neljapäev, 24. november 2022

Aga need on ju meie enda lapsed

Esimese õudusega, kuidas mul nüüd üldse raha ei ole ja pean teenima, võtsin vastu igasuguseid väga kahtlasi tööpakkumisi. Ja loomulikult läks nagu ikka - kirjutan artikli valmis, aga keegi ei avalda seda ega saa ma ka mingit honorari. 
Eks ma kirjutan vist ka mitte päris nii, nagu ajakirjanduslikult sobiv oleks.
Ilmutan siis siin - pole päris asjata kirjutatud. 
Aa, teema oli vaba - kirjuta, millest tahad. 
Ma tahtsin sellest. 


Kui laps ei saa enne kooli hommikusööki, sest kodus lihtsalt ei ole midagi süüa, on see probleem. Nõus?

Kui lapsel ei ole ilma aukudeta riideid selga panna, teda narritakse koolis vaesuse pärast, aga no kodus ei ole ei raha, et uusi osta, ega hoolitsevat vanemat, kes kenasti paikaks nagu vanaaegsetes lugudes, on see probleem. Nõus?

Kui laps jookseb kõhust verd, sest ta on juhtumisi naissoost, tal võib seal päris ebameeldiv valu olla, ja tal ei ole hügieenisidemeid ka, on see vähemalt sama hull probleem. 

On väga tore, et seda muret on teadvustatud, et vähemalt Tartus on kõigis koolides tasuta sidemed saadaval, aga ei ole üldse nii tore, et

a) see pole üldine, et kogu Eesti ei tee samamoodi. On üksikud projektid üksikutes koolides, Koeru kool saab näiteks punkti kirja, kuid ei ole üldriiklikku otsust „nii hakkab olema,aitame lapsi”.
Kuigi tasuta koolitoidu osas selline otsus sündis. 

b) on palju inimesi, kes ei arva, nagu oleks selle probleemiga vaja tegeleda, et see on üldse tegelemist väärt. 

Kardetavasti on teisel aspektil omakorda allaspektid ja mitte ükski neist ei tee mind rõõmsaks.

a) menstruatsioonitabu eksisteerimine.
Mina, kui linnas kasvanud kõrgharitud mitte enam noor naine võin kulmu kergitada ja puhiseda, et ei huvita, mida keegi mõtleb, menstruatsioon on oluline!  Ent on palju-palju inimesi, kes lähevad näost imelikuks, kroogivad suu põlglikult kokku või naeravad laialt, kui neile avalikus kohas üldse meelde tuletatakse, et menstruatsioon on olemas. Hügieenisidemete ja tampoonide reklaamidega harjuti ära, kuid see läks sujuvalt, kuna läbipaistev sinine vedelik ei meenutanud millegagi väga tõelist punast tihket verd. Kuid enamat kui reklaamid – ei, seda ei tohi!
Tegelikult on aga tõsiasi, et menstruatsioon on olemas ja ei ole midagi haruldast stiilis kord aastas ühel naisel viiest. Menstruatsioon on osa peaaegu meie kõigi igapäevaeludest, meeste eludest samuti, kui neil lähedasi viljakas eas naisi on. 
Et sedasi on, ei olnud teema, mida veel kümme aastat tagasigi avalikus meedias arutatud oleks, kuid sedasi ON. 

Ja menstruatsioon ei tohiks olla tabu. Häbiasi. Paraku mitmetes keskkondades ikka veel on. Pissimisest ja kakamisest räägitakse meelsamini ja vabamalt, aga igakuised verejooksud on teema, millest mõnel pool räägib ikka vaid mõni 12-aastane poiss põrandakaltsu lehvitades ja teatades, et küllap see on mõne plika püksist. 

b) otsustajate võime menstruatsiooniküsimust ignoreerida.

Mul on tuttav, kes soovitab mitte probleeme sõnastada, sest kui on juba sõnastatud, peab neile ka mõtlema. Kui pole, vajuvad ajust välja, ei tule enam meelde.

Kui otsustaja ei menstrueeri ise, kui tal ei ole isiklikku pidevat meeldetuletust, kuidas igakuine päevade kaupa vere jooksmine elu mõjutab, kuidas see mõjutab isegi nende viljakas eas naiste elu, kel pole ühtegi haigust ega günekoloogilist diagnoosi, ta saabki selle probleemi ajust välja lasta. Enam ei sega, enam ei pea tegelema, unustasin.
Aga ma võin teile lubada, et koolilapsed, kes verd jooksevad, ei unusta, et nii juhtus ja juhtub ja juhtub veel ja veel. Probleem pole ainult hügieenitarvikute hinnas. Menstruatsiooniga kaasneb palju ihu- ja osalt ka hingehädasid, aga hügieenitarvikute tasuta kättesaadavus on vähemalt koht, kus erilisi imesid läbi viimata aidata saab.
Samas, kui unustada, et verejooksmine toimub, õnnestub loomulikult unustada ka, et inimestel – jah, ka hoolivatel lapsevanematel, jah, ka neil, kes tegelikult TAHAKSID aidata – lihtsalt ei jätku vahel raha menstruaalhügieeni eest hoolitsemiseks vajalike toodete jaoks.

c) võrdsuse otsimine.

