Kolmapäev, 15. juuni 2022

Vaikida ja rää ... eee ... tähendab, kirjutada

Tegelt võiks ühest asjast rääkida. Tegin omast arust hästi, aga kiita sain vähe ja krt, nüüd ei saa sellest ka pasundada, sest
a) see ei ole tegelt teema, millele tema jaoks päris lähedased tahaksid tähelepanu tõmmata
ja
b) kui mu lugejad teaksid, nad arvatavasti ei keskenduks minu privaatsele küsimusele.

Nii et mu pea valutab paarist migreenitabletist hoolimata, ihu veits väriseb takkajärgi ikka veel ja pole isegi head võimalust end kiita.
Kuigi OMAST arust ma tegin hästi. 

Tegelt võiks teisest asjast ka rääkida. Aga jube palju tuleks seletada, et miks see loeb ja kuidas selline pisike asi mu enesetunnet nii palju mõjutab ja kuidas tegelt on tegu olulise muutusega, et phmt oleks see kärbsepesa suure linna vääriliseks seletamine ning asi lihtsalt pole seda väärt. 
On üks väike asi, mis loeb maailmapalju, ja mul on ennastki üllatavalt palju parem sellest nüüd. 

Oh, aga ma VÕIN rääkida, millised kommentaarid mind enim närvi ajavad (ja ma kustutan nad kohe ära, nii et enamasti te ei näe neid)!
Küsimata nõuanded on vastikud.
Tobedad tavatõed või nendel otse põhinevad järeldused on vastikud.
Aga absoluutselt igasuguse konkuretsita neist hullemad on kommentaarid, kus inimene ei mõtle mitte postitusega kaasa, vaid lihtsalt kirjutab mingeid postitusest saadud sõnadega haakuvaid uitmõtteid. 
Jälestan.
Kui kommentaator mõtleb kaasa, kuigi mõtleb halvasti, saab valesti aru, aga siiski üritab arutlust, ma ohkan endamisi, ent ei kustuta. Sest ta räägib siiski asjast. Ent kui inimene ei räägi asjast, vaid lihtsalt laliseb midagi mõttetut, mis on phmt ainult assotsiatsiooni-tasemel postitusega seotud, ma lähen närvi ja KOHE likvideerin. See on ... kohutav, jep. Hirmus. Talumatu.
Kui inimene ei mõtle, see on veel okei.Isegi kui ta loeb mu võrgupäevikut ja ei mõtle. Ikka on okei. Aga kui ta loeb, ei mõtle, aga vait ka ei suuda olla, on talumatu. 
IU.
SURE ÄRA!!!!
Miks inimesed ka SELLISED on, miks inimesed on inimesed, äkki ma ikka lähen sellest maailmast ära, kui alternatiiv on SIHUKESTEGA koos eksisteerida?!

Ja siis mõtlen, et, ei. Eiei. Minu asi on maailma jääda, siis on maailm vähemalt minu võrra parem. Mhmh, igasuguseid mind puudutavaid ja lausa mind defineerivaid asju võib mitutpidi vaadata, aga vähemalt pole ma mõni SELLINE. Kõike võib oletada, nii palju on suhtlelist, aga nevereverever ei ole ma inimene, kes lihtsalt ei viitsi mõelda, aga plämiseda antud teemal ikka tahaks. 
Ma hindan mõnda Putinit ka rohkem, kui inimest, kes lihtsalt ei mõtle. Mõelgu kuitahes halbu ja hirmsaid mõtteid, aga kurat, MÕELGU ometi! Inimene, kelle IQ on kuskil 50, aga ta vähemalt ÜRITAB kaasa mõelda, on mu jaoks palju vastuvõetavam seltskond, kui see, kes ei mõtle kaasa, ent vait olla ka ei suuda. 
Mina mõtlen. Nii et kuna ma maailmas olen, on maailm minu võrra rohkem mõtlev ja see on mu jaoks hea asi. 
Tasub pingutada. 

4 kommentaari:

  1. Aitäh, et tobedaid kommentaare kustutad. See on parim. Ja sama hea on teada, et pisiasjad mõjutavad teisigi. Suurelt.

    Jaaa.. ma tahaks veel mõelda, et öelda.. Aga kevad, ja valgus, ja lõputu..

    VastaKustuta
  2. Üldiselt paljud inimesed tahavad endast rääkida, mitte teemasse. Vahel sobib teemaga, vahel ei sobi, aga ega see siis saa takistus olla :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tead, endast rääkimine on ka veel hea variant. On nagu mingi ... sisu ikkagi.
      Aga eelmise posti alla tuli kommentaar, tsiteerin ebatäpselt algust, sest täpselt ei mäleta, ja teist lõiku (mis oli sama lamp) üldse ei mäleta: "Õde ja vend Hõõgsüüde ja Hõõgküünal."

      Mis on nende sõnade point? Mida see nagu ... ÜTLEMA peaks?

      Kustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.