Reede, 29. november 2019

Aeg töötab igaühe jaoks omal moel

On päris kummaline, kuidas ma tajun ajas erinevaid rütme, kõiki üheaegselt ning mitte ühte ja ainukest iseendast-lähtuvat aega, vaid paljusid korraga. Näiteks kui te vaatate siia kõrvale, paremale poole, siis on seal näha blogid, mida loen, ja kui hiljuti on tulnud uus postitus. Ja ma olen harjunud, et kus on iga nädal uus, seal vaatan kümme päeva pärast eelmist juba ootusrikkalt "nii ammu pole uut postitust olnud, äkki täna?" ja kus kord kuus, hakkan sedasi rahutult vaatama kahe kuu möödudes.
Rääkimata nendest, kus läheb kuid ja kuid mööda ja mul tekib rahutus hinge, kui pool aastat möödas ja ikka ei.
Aga kui on vaikus olnud juba sellele võrgupäevikule ka kohatult pikka aega, muutun veidi närviliseks. Või ei, närviline pole õige sõna. Aga ma TUNNEN kogu aeg taustal natuke "noh, kas saab juba" värki. See on lihtsalt taustal, aga naljakas tuvastada.

Mu poeg on viimaks leidnud magamisrütmi, mis laseb tal koolis käia, iga päev suremata, ja mina imestan, kuidas ma ise selle peale ei tulnud. Loogiline ju.
Ta tõuseb umbes kell 1-2 öösel, teeb oma asju, õpib, mängib arvutis, sööb, elab. Siis läheb kella 8.15 kooli. Ja peale koolipäeva koju jõudes sööb ja tiksub veel umbes tunni, ja läheb siis magama.
Nii tore. Nii lihtne ja loogiline. Aga oi! kui palju kulus aega, et see rütm leida!

Mu tütrel on täna jälle playbox. Loomulikult ma lähen, seekord koos pojaga ja mu ema tuleb ka ja vbla isegi tütre ... eee ... kuidas selle kohta öelda? Noorusarmastus?
Ma ei tea, mis faasis nende suhe on ja kuidas nad seda nimetavad jms, aga nii ilus poiss!
Mida, muidugi löön end täna üles! Esmakohtumine niivõrd-kuivõrd väimehega!
Ossa, ja ma saan olla ämm!!!!
Natukene aega ühe inimese jaoks.
Ilmselt ei ole ma väga kuri ämm. Aga imelik küll.
Tema on normaalsest perest normaalne hilisteismeline. Natuke jube - normaalsed inimesed ongi olemas või??? Aga et ta nii kena on, teeb palju heaks.

Põrsanäoline Britney
Hei, hiljem läks ilusaks!
Ma ei mõnita teda,
otsin ilu seaduspärasid!
Tina Turner sai 80.
Huvitav, et seitsekümmend-midagi-ealise Anna-Mae/Tina ma suutsin vabalt omaks võtta. kuid 80 on hämmastav. See on ajatu naise siiski ajaliseks muutumine? Või vastupidi, eriti ajatuks saamine, mida maksab 80 turnerirahas? Ta poeg tappis enda ära, tal oli vähk ja neerud nii haiged, et mõtles enda eutaneerimisele, aga ikka elab, ikka särab ja 80 ta küll välja ei näe.
Aa, välimus on ikka tähtis või?
Nooojah ... olen jah nii pealispindne. Aga kuna minu vaates on välimus peamiselt hoiak ja 30% vbla muu, keeldun tunnistamast, et tegelikult halvasti oleks.
Hoiak, hoiak on põhiline!
Aga siiski mitte kõik, eks ole. Inimesed, kes ise ei tea, kui kaunid nad on, on vahel täiesti südantmurdvalt imelised vaadata.

Nõup, ma ikka veel ei tea, mis värk selle iluga on.

