teda hinnata ka suudab - aga selgelt mitte kohe).
Ja no tegelt ka - mida muud ma ootasingi, kui kaanel sõna "ulme" ja kaks mu eelmist proosaraamatut seikluskirjandus? Esimene on minu hinnangul selline süngevõitu krimka, teine ... eee ... mistandongi ... noh, igatahes lastakse kõvasti püssi ja verd lendab jms. Igatahes on seiklus.
See tähendab, et "kuigi sa proovid olla hea" sattubki nüüd aina seikluskirjanduse lugeja kätte. Kõik raha eest arvustajad, keda olen näinud, on kolmekümne ümber mehed (üks neist pole veel valmis kirjutanud, aga ma nägin teda esitlusel, eks ole, nii et tean, et mees ja noorepoolne). Kuna Krista Kaer on kogu aeg välismaal (päriselt, tuleb nädalaks tagasi ja lahkub jälle, tema formaati kirjastaja ilmselt elabki messidel vms), ma ka vestlesin tol esitlusel Valner Valmega, kes on alla-neljakümnene mees. Kuigi proua Kaer oleks intervjueerijana mu esmane valik olnud.
Ma nagu müüks seda raamatut noortele meestele. Ja ausalt, tegelt tean ja näen udu ning kahtluseta, et see pole nende kirjandus!
Ei, muidugi on neid noorepoolseid mehi ka, kellele meeldib/meeldiks. Aga kui mu raamat otsib oma lugejaid, on ta selgelt natu vääral teel, kui pole sihitud küpsemas eas lugejatele või üldse mingitele naislugejatele. Ja ma üldse ei saa nii palju pai ta eest, kui ta minu arust vääriks =(
Elik ma ei ole kurb (eriti), et ei paitata.
Siiralt imestan hoopis.
Et hei, mina ju ei teinud kampaaniat ise ega midagi, ja IKKA tehti veits valesti. Teised inimesed eksivad ka! Isegi kui nad on sümpaatsed ja nupukad!

Inimesed - keegi pole täiuslik.
Jah, ka inimesed, kelle töö on raamatuid müüa, teevad raamatumüümises vigu.
Nii et ma imestan sel teemal. Aga ei ole eriti kurb - arvan, et hea raamat sai. Lihtsalt tal läheb nüüd veits aega, enne kui oma lugejad üles leiab, ja ilmselt ma ei saa ta eest ühtegi auhinda.
***
Varsti tuleb rollimängijate kokkutulek. Seekordne teema on Sügisöö unenägu.
Mõtlen innukalt, mida selga panna ja mõnevõrra vähem innukalt, kuidas Poeglaps kahe loomaga kaks ööd omaette hakkama saab.
Aga küll saab. Minu elus oluline olnud põhimõte: kui on vaja, saab toime.
Ainult noh - kui kogu aeg on ainult jaksamise piiril toimesaamine ja rõõmustamine pole enam teemapojukegi, on nõme.
Õnneks pole temal nii ja mul ka enam mitte.
Tallitööst taastutud! Vähem kui kuu! Jai!

17 kommentaari:

  1. See on tõega kurjast, et seda raamatut ulmena turundatakse. Ehe näide sellest, kuis pisut mööda žanrimääratlus hakkab raamatule vastu töötama. Ajapikku muidugi leiavad tee need kah, kelle jaoks silt ‘ulme’ on ei-ei.

    VastaKustuta
  2. Onju.
    Aga ma ei tulnud ise selle peale üldse, et õige lugeja ei võta selle peale kättegi =) V.a. need, kes on mu isikliku võrgupäeviku lugejad =P

    VastaKustuta
  3. Filmidega on mõnikord sama lugu: kehv või keskpärane IMDB reiting võib tähendada lihtsalt seda, et filmi turundati valele sihtgrupile (nt vaatasin korra suurepärast Lynchilikult sürreaalset tumedavõitu komöödiat, mida oli turundatud romantilise komöödiana, reiting oli vist 5, kümnepallisüsteemis).