Eelmise punktiga osaliselt haakuv ehk „kui me paneme naistekempsudesse koolides tasuta hügieenisidemeid ja tampoone, mida me siis samaväärset meestekempsudesse paneme? Peab ju valitsema võrdsus, nii et kui menstrueerijad saavad midagi, peavad teised ka midagi saama.”

See on punkt, millele mõeldes ma kurjaks lähen. 

Et vanadele ja rasedatele ei tohiks istet pakkuda, sest mida siis noored ja mitterasedad saavad? Ja mõni rase jaksab raudselt paremini püsti seista kui mitterase! Kohtleme võrdselt!

Jah, idee ongi kohelda võrdselt. Mitte kohelda ühtemoodi. 

Neil asjadel on väga suur vahe. Nii suur, et selleks peab pime – privileegipime? - olema, et seda mitte näha.
Kui sooritatakse osavuse ja jõu eksamit, EI OLE võrdne kohtlemine lasta nii koeral, krokodillil, siilil, haugil kui makaagil ronida puu otsa, tuua ära sinna riputatud pall ja siis tagasi alla. 

See ei ole võrdne kohtlemine, see on rämedalt ebavõrdne kohtlemine. Võrdne kohtlemine tähendab arvestada erinevusi ning püüda neid – näiteks menstruatsioone – kergemalt läbi elatavaks tasandada.

d) traditsioon.

Kunagi pole ju menstruatsiooni pärast muid järeleandmisi tehtud kui vahel võimlemistunnist vabastamine. Miks see siis nüüd korraga teema olema peaks?
Pole selge, kui kaua see „kunagi” kestnud on, aga võtame kõige lihtsamalt. Võtame „kuni Eestis kooliharidust antud on”. 

Kas need Eesti koolihariduse traditsioonid on head hoida? Kunagi võis lapsi koolis peksta, kui õpetajale tundus, et nad ei anna oma parimat. Kunagi võis õpetaja tuimalt natsionalistlik olla ja keegi ei imestanud ka, et ta ühest rahvusest lapsi – rääkimata sellest, et ühest soost lapsi – teistest paremaks pidas.

Kunagi ammu on igasuguseid rumalusi tehtud.
Nüüd võiks ju püüda paremini teha!
Püüda laste vajaduste eest hoolt kanda. 

63 kommentaari:

  1. Ma oskna öelda ainult seda, et kui kuskil firmas on laual/letil kommikaus, siis inimesed kipuvad võtma paljud peoga. Ka need, kellel pealtnäha kommide ostmisega mingit probleemi pole.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. meil on firmas naiste riietusruumis tampooni/sidemekarp. keegi ei paista peoga v6tvat, tyhjana pole ma karpi kunagi n2inud ja keegi pole ka kurtnud, et oleks tegu mingi talumatu kuluga, mida kanda ei suudeta. samamoodi muide on seal karbi k6rval paar eril6hnalist deodoranti, n2okreem ja -seerum, kuivshampoon ja p2iksekreem, ka yhiskasutuseks ja juhuks, kui kellelgi otsas/ununeb/valearvestus - j2llegi, kenasti seisavad needsamad pudelid, aegajalt m6ni saab tyhjaks ja asendatakse.

      enamus selle riietusruumi kasutajaid on muide madalapalgalised tehaset88tajad. kellel v6ib vabalt olla nende asjade ostmisega ajuti probleeme.

      Kustuta
    2. Ei oska kommenteerida muud, kui et mina olen jõukamatel aegadel käinud kulmutehniku juures, kus kauss samade kommidega (olgem ausad, kes see seda odavat karamelli ikka tahab ehk piisavalt kehvad kommid peavad olema) aasta aega üsna muutumatuna püsis. Keegi ei võtnud peoga.

      Kustuta
    3. Ma töötasin aastaid klienditeenindajana ja lõpuks võeti sel samal põhjusel kommikauss üldse letilt ära.

      Kustuta
    4. Teil olid liiga head kommid lihtsalt.
      Mõte: "Oh, nii mõnus, kui taskus on mõni komm varuks ja kui isu tuleb, söön," on hoopis kergemini peale tulev kui: "Oi, ise ei taha, aga ma müüd neid!" Kui on kehvapoolsed kommid, on tavalisem: "Krt, ma nii näljane ei ole, et peaksin selliseid komme sööma." =P

      Kustuta
    5. Menstrueerimine päris kommisöömine pole siiski.