"Ise seda teadmata ilus" ja "ühiskondlikult ilusaks tunnistatud" ei pruugi mu jaoks üldse ühtida (noort Britney Spearsi pidasin konkreetselt põrsanäoliseks ja natsa inetuks, hiljem hakkkas ta mulle alles meeldima ja ilus paistma), ent minu pilgule on kaalukad nii hajameelne kogemata-ilu kui eneseteadlikkusest tulenev "minge ise persse, kui te mu ilu ei näe!"-ilu.
Aga mis mulle üldse ei tööta: "Arvake, et ma olen ilus, ma ju pingutan, et meeldida!"
Selle peale lülitun ma kohe välja, mulle nii-üldse-ei-meeldi. Ja ei saa aru inimestest, kelle meelest on ilusad lühikeste juustega tumedates mittemidagiütlevates ülikondades noored mehed ja pikkades liibuvates kleitides, silmatorkamatu, aga olemasoleva meigiga pikajuukselised noored naised. Minu reaktsioon nendele on väga varasest noorusest peale (ütleme, olin 11?) olnud: "Sa saaksid nii vähese vaevaga ilus (=cool) olla, aga valid olla igav, tuim ja isikupäratu? MIKS?!"

Ja ma siiamaani vaatan nii. Nüüd olen vanem ja targem ja mu tuttavad ka, aga 10 aasta eest oli mul konkreetselt "sa võiksid nii ilus olla, kui ainult tahaksid!" ja siiras arusaamatus "ma lihtsalt ei ole ilus"-tüüpide osas.
Isaste ja emaste tüüpide ühtviisi.
Võiks mõne ilusa cooli naise pildi ka panna ...

Siit 
Ilus noor naine
Vbla on minu häda ilu suhtes olnud, et ma üritasin olla MÕLEMAT (nii ise seda teadmata ilus kui ilus hoiakuga, vt pilti, tal suht tuleb välja) ja pudenesin kahe tooli vahele maha? 
Vbla ...
... ja siis aja möödudes on viimaks paika loksunud, et mõttetu on üritada ise-seda-teadmata-d, kui ma samas võin nii palju väiksema vaeva ja suure sisemise aplombiga teha teist. 
Mis on sama hea mu enda jaoks ja miks, miks ma üritasin mõlemat korraga ...?
Sest ma olin noor ja loll. Jumala kaua olin noor ja loll. Aga nüüd olen igatahes targem!
Täiega targem. Läks pool lehekülge ja sain aru, mis värk selle iluga on, näiteks =P 

Maailm on lihtne, kui teda lihtsana vaadelda.

26 kommentaari:

  1. Hah, ma vaatasin seda alumist pilti teksti lugemata ja mõtlesin esimese mõttena, oled see ehk sina, natuke nooremana, sest sarnasusi minu silma jaoks täitsa on. Mingi teooria ju ütlebki, et inimesele meeldivad eelkõige endasarnased.

    VastaKustuta
  2. Mhmh, mul ka tekkis miskipärast assotsiatsioon VVN-ga. Aga võib-olla ongi asi hoiakus.

    VastaKustuta
  3. Stiil on sarnane ja näoplaanilt meenutab VVN tütart.

    Aga ma ei ole kindel, kas see on parim näide sellest, et hoiak teeb ilusaks. Sest tal on klassikaliselt sümmeetriline nägu, hea näonahk, suured silmad - kõik tunnused, mis sobivad konventsionaalselt atraktiivsesse komplekti (viitavad noorusele ja heale tervisele). Hoiaku on seotud sellega, et ta ei lisa endale ise kõige konventsionaalsemaid tunnuseid juurde, vaid seob end mõne vähem-peavoolu subkultuuriga - mis näitab olenevalt olukorrast kas suurt enesekindlust (mis on kahtlemata atraktiivne) või teise võimalusena seda, et ta tahab just selle subkultuuri piires konventsionaalne olla, sinna sobida.

    Tal ei ole ühtegi otsest iluviga.

    VastaKustuta
  4. hoiaku-ilu näiteks sobiks ehk Beth Ditto, kuigi temalgi on ainus tava-atraktiivsuse komplekti mittesobiv omadus see, et ta on paks.

    Meestest tuleb ette ka loperguse näo, aga hea hoiakuga ligitõmbavaid mehi, naistest ei tule hooga nagu meelde.