    VastaKustuta
  4. "Triinu Merese uus raamat koondab kaante vahele kolm ulmelugu, mis kõik räägivad Kuuevalla kuningriigist, kus leidub küll meie maailma sarnaseid elemente, kuid päris ühist on võrdlemisi vähe." - loen tutvustusest.
    Olen ise 40ndates naine, loen palju, armastan absurdi ja irooniat.
    Kuuvalla kungingriiki mainitakse nii, nagu ma peaksin teadma seda? Äkki on mingid varasemad osad ka? Päris maailmaga ühist vähe, on kirjas. Minu peas tekib pilt mingist Star Warsi ja Sõrmuste Isanda segust.
    Jääb ostmata.

    VastaKustuta
  5. No vot.
    Ja tegelt on päris maailmaga suht kõik ühine. Mis ei ole, on konkreetselt see ajaloolise taustaga riik ning kuna kultuuriliselt on võitnud teised,siis ka teatud ühiskondlike normide olemasolu. Aga phmt on nad nagu ajaloolised jutustused.
    Ei ole maagiat.
    Ei ole üleloomulikuna tunduvat, kuigi veidi lahti seletatud tehnikat.
    Ei ole veidraid olevusi, kes ositi on nagu päris loomad ja ometi mitte.
    Tegelt on VÄGA sarnane meie maailmaga mingil ... nt 13. sajandil. Lihtsalt ühiskond on teistmoodi arenenud.
    (Aga ei, varasemaid osi pole.)

    VastaKustuta
  6. Selle "leidub küll meie maailma sarnaseid elemente, kuid päris ühist on võrdlemisi vähe" peale tekkis mul ka, et mesasja, minu arust on täiesti meie maailm, lihtsalt mingil teisel (pseudo)ajastul.

    VastaKustuta
  7. +1, Friedale.

    Äkki peaks Varrakule lugejakirja(d) saatma, et mesasja? Ehk kaebamine aitaks edaspidi teisigi autoreid? (Ma olen loomult sihuke praktiline, et mis me siin niisama oigame, äkki saaks miskit konkreetset ära teha.) Sest see pole neil mingi väike turundusapsakas, vaid üsna suur mu meelest.

    VastaKustuta
  8. Ma olen erapooletu =)
    Ühest küljest maru meelitatud ja no mis see kiri halba teeks, vbla edaspidi turundaja tegutseb pädevamalt.
    Teisest küljest olid nad nii toredad ja me tegime (koos, see ei ole aint minu töö, toimetaja ja kujundus on viimase peal mu arust ka ning keegi nad ka valis mulle ilmselt, vaevalt seal asjad nii käivad, et kujundab, kes tahab ja toimetab, kel aega vms) ilusa raamatu ja mis mõttes siis nüüd kaevatakse selle peale =P

    VastaKustuta
  9. Eieiei, VVN, minu kirjas Varrakule poleks SINU kui autori isikuga mingit pistmist, ega sellega, kui kenad või mittekenad nad SINU vastu on olnud. See ei puutu minusse vähemalgi määral.
    Minu kiri läheb teele LUGEJA seisukohalt, väljendamaks (väga viisakalt) arvamust, et kirjastus on zhanrimääratlusega puusse pannud.

    VastaKustuta
  10. Selle peale hakkasin mõtlema, et kas raamatupoodide veebilehtedele läheb automaatselt üles see sisututvustus, mis kirjastused ise saadavad? Sel juhul saaks isegi praegu õige adressaadini jõudmiseks midagi ära teha, sest veebi läheks sel juhul adekvaatsem info üles.

    VastaKustuta
  11. Valner Valme on sündinud 1970, Vikipeedia.
    Muus osas nõus, et vale žanr määratud. Ning jah, poed kasutavad kirjastuse saadetud tekste.

    VastaKustuta
  12. Tore =) Pole enam verinoor vähemalt =) (Ja kuna ma ise olen peaaegu 40, tunduvad kõik inimesed mulle nooored ilmsesti - ma ei ole adekvaatne vanust hindama =P)
    Aga meil oli kena vestlus.