      Kustuta
    6. Reaalselt tean kooli, kus see algatus oli ja kuna seda kuritarvitati, siis esialgu tõstatati probleem avalikult ja seejärel (vist) lõpetati. (Viimases pole 100% kindel)

      Kustuta
    7. Mul on raskusi selle ette kujutamisega - kuidas SAAB üldse kuritarvitada teisiti kui võtan paki ja müün edasi?
      Ma kujutan ette, et saab nii, et võtan paki ja kasutan ise. Aga see ei ole ju kuritarvitamine, see on: "Olen kogenud, kui jube on, kui sidemeid enam ei ole, ma ei taha selle kordumist, võtan terve paki enda kätte, sest ma ei usalda niivõrd, et uskuda: siin on sidemeid alati, kui ma neid vajan.."

      Kustuta
    8. Sest see ei ole ju kuritarvitamine, kui tal ei ole ööseks sidet ja ta viib koju ka, sest rõve on sidemeteta?

      Kustuta
    9. Ah, ma just sain aru - kui vett täis lastud või mahlaga immutatud vms sidemed kuhjuvad prügikastidesse, samas inimesed neid sihipäraselt kasutada ka ei saa - jaa, SEE on kuritarvitamine.

      Kustuta
    10. Aga mis siis tehti? Kleebiti koolimaja seintele, loobiti üksteist ja muidu läbustati? Sellise asja vastu aitab haridus. Ehk siis selgitamine. Alguses läheb muidugi aega, aga mingil hetkel muutub normaalsuseks, et sidemed on saadaval ja see on normaalne ning need ei ole lollimängimiseks ette nähtud.

      Mu oma kogemus sellest, kuidas ühiskond harjub ja õpib - mitte küll hügieeni valdkonnast. Viimase paarikümne aasta jooksul on oluliselt muutunud see, kuidas inimesed (eelkõige mässavad teismelised) ümbruskonda suhtuvad. Kui Eestis puuskulptuur levima hakkas, siis lõhuti enam-vähem kõik avalikus ruumis olevad kujud hiljemalt aasta-paari jooksul vandaalide poolt. Aga aeg läks edasi, inimesed harjusid sellega, et metsaradadel on kõigi hüvanguks puukujud ja vandaalide tegevus on muutunud üsnagi haruldaseks. Tõenäoliselt oleks ka kõigile ligipääsetava sidemepakiga nii - algul õpilased lagastavad, õpetajad kitkuvad endil ahastusest juukseid ja selgitavad nii et suu vahutab ja siis mingil hetkel saabub harjumine ja vaikus ning kõik hakkab normaalselt toimima. See võtab muidugi aega, aga mis ei võtaks? Eesmärk on ju väga hea.

      Kustuta
    11. Uhh, ma juba kahetsen, et selle infokillukese jätsin.
      Tagasi vaatama tulnuna tundub, et teema kütab liiga palju kirgi ja väga keeruline on midagi öelda, ilma et keegi oma mätta otsast tahtlikult või tahtmatult valesti ei mõistaks ega tõlgendaks – aga eks ma siis proovin otsapidi.

      Kuritarvitamine - tuleme tagasi ulmekirjandusest maa peale – oli tõepoolest ületarvitamine.

      „Kuritarvitamine“ antud kontekstis oli mõeldud kasutamist viisil või määral, mis ei olnud teenuse pakkuja poolt ette nähtud, kui see toimub ülejäänud sihtgrupi arvelt.

      Ma kõiki detaile ei tea, ei ole olnud otsuste protsessis, kuid üldiselt ma saan süsteemidest üsna hästi aru, seega ma eeldan, et sellestki.
      See, et vahendid kättesaadavaks tehti, oli pm kooli poolne panus sellesse, et kui sündmused toimuvad ootamatult või osutuvad intensiivsemateks. Ma oletan - aga ei tea -, et mingi hädavaru oli olemas ka muidu sotsi või õe juures, kuid et vähendada ebamugavustunnet küsimisel - aga võib-olla ka haldusmugavust. Nagu ma siin kommentaaridest aru saan, siis see võib olla mõnede jaoks teema.
      Nii palju kui ma tean, siis hakkasid need kaduma kosmilisel kiirusel, nagu ma aru sain, siis läks kohati ka pakikaupa. Sellest võib teha järelduse, et „ju siis oli teenust väga vaja“, aga võib teha ka järelduse, et „ühisvara tuleb võimalikult enda hüvanguks ära kasutada“, ehk siis selline klassikaline sellepärast meil ei saagi olla ilusaid asju, et on inimesi, kes tuimalt süsteemi lüpsavad, sest neile tundub „aga MINUL on vaja!“.