    VastaKustuta
  5. Magamisest. See uneraamat, millest ma kõigile, kes kuulata tahavad, rääkinud olen, (ja ka neile, kes ei taha =), osutas, et nö. ühe jutiga magatud ööuni pole sugugi ainus magamise viis, mida inimkond harrastanud on : https://www.sciencealert.com/humans-used-to-sleep-in-two-shifts-maybe-we-should-again

    VastaKustuta
  6. Mul on blogidega täpselt samamoodi kui sul. Ja tundub, et ilus/cool teemaga ka. Aga. Ma üritan endale pidevalt meelde tuletada, et ilus/cool/isikupärane on väga subjektiivsed mõisted. Ma vist olen sel teemal kusagil juba vahutanud, aga näiteks need IG pildid, mida noored naised ilmselgelt ilusaks peavad (koledat pilti ju ei eksponeeritaks?) – mingi vahakarva kooljaliku filtriga üle käidud, silmad taldrikusuurused, kulmud... OK ma parem kulmudega ei hakka – need ei ole minu silmis ilusad. On hoopiski koledad, eemaletõukavad. No ja siis ma püüangi oma mõtlemist suunata, et minu „ilus/cool/isikupärane“ võib olla teise inimese „kole/igav/isikupäratu“. Ja vastupidi.

    VastaKustuta
  7. notsu, tema ongi näide kaks ühe värgist - et kus oleks ilus, ise seda teadmata, aga on ka poos.
    Ma oma meelest ütlesingi seda - et ma üritasin seda kaks ühes värki, näe, tal seal pildil suht õnnestus, aga üldiselt see ei ole hea plaan üritada neid kahte asja korraga.

    Aga ilus-hoiak ... häh, Marilyn Monroe tuleb esimesena meelde.
    Et ta ei olnud kole, onjo, aga ILUSAKS tegi ta hoiak "olen ilus". Paned talle pähe suvalised pruunid ludujuuksed, võtad ära kleidid ja poosid ja meigi ja järgi jääb täiesti suvaline mann.

    VastaKustuta
  8. no ei tea... otsisin ilma meigi ja algupäraselt tumedate juustega pilti, ikkagi on ilus tüdruk, isikupäraselt pealegi.

    https://www.pinterest.com/pin/557531628858895816/?lp=true

    võimalik, et ühtlasi ka suvaline mann, aga ma ei välista üldse, et päris palju suvalisi manne on ilusad. Lihtsalt _kõik_ ei ole. Ja ilu üksi ei tähenda ju ka ligitõmbavust jms omadusi (arutasime ükskord sõbrannadega eri meeste üle ja möönsime, et "ilus" ja "pandav" ei ole üldse sama mõiste - mõni mees on ilus nagu pilt, nagu iluasi, nagu vaas kamina peal, see ei tähenda, et tahaks talle käsi külge ajada, silmadele teeb ometi rõõmu).

    VastaKustuta
  9. enivei, ma oleks tglt päris rõõmus, kui keegi mind ümber veenaks ja tooks näiteks mõne naisterahva, kes on tema arust (või paljude arust) ilus, aga kellel ühtlasi oleks objektiivselt võttes (st nooruse ja tervise tunnuste suhtes) mingi selge iluviga - halb nahk, tugev asümmeetria, mingi vigastuse jälg... Meestel tundub sellega lihtsam olevat, Owen Wilsonit peetakse päris kenaks, hoolimata murtud ninaluust.

    VastaKustuta
  10. või noh, vbla "rõõmus" on palju öeldud, lihtsalt huvitav oleks oma maailma avardada.

    (ilus olemine ei tundu enam nii tähtis kui nooremast peast - kui ma millalgi arvasin, et ma ei püüa eriti ilus olla, sest viinamarjad on hapud, siis praeguseks tundub juba, et lihtsalt ei viitsi. Ei viitsi nt alati valida riideid selle järgi, kas nad mulle visuaalselt sobivad, piisab, kui riie on mugav ja mulle armas või väljendab parajasti mingit lugu, mida mul on isu väljendada, nt "riietan end nii, et see vihjaks vanale väsinud kolmekümneaastase sõja sõjamehele")

    VastaKustuta
  11. Tuntud staaride seas on ju paljud, kellel on märgatav iluviga. Või noh, mida peetakse iluveaks. Enamasti on see nina või hambumus, mis karjääri jooksul ära korrigeeritakse. Minu arvates on täiuse taga ajamisega maailm igavaks muutunud ja üldse võiks rohkem muretseda oma mõistuse pärast. Mitte, et ma siis ise ei tahaks sealjuures ilus välja näha :D

    Aga ma toon Notsule mõned näited muidu igati kaunitest naistest:
    Hilary Swank - suured lehtrisse hoidvad hambad.
    Tilda Swinton - värvitud kulmud-ripsmed, mille ta uhkusega võõpamata jätab.
    Lucy Liu - tedretähnid, Aasia kultuurikontekstis big no-no.
    Kate Bosworth - kõrvade ülemised osad hoiavad peast eemale.
    Winnie Harlow - vitiliigo.