    VastaKustuta
  13. Mina kahtlen, kas alternatiivajalugu žanrimääratlusena laiemaid masse ligi tõmbaks kui ulme. Või mis žanr see peaks olema? Ajalooline jutustus nad vist ei saaks panna, kui pole reaalne ajalugu.
    Tõstan käe, et lugesin muide ka hiljaaegu läbi. Minu jaoks on ikka ulme - ma muidu poleks lugema hakanudki. See tähendab, kui oleks tundmatu autor olnud, siis kindlasti ei oleks, Triinu raamatut ilmselt siiski :)

    VastaKustuta
  14. No võiks žanri üldse mitte öelda-rõhutada, onjo. Ma ise tegin neile tutvustuse (kulkale), kus ei maininud, kuhu lahtrisse panna, kirjeldasin aint neid asju, mis tekstis ON.
    See jutt, mis lõpuks tuli, on minu enda kirjutatud + "ulmejutud" ja "erinevat rohkem kui harjunut" ja mingid autorit tutvustavad faktid.
    Mulle tundus, et minu tekst paari muutusega, jee, läheb!
    Aga paistab, et need muutused on jamad.

    VastaKustuta
  15. Selle fix-up-romaani moodustavast kolmest tekstist kaks on varem ilmunud 2012. aastal ulmeväljaannetes: «Sulavesi ja vereside» ulmealmanahhide seeria Täheaeg 10. numbris ( https://taheaeg.wordpress.com/2012/04/08/taheaeg-10-juubelivaljaanne/ ) ja «Nagu nuga vööl» ulmeajakirjas Reaktor ( https://www.ulmeajakiri.ee/?072012 ). Need lood on ulmeajakirjadele saatnud autor ise, tunnistades tekstid ulmeks. Need ei ole ilmunud Loomingus või Vikerkaares või Värskes Rõhus või Eesti Naises, vaid ennast selgelt ulmeväljaannetena defineerivas perioodikas. Täpsemalt kuuluvad tekstid tegevuskohaks oleva väljamõeldud kvaasikeskaegse maailma tõttu ulme alažanrisse fantaasiakirjandus, väljamõeldud pseudokeskaegne maailm on selleks täiesti piisav alus. «Sulavesi ja vereside» tuli aasta hiljem ulmelugejate hinnangute alusel moodustunud ulmeauhinna Stalker parima algupärase jutustuse kategooria edetabelis 4. kohale. Nii et ulme on need lood täiesti vaieldamatult. Mis muidugi ei võta autorilt õigust soovida, et kirjastus ei kaubastaks neid ulmena. Paraku vastav soov ilmselt piisava selgusega kirjastajani ei jõudnud või siis leidis kirjastaja mingil põhjusel, et ulme on sellele teosele parem silt. Pakendamine viitaks jällegi nagu vastupidisele, nii et kokkuvõttes võib siin aimata soovi istuda korraga mitmele toolile. Enamasti ei õnnestu see kunagi kuigi edukalt.

    VastaKustuta
  16. Sul on veider mõttelaad, aga saad andeks.
    Lihtsalt mina ei usu žanritesse. Meil on sellest varem ka juttu olnud. Minu seisukoht on, et on hea kirjandus ja halb kirjandus ja mõlemat leidub kõigis žanrites.
    Muidugi mu enda meeles minu kirjutatud on hea =)
    Aga kui sul meeles on, siis ma saatsin "Sulavee" sulle küsimuse peale, kas mul on veel jutte, ja ise arvasin, et ega see ulme vist pole, ulmeajakirja ei sobi - aga no kui Sulbi õtleb, et tal oleks AU see avaldada, muidugi läheb. Awww, inimesel on au mu juttu avaldada!!!!
    Ehk mul ei ole ulmesildi vastu midagi. Eriti kui see aitab juttu müüa, eks ole.
    Aga kui takistab, jutud on ju samad, siis on silt ebavajalik.
    Ma kardan (must stenaarium), et see, kes Varrakus turundab, ei lugenud ise raamatut läbi ja turundas valele sihtgrupile.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.