      Tuleb meeles pidada, et tegelikult pole see teema formaalselt absoluutselt kooli rida (ma ei tea, kelle rida see on, aga eeldan sotsiaalosakondasid) - vaid tõesti siiras vastutulek, et elu oleks lihtsam ja mugavam.
      Igatahes kindel on, et kui leida variant inimeste elu mugavamaks ja paremaks teha, siis ei tohi see kätkeda ülemäärast koormust. Kuna mul on selles suhtes õnne, et mul pole vastavaid produkte vaja ja teisest küljest õnne, et kui mult on neid poeskäigu raames tellitud, siis olen nad lihtsalt korvi tõstnud hinnasilti vaatamata, pole mul õrna aimugi mis suurusjärgus kuludest siin rääkida tasub, aga ma teen oletuse, et kuna tegu on low-tech laiatarbekaubaga, siis ei saa see väga kallis olla. Ehk siis eeldame, et jutt käib umbes kümnekast kuus (ärge nüüd lintšige, kui seda on selgelt liiga vähe). Ühe inimese kohta kümnekas on suht mõttetu summa, kuid kui korrutada see läbi 150-ga siis tähendaks see 1500€ kuu kohta. Ja kuid on kooliaastas täitsa mitu ja selline summa eelarvelisele asutusele põhitegevusega mitte seotud lisateenuse pakkumiseks on juba ulmeline. (ärge nüüd lintšige, kui kümnekas ei ole mõttetu raha, aga võrreldes õige muuga, mida elu teele veeretab, ta ikkagi reaalselt on).
      Ehk siis toimus klassikaline „aita sant lavale, hakkad veel vihtlema ka“.

      Ja lõpuks mõned diskleimerid:
      - mul on olemas praktiline empaatia, nii et ma eeldan, et kui inimesed ütlevad, et see on probleem, siis ma kipun neid pigem uskuma, isegi kui mul endal seda probleemi ei ole. Ja hedonistina arvan, et kannatused ei õilista inimest, vaid elu peab olema nauditav, ning mida vähem on tüütuid pisiasju, mis seda segavad, seda parem.

      - minu poolest oleks täiesti okei, kui tehtaks kuskil lobitööd, et kraam läheks kirja kui elementaarsed sanitaarvahendid ja oleks sihtfinantseeritud, kas üldiselt või vajaduspõhiselt, minu poolest kasvõi vormis, et kuu alguses jalutada „kuskilt“ (kooliõde, kantselei, misiganes) juurest läbi ja võtta pakike vms.

      PS tegelikult vaatasin endale teadoleva info üle, ning on võimalik, et ma lõpliku „kinni keeramise“ suhtes liialdasin (ei pidanud vajalikuks ka täpsustust uurima hakata). Nii et võime sisimas loota, et meeldetuletus ühisvara vastutustundliku kasutamise kohta ikkagi toimis.

      Kustuta
    12. Kümnekas on palju =) Ka siis saab odavamalt toime kui tohutu verekadu ja päris hull lugu on.

      Aga ma olen nõus, et see pole kooli kui haridusasutuse vastutus, lihtsalt minu meelest oleks normaalne, kui koolide eelarvesse oleks ette nähtud ka tüdrukute hügieenivahendite kulu.

      Kustuta
    13. mõtlesin ka ise lahendusele, et kooliõde oleks see instants, kellelt vajadusel saab. Või kooliõe juures olev kapp, kust saab võtta, ilma et õde ise seal olema peakski. Aga tõsi ta on, et osa ei julge küsida. Vbla oleks vaja ka seda, et kooliõed oleks sellised, et neilt julgeks kõik terviseasju küsida, ja piisavalt nähtavad, et lapsed teaks, et nad üldse olemas on.

      Kustuta
  2. Päevad on ikka veel tabuteema ja arvestades, et perekond on yhiskonna kõige jäigem struktuuriosa (suhtumised, moraalid, käitumisviisid, mis titena omandatakse, on hilisemas elus enamikule inimestest väga valusad muuta) ja perekonnas ikka öeldakse, et naiste elundid on räpased ja rõvedad, naised ise on kah [pane ise esimesena pähe tulev seksuaalse sisuga väljend], siis siin pole midagi vaielda - kui antud teema pole inimese esimese 10konna eluaasta jooksul kohanud muud peale piinliku vaikimise, mõnitamise ja põlgusega, siis yhiskonnalt midagi muud eeldada ei saa. Inimeste harimine mistahes kehaliste nähtuste sallimise v käitumisharjumuste muutmise osas võtab paari põlvkonna jagu aega ja peab olema järelejätmatu, sest vihased vastuvaidlejad peavad vanadussurma surema. :)

    VastaKustuta
  3. Järgneb ebapopulaarne arvamus. Igas koolis absoluutselt võiks olla tualetis kapike, kus on kriisivaru sidemeid ja tampoone, kust laenata, kui oled teinud valearvestuse. Suurepärane ülesanne õpilasesindusele! Aga ma ei arva, et kool (KOV, riik) peaks kõiki tüdrukuid täiel määral menstruaaltarvikutega varustama. Esiteks - missugused tarvikud? Kõigile ühesugused või igaühele tema eelistuse järgi? Sidemed või tampoonid? Kas kupsik on ka abikõlbulik? Teiseks - miks ainult menstruaaltarvikud? Aga hambahari, seep, sokid, dressid, talvesaapad, hommikupuder, kalamaksaõli? Ma leian, et kui vanemad ei suuda tütarlapsele koolis käimiseks vajalikke riideid, hügieenivahendeid jms (sh menstruaaltarvikuid) tagada, siis on tegu suurema probleemiga, kus peaks sekkuma lastekaitse ja sotsiaalhoolekanne. Tasuta sidemete jagamine on nagu puuduva katusega maja pööningule ühte kohta ämbri paigaldamine.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Muidugi on tegu hädaabiga ja kupsik EI ole abikõlbulik juba kasvõi ainult seepärast, et see on spetsiaalselt ühele inimesele. Aga lisaks ma tean isiklikult juhtu, kus inimene üritas, üritas, kohe mitmel perioodil üritas, aga no ei mahu, läheb viltu, läheb risti sisse, välja võttes läheb ümber, kõik kohad on verd täis ... fakit, ma kasutan midagi muud,
      SIdemed on ilmselt kindla peale minek.
      Et osad tüdrukud tampoonegi ei julge tarvitada, on mulle samuti teada.
      AgA menstruaaltarvikud, mitte muud hügieenivahendid, just sellepärast, et tasandada - poistel pole menstruatsiooniga probleeme. Nad on sellest murest priid. Tüdrukutel on nagunii probleem - teeme selle väiksemaks vähemalt!

      Et inimesed vaesed on, on reaalsus, muide. Selle vastu püütakse üht-teist teha, aga menstruaaltarvete tasuta kättesaadavus ei peagi olema vaesuse kaotamine, vaid eesmärk ongi tilkuva kautusega majal pööningule ühte kohta ämbri paigaldamine. Jah, teistes kohtades tilgub ikka. Jah, aga vähemalt selles kohas on nüüd kuivem

      Kustuta
    2. Md, päris paljud abi- ja kooselud lõpevad juba siis, kui lapsed alles lasteaiaeas on ja ylejäänud aja, sh ka laste murdeea, kasvatavad emad lapsi yksi oma sissetulekuga. Elatisega reeglina on asjad halvasti, seega peab tydruk endale päevade ajal wc-paberit pyksipanemiseks kerima. Peldikupaber ju on koolides tasuta, nii et milles probleem? (Trolliirvel vasakule ära)

      Kustuta
    3. Kui mina noor olin, selline omaette elav 20-aastane, elasime ühiselt kasutuses olevas korteris. Kolm tuba, ühes toas meie, teises mu vend, kes vahepeal neiuga, vahepeal mitte, ja kõige pisemas üksik poiss (mis krt see umbes kahekümneaastane mees muud on?).
      Ja vahepeal kadus kempsust paber täiesti arusaamatul astronoomilisel kiirusel. Nagu ... meie /meie toa inimesed ehk mina ja Tütreisa/ ostsime seda sinna, me olime kõige "täiskasvanumad", mina juba 22 ja meil oli beebi ka ja värki.
      Ja läks phmt rull kahe päevaga.
      Siis ma nuputasin. Nuputasin. Ja välja nuputasin. Sest ka mina olen tüdrukuna vahepeal kempsupaberit sidemeks kasutanud ja seda läks palju JA see polnud kuigi tõhus.
      Aga selleni, et venna tüdrukule sidemeid pakkuda, ma tollal ei jõudnud. Aastal 2002 oli menstruatsioonitabu veel palju kõvem kui praegu, ja ma tegin näo, et ei tea midagi, ei pane midagi tähele.
      Aga kempsupaberi kasutamine ON reaalsus ja EI, ei peaks olema nii, et teisi võimalusi pole.

      Kustuta
  4. Aga kupsik on öko ja sidemed ei ole. (Võib-olla peaks kõik õppima hoopis käsitöötunnis korduvkasutatavaid sidemeid meisterdama?) Ja kas rikka pere tüdruk vajab tasuta sidet rohkem kui vaese pere poiss hambaharja?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On üsna mõttetu seda küsida - sama hästi võiks küsida, kas kellegi kits vajab ja väärib rohkem vett kui kõrberahvaste lapsed.
      Nagu ... mida sa sellele vastad? Aga mida sa reaalselt TEHA saad? Sa saad võtta ühe mure vähemaks neil, kel mure on. Rikka pere tüdruk ei võta seda tasuta sidet, kui vajadus ei teki ootamatult, eriti kui see ei ole päris parim, mis saada on. Tal ei ole huvi selle vastu.
      Ja hambaharja võib samamoodi vajada ka vaese pere tüdruk, see ei ole soospetsiifiline mure, see on sotsiaalmajandusliku tausta mure. SEE on lastekaitse ja sotsametnike teema, kui lapsel hambaharjagi pole - meenutame, et tüdrukul on vaja pakki, vbla kahte pakki sidemeid iga kuu. Iga kuu VÄHEMALT kaks eurot. Kui tihti on vaja vahetada hambaharja ja kui palju see maksab? Poole aasta tagant, kui käia soovituste järgi, ent mu poeg kasutab paar aastat ühte ja sama. Siis mul viskab üle, vahetan välja - tal ei lähe need haraliseks, on ettevaatlikum pesija kui mina.
      Nagu - need ei ole samaväärsed probleemid. Hügieenisidemed on pidev kulu. Hambahari või saapad on "korra ostad, kestab".
      (Kuigi lapsed kasvavad saabastest välja - aga samas kõikvõimalikud "sugulastele jäid väikseks, saime tasuta" ja kasutatud asjade järelturud jms on olemas.
      Kuidas, krt, peaks saama kasutada kellegi vanu sidemeid?)
      Mida SAAB teha: saab vabalt kättesaadavaks teha mitte-nii-kallid sidemed.
      Öko-osa on see, millel mina eriti ei mõtle, sest mul on veendumus, kuidas eraisikute valikud määravad väga vähe. See on minu jaoks teema "ma teen ökolt, et omaenda südametunnistus puhtaks saada, aga maailma ma sellega ei päästa" ja see kandub ka teiste eraisikute valikutele. Tehku nii, et endal hea on, maailm saab hakkama. Inimkond pole eriti tähtis, vastupidiselt nende enda ettekujutusele.

      Kustuta
    2. Mul on kogemus ise tehtud sidemetega ajast, mil kaasaegseid variante veel kaubanduses saada polnud. Need ei ole korduvkasutatavad, verd vatist välja ei pese ja ainult riidematerjalist sidemed pole kuigivõrd tõhusad. Ning ega neistki verd välja ei pese, siis peab keetma.
      Päriselt vaestel pole isegi nn kaltsuks midagi võtta, vati ostmisest rääkimata.
      Kupsiku ja tampoonide negatiivne külg on, et võib esineda toksilist šokki. See on harv, aga juhtub.

      Kustuta
    3. Ja siis sa kuivatad neid vereplekkidest pruune kaltse köögis või vannitoas meessoost pereliikmete mõnituste saatel. Sinul on lapid, perel meelelahutus. Väga öko. Been there, done that.

      Kustuta
    4. Jälle - see ei ole ilmselt enam suurlinnade ja haritud perede teema, meil on inimesed valgustatumad. Aga just seal, kus vaja oleks, just nende jaoks, kes elavad halvasti, vaeselt, mõned joovad, mõned on mu
      ul viisil hädas, mõnel pole isegi pesumasinat, seal pole ka tasuta hügieenivahendeid.
      Jup, just: keera kempsupaberit siis, kui muidu ei saa.
      Mina panin väikeseks jäänud riideid püksi, lasteaiaaegseid pluuse, mis kapis seisid vms.
      Kui sa arvad, et ma pärast need ära pesin ja korduvkasutasin, arvad küll valesti. Ma olin effing kümneaastane, kui päevad algasid.
      Ma viskasin öösel salaja naabrite prügikonteinerisse. Et jumala pärast keegi teada ei saaks.

      Kustuta
    5. Ma olin tglt päevade ilmumise ajaks juba varjamise ja varjumise maakondlik meister, mõnitamiseks lihtsalt leiti muidki põhjuseid, piisas naissoost olemisest. Lugusid kaltsudega kuulsin sõbrannadelt ja mitte vähe. Ma leian, et mitte iga traditsioon ei ole jätkamist väärt ja nii mõnigi hygieenivahend on rohkem lugupidamist väärt, kui tal praegu on.

      Kustuta
    6. =)
      Ega mu "sa" ei olnud tegelikult sulle mõeldud, see oli selline ebamäärane retooriline ""sa" kui kõik, kellele ma "sa" võiksin öelda, eriti Unknown kodanik".
      Sind kui mustkaarnat ma tegelt üldse ei rünnanud isegi riivamisi =) Ja ma tean, et sa tead jne. Lihtsalt vahel ma lähen natu hoogu oma kõnekujundite ja retoorikaga.

      Kustuta
    7. Ma OLENGI absolutely põhjakiht, sellest ka hea kommetetundmine. Ja kustumatu põlgus mitmesugust viletsust millekski oluliseks pidavate traditsioonide säilitamise vastu. Ja soov, et inimesed ei keeraks oma tillukeste egode tõstmise nimel paljude elu parandavaid algatusi nässu. (Mida lollid lapsed lollidest kodudest õpitud lollide kommetega ka tegid, nagu Laur kirjeldas.)

      Kustuta
    8. Kui nüüd täpne olla, siis Lauri ei kirjeldanud midagi sellist. Tema ütles "kuritarvitati" ja mina pakkusin välja, mida see tähendada võiks, lendav tuli kaasa, aga ainus Lauri poolt öeldu on: "See ei olnud see," nii et mina pakuksin ikka, et lihtsalt sidemed kadusid kohutava kiirusega - mis EI ole mitte kuritarvitamine, vaid märk, et inimesed on sitaks hädas tegelikult.

      Kustuta
    9. Kui ei läbustatud ega äritsemiseks võetud, vaid koju tassiti, siis see näitab muuhulgas veel yhe tabuteema olemasolu yhiskonnas - milliste summadega peavad tytreid kasvatavad inimesed opereerima? See vist on see vanade, äratyydanud naiste ja laste äraviskamise teema.

      Kustuta
    10. Ma mõtlesin ka sellest. Kuidas vaesus on tabuteema ja mis me räägime sellest Unkonwn'ist siin, ka mul endal on AASTAID läinud, et saada üle tundest: ma ei tohi välja paista mitte veeranditki nii vaene kui olen, sest vaene = loll, laisk, mõttetu inimene ja vaesed on phmt ainult sõltlased või muidu väga halvad inimesed, kes ei viitsi tööle kohale minna ja igatepidi muidu silmahakkavalt halvad on.
      Vaene ei tohi olla, kui oled vaene, varja seda - ära ütle, et sul ei JÄTKU raha menstruatsioonitarvikuteks, ütle, et ununes osta, ütle, et emal läks meelest ära, mitte et ta ise menstrueerib ju ka ja siis veel kolm tüdrukut, kust ta peaks selle raha võtma üldse, me kasutame riidest lappe jne.
      Oled vaene, lastekaitse.
      Nojah.

      Kustuta
    11. Eriti lastekaitse siis, kui sa julged piiksatada, et pärast lahutust pead oma miinimumpalgaga neid lapsi yksi ylal ja eksabikaasa laste toetamise asemel korraldab regulaarselt kättemaksuaktsioone. Need naised kõigi oma tytardega on seetõttu madalamad kui muru ja nende aitamine ongi keeruline.

      Kustuta
  5. Kui miski üldse näitab, et menstruatsiooni kui teema mõistmisega on inimestel üldiselt pahasti, siis on see vvn ülikannatlikult seletamas, et sidemed pole sama mis kommid või hambahari. Tahaks loota, et trollidele, aga kahjuks ilmselt ikka mitte.

    VastaKustuta
  6. Ma tegelikult arvan ka, et peaks tegema nii, et on võrdselt. Pandagu tasuta kupsikud ja sidemed ka poiste vetsudesse. Nad saavad siis ise välja mõelda, kas neil on vaja neid hügieenivahendeid või ei.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma siit oma mätta otsast. Lihtsalt mõtteaineks, teemal menstruatsioonitarvikud poiste vetsus. “Tasuta” on ujuv mõiste. Enamikes mu koduosariigi riigikoolides, mis idee poolest tasuta, kooritakse lapsevanematelt niigi seitse nahka, peale tuleb maksta selle, teise ja kolmanda eest. Lisaks kehtestas osariik hiljuti nõude, et mensutarvikud peavad ka poiste WCdes saada olema. (Põhjuseks trans-teema, aga jätame selle praegu kõrvale.) Mispeale lapsevanemad tõstsid kisa, et miks nad peavad maksma kabinettides sündinud “võrdsuse” eest, poiste WCs on tampooniaparaat ju lihtsalt mänguasi, millega lollusi teha ja mille üle itsitada. Fakt on, et mehed ei menstrueeri. Unisex WC – jaa, olgu tampoonid. Meeste WC – pole põhjust.

      Aga muidu – mu meelest on elementaarne, et ühiskond tagab avalikes WCdes KÕIGI kodanike kehaeritistest tekkivad vajadused, soost olenemata. Menstruatsioonitarvikud peaks unisex ja naiste vetsudes sama elementaarselt kättesaadavad olema kui WC paber, kraanivesi, kätekuivati. Ja noh, kui rahalisi vahendeid tõesti enam kusagile mujale panna pole, võivad ju ka meeste vetsudes tampoonid/sidemed saadaval olla. Just, et meeldetuletuseks, et 50% elanikkonnast läheb neid tarvis.

      Kustuta
    2. jah, kui hakata mehaanilist võrdsust "kõigile täpselt ühepalju" ajama, siis oleks naistevetsus poole päeva pealt ka paber otsas, sest ka seda ei kulu ühepalju, isegi kui isetehtud sidemena kasutamine kõrvale jätta.

      Kustuta
    3. See oli nali.

      Sest see "võrdsus" on absurd.

      Võrdsus on, et mõlemas vetsus on antud vetsu kasutajatele vaja minevaid hügieenivahendeid. See, et tüdrukutel on vahendeid rohkem vaja, on tüdrukuks olemise eripära.
      Ja kui see on kuidagi liigne luksus, siis... menstruatsioon on kehafunktsioon. Kusemine ja situmine on ka. Miks inimesed vetsupaberit kodust kaasa ei võiks vedada? Teadsite ju ette, et koolis tahate ka kusele, ah?

      Kustuta
  7. Oh.
    Vatt. Vähe, see mida tohtis võtta vettis läbi ja kuivas servist nugateravaks massiks. Õhtune koolist kojutulek meenutas parimal juhul free bleedinguga joostud maratoni lõppu, halvimal juhul pidi ka kIngi seest pesema.
    Ligniin. Sama, lihtsalt võtta lubati kodus seda rohkem. No või siis ei pandud tähele, et võtsin.
    Kui kahte esimest kodus lihtsalt ei olnud, siis läksid käiku suvalised nartsud. Neid pidi vettinuna kotipõhja peitma. Kilekotieelsel ajastul. Puhtad räbalad samas kotipõhjas kaasas. Pesemine.... Kus neid kuivatada? Ja kulunud froteerätiku katkitegemise eest sai peksa kindlasti, kui vahele jäin.