    Rääkimata sellest, kellel on moondunud varbad või ebaproportsionaalsed käed, lühike kael, pikk torso jne. Kahjuks vigastusega või halva nahaga näiteid hetkle ei meenu. Kõik näod asümmeetrilised. Kui ei oleks, siis me aju hakkaks karjuma, et midagi on valesti :)



    VastaKustuta
  12. igaks juhuks ütlen, et baastasemel ilusaks peangi ma enamikku inimesi. "Issand kui ilus ta on!" tuleks nii paljude osas, enamiku osas hoiaku muutmisel, mõnede osas lihtsalt õigel hetkel õige nurga alt vaatamisel, et inimesi, kelle osas ei tule, kes on otse inetud on mingi ... 6% vast? See Hilary Swank (neist tumeni loetletuist kõige vähem ilus klassikaliselt mu meelest) on nii ilus nt vahepeal, et võtab niutsuma.
    Lisaks märgin, et mul ei tule meelde mitte ühtegi (!) koledat naist. Nagu MITTE ÜHTEGI!
    Aga inetuid mehi ikka tuleb. Ma ei kipu meestele nt punnkõhtu andestama. Ühtlaselt jaotunud liigne kehakaal läheb, kui on tore inimene, aga õllekõht ... siis peab lisaks tore inimene olemisele olema ka vana ja muhe, sedasi on ok =P

    See sümmeetria/asümmeetria on mu arust ju teada? Et täiesti sümmeetriline oleks jube, aga väga asümmeetriline on ka natuke kipakas vaataja meelest uuringute järgi?

    VastaKustuta
  13. jah, et meeldivalt tajutakse piisavalt, aga mitte täiesti sümmeetrilist nägu.

    Protsentide jutt ja "ilus vahepeal" meenutas jälle A. juttu - tema räägib, et keegi ei ole kogu aeg ilus ja enam-vähem kõik on aeg-ajalt ja ilusaks kutsustakse lihtsalt neid, kelle momentidest on ilumomente suurem protsent.

    Baastaseme ilust - mul väljendub see pigem moel, et kui korralikult vaadata, ei ole keegi kole (nt kui inimesi joonistada). Nähtavasti tähistab "ilus" mul midagi baastasemest märksa kõrgemat. Et võtab niutsuma.

    või rääkides samades terminites, milles sa räägid meestest: on inimesi, kes saavad endale hea välimuse või seksikuse pärast lubada halvemat käitumist. St enamikul meist on nii, et kuna tore inimene, siis vaadatakse punnkõhust või harali hammastest või millest iganes mööda. Aga on neid, kellel ei ole vaja nii tore inimene olla või keda tajutakse neid veel õieti tundmata toredamana, sest nad on nii ilusad. Iseasi, kas see mõjub pikas perspektiivis hästi (lühikeses perspektiivis on ikka kasuks).

    VastaKustuta
  14. seksikus on veel omaette ooper. Ma mäletan noorpõlvest üht põgusat tuttavat, kes välimuselt oli mittemidagiütlev - mitte midagi eriti ei häirinud, aga millegi erilisega ka silma ei paistnud, tavaline eesti nägu, suht heledat verd, samade nahaprobleemidega, mis olid tollal mul endal; enda üleslöömisega ta eriti tegeleda ei viitsinud ka, ühesõnaga, ei olnud justkui ei VVN mõistes teadmatut ilu ega sihilikku hoiakuilu. Aga mehed jooksid tal karjakaupa sabas ja nähtavasti ka toredaid mehi, sest niipalju, kui ma tean, on tal praegu suur tore pere.

    VastaKustuta
  15. seda jah, et kui on väga kaunis, saab andeks ka mitte nii tore olemise, sest sellele välimusele on kuidagi nii lihtne kuldset kuud selga ja tarku mõtteid taha mõelda. Aga seksikuse osas ma ei tea - ma ei tunne selliseid. Lugusid olen küll kuulnud, aga ise pole näinud.

    VastaKustuta
  16. Mullegi tuli Hilary Swank meelde, ja esimesena muidugi Tilda Swinton, aga Tumen jõudis ette =)

    Kaunis olemisest ja samal ajal mitte tore olemise andeks saamisest – ei tea, see võib ka teistpidi töötada. Et kaunite naiste puhul eeldatakse, et nagunii on ilge bitch. Või meeste puhul, et mõttetu ilueedi. Ma ise kah kipun alateadlikult sedapidi mõtlema, mõnigi kord pean end korrale kutsuma ja meenutama, et väga hea välimus ja mõistus ja headus võivad kokku käia küll.

    VastaKustuta
  17. mul on muidu üks sinu hoiakuideega sarnane, aga mitte päris kattuv ilukontseptsioon - ilu on seisus. Ei sõltu tingimata füüsilistest teguritest (siin kattub sinu määratlusega), aga ei sõltu ka tingimata sellest, mida inimene ise arvab - vaja on, et keegi (ja võimalik, et mingi kriitiline mass) seda inimest ilusa rollis tunnustaks.

    Nt ma ei oleks selles mõttes saanud keskkoolis kuidagi ilus olla, mida iganes ma ise oleks oma välimusest arvanud, mul oli teine roll. Ja ma olen oma selle rolliga suhteliselt ära harjunud, ega tea täpselt, mismoodi ilusa rolli üldse täidetakse, nii et kui ma vahel isegi mõne foto pealt vaatan, et näen ilus välja, siis tundun ma seal endale võõras ja vale. Mulle meeldivad endast kõige enam fotod, kus ma ei ole ehk objektiivselt ilus, aga kus ma tunnen, et fotograaf on tabanud, kuidas mina olen mina.

    VastaKustuta
  18. Epp, mingi uurimus tglt näitaski, et naistele võib ilus välimus selles mõttes kahjulik olla, et neid, keda hinnatakse väga ilusaks, võetakse nt töökeskkonnas vähem tõsiselt. Meestega oli aga sama uurimuse järgi vastupidi, neid mehi, keda katsegrupp hindas ilusaks, pidas sama grupp ka targemaks.

    Pagan teab, äkki on see üks põhjus, miks ma ilusarolli omaks ei taha võtta ega sellesse seisusse pürgida.

    VastaKustuta
  19. ... aga noormees ei tulnudki ja mul seega ei õnnestunud imelik ämm olla =P
    Ja mu poeg oli (kuna ta normaalselt ööeluline ja nüüd pidi kümneni õhtul üleval olema!) nii väsinud, et mul on siiamaani kerged süümekad.
    Ja kuigi tütre klassi kava oli imeline, tegid nad seal massiliselt teatrisuitsu (see lugu: https://www.youtube.com/watch?v=mcrZIK3gqbU), nii et pool saali oli teatrisuitsuhõnguline (erinevus "päris" sigarettidega oli mulle kui suitsetajale tunda, aga mittesuitsetajad ei saanud aru) ja ma arvan, suitsetamistabu rikkumise eest ei saanud nad isegi ühtegi eripreemiat vms. Mõned muud väga lahedad kavad jäid ka auhindadest ilma ja kuigi üldiselt oli VÄGA lahe õhtu väga paljude heade kavadega, auhindamise osa oli vähe kurb. Eriti kuna mu poeg oli "kas me nüüüüüüüüüüüüd võime juba minna?!" ja ma ikka istusin lõpuni ja oeh.
    Lahe oli, aga raske ning tagasilöökiderikas ka.

    VastaKustuta
  20. Mul on iluga selgelt (jälle juba väga varasest noorusest, nt 11) tunnetus, et PÄRIS ilu on eeldused - ja mis mõttes inimesed ei näe seda?!
    Ja et nad ei näe, sai väga ruttu selgeks.
    Elik minu jaoks kohe meelde tulevad klassi kõige ilusamad tüdrukud (takkajärgi mõtlen, et mängisid kaks asja: mu armastus tugevate kulmude vastu ja mu eelistus mustajuukseliste tõmmude pihta naissoo sees) ei olnud üldse need, keda klass kõige ilusamateks pidas. Klass pidas kõige ilusamateks aga täiesti veidraid kodanikke, üks oli natuke nagu kandiline ja sellise ... noh, intelligentse talupoja näo ja olekuga blondiin (pikade juustega) ja teine ilma lõuata ja kogu aeg naerev blondiin (pikkade juustega). Nad ei olnud ka minu hinnangul kumbki inetud, lihtsalt mitte kõige-kõige, vaid tavalised keskmised.
    Nagu me kõik.
    Ja siis ma mõtlesin, et mida fakki. Miks nemad? Kus on loogika?
    Mind ka millegipärast ilusaks ei peeta, kuigi raudselt on mul materjali rohkem kui sel ilma lõuata neiul (kes on osutunud täiesti toredaks inimeseks ja on hetkel perearst. Ta hakkas mulle meeldima abituurimis, kui käisime Tartu Ülikoolis avatud uste päeval ja kambakesi vetsus, sest pärast pikka istumist oli kõigil vaja, ja ma käitusin nagu kohane ehk siis vaatasin vetsukabiini uksest sisse ja nägin paari pissitilka prill-laual ja taganesin nagu kõik teised enne mind. Ja siis tuli tema, vaatas ja kellegi "sinna ei saa minna" peale ütles "oh, mulle käib küll!" ja pani ukse enda taga kinni) ja sest teisest tüdrukust ning tema menust ei saanudki ma kuidagi muidu aru, kui tõdedes, et nojah, klassi kõige popim tüdruk, niisiis peetakse teda ka ilusaks.
    Ning tasapisi, aja möödudes ja möödudes ja möödudes, kogemuste kogunedes ja kogunedes jõudsingi sinna, et ilu on hoiakus. Võta hoiak ja oledki ilus. Ära võta ja oled igavesti "nagu kõik". Kuigi su eeldused võivad sitaks head olla.

    VastaKustuta
  21. (tegelikult ei olnud nad isegi pidevalt pikkade juustega, vahepeal lõikasid need lõuani maha, aga see ei muutnud nende staatuses "ilusatena" küll raasugi)

    VastaKustuta
  22. Ja veel: paljudes raamatutes (pealkiri tuleb meelde ainult "tuulest viidud"-il, aga ned oli ikka üsna mitu) on peakangelanna, kes "ei ole klassikalises mõttes ilus" või "ei ole tegelikult ilus" vms, aga nende hoiak ja sarm ei lase kellelgi, sageli ka neil endil, seda märgata.
    Algul olin sellest segaduses, sest mis üldse on "tegelikult ilus?" Siis mõtlesin igasuguseid asju ja nüüd, oma vastse "mis värk iluga on" taipamise pealt mõistan: neil oli hoiaku-ilu, aga hoopis vähemal määral oli esindatud ise-seda-teadmata-kaunis ilu.

    VastaKustuta
  23. Mehe sõna kah sekka :P Marilyn Monroe polnud üldse minu maitse, Jane Fonda oli tõeliselt ilus ja seksikas!!! Maitse asi, eks ole ;)

    VastaKustuta
  24. Jane Fonda on minu maitse ka =) Seksi osas ma ei tea, aga imeline vaadata.

    VastaKustuta
  25. Palun: mida teeb meik ja endaesitlus, eks ole: https://g.delfi.ee/images/pix/480x300/75wN6jS23uU/bef545b68285d2b46b-83268347.jpg
    Oma sõnul ei teinud ta midagi peale meikimise ja juuksevärvi muutmise. Ei, ei võtnud alla, ostis vaid uue telefoni, millega sai paremaid pilte teha endast.

    VastaKustuta
  26. mul on vbla naiivne ettekujutus, et kui ma parajasti ise olen ära unustanud, et mul üldse mingi välimus on - vahet pole, ilus või kole, lihtsalt ei ole, ma olen üdini oma pooleliolev raamat või eesmärk, mis ma tahan saavutada vms - , siis ei ole mul välimust ka teiste arust. No umbes nagu see, et kui mul prille ees ei ole, siis ma olen nähtamatu.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.