    Ja kui siis ilmusid esimesed POEST OSTETAVAD sidemed...issand, jas nii tõesti saab? Jah, lekkisid needki ja kintsud olud verilihale kraabitud ja nii ja naa, aga IKKAGI!
    Raha ei piisanud kunagi, vahetamine avalikes peldikuis oli nagu seatapp, sest viimasel minutil või hiljem, aga ikkagi oli see nagu paradiis pärast piina.
    Ja kui nüüd ütleb mõni, et meestele ei pakuta midagi, siis ok, pakume, kohe, aga midagi võrreldavat. Mida?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Been there, done that, too. Ma tahaks praegu suurt sepaalasit kuhugipoole visata.

      Kustuta
    2. Jup, kõik on tuttav - hea point see "pakume meestele midagi võrdväärset". Nagu MIS see olema peaks??????

      Kustuta
    3. Selle posti ja kommenteeriumi tuules hakkasin kahetsema, et oma emalt või vanaemalt ei uurinud, kuidas nende (noorus)ajal tolle teemaga oli. Aga noh, sellest ju ei räägitud, küsimine ei tulnud kõne allagi, ei tulnud mulle pähegi.

      Kusjuures avastan, et olen suure osa poetarvikute-eelseid veritsemiskogemusi oma ajus ära blokkinud, või väga sügavale peitnud, tükk kaevamist, et meenutada. (Ma kaamosega ühevanune.) Mul puudus kodune terror, aga isa ja 3 a noorema venna eest varjasin sellegipoolest kogu päevade-kraami kramplikult.

      Üksikasjadesse laskudes – emalt sain varateismelisena hiilgava disani-idee: aluspükste värvli külge õmmeldi kaks nööpi, ette ja taha, nende külge kinnitati aasadega pehmemat sorti kangast, hügieenisideme kujuline “tasku”, mis vatti/ligniini täis topitud. Tänu aasadele ja nööpidele püsis kogu kupatus enam-vähem paigas. Kordan: enam-vähem. Verine täidis sai minema visatud (hoolikalt pakkides, et veri meesperele prügikastis silma ei hakkaks), taskuid sai pestud/keedetud. Ja vannitoas rätiku ALL kuivatatud, et mehed ei näeks. Jeerum küll. Vähemasti mõned asjad on siin maailmas paremuse poole liikunud...

      Kustuta
    4. Mis on ligniin? Tähendab, ma guugeldada oskan, puidujäätmed paberi tegemisel, aga ... mis see ON tegelt? Kuidas tundus? Mis on puuteerinevus selle ja vati vahel?

      Selgelt olen põlvkond noorem, et selliseid asju ei tea.

      Kustuta
    5. Ligniini võib kirjeldada vist nagu korra märjaks saanud ja siis ära kuivanud vetsupaberi kimpu. Kohev, kihiline, lagunev. Samas nii "vetsupaber" see ei olnud, et peldikust alla võiks lasta. Peldikupaber oli tollal niikunii eksootika, seda oleks kasutanud küll, tollal kasutusel olnud brežnevi pildiga ajalehed paraku ei sobinud :) Pole õrna aimugi, kuskohast ligniini hangiti või mille jaoks see algselt mõeldud oli, mu kodus neist asjust ei räägitud üldse, vaikimise vandenõu. Primitiivne algkursus teemal "varsti oled nii suur, et...." ja sinna lõppu "ära ennast paksuks panna lase" ja edasi olin omapead, teadmata, muide, mis see "paksuks panemine" on.


      Kustuta
    6. Meelde tuli, et kuna vetsupaberit ei olnud, siis sai põhikoolist 1980tel kuni kutsekateni, ehk veel 1990telgi (lõunaeestlane teab, kui rikkalik sel ajal elu oli) ajalehepaberit pehmeks kägardatud ja hygieenisidemena kasutatud. Ma ei olnud ainus selline geenius.

      Kustuta
    7. Kes pole asjadega kursis, teadku: see ei kaitsnud eriti, veri voolas igalt poolt vahelt, mööda ja üle, ei, ajalehepaber ei ajanud asja ära, lihtsalt midagi paremat polnud ja see oli parem, kui üldse mitte midagi.
      Dohh.
      (Sest ma kujutan vabalt ette mõnd tarkpead, kes loeb ja mõtleb: oi, ajaleht kõlbab ka - mis neid tüdrukuid ülearu hellitada, arumaeitaipa.)

      Kustuta
    8. kas mitte nõuka-aegsetes hügieenisidemetes (niipalju, kui neid üldse saada oli) ei käinudki mitte ligniin?

      Kustuta
  8. Ma kaldun pigem sotsiaaldemokraatiasse ning pooldan solidaarselt kinni makstavat haridust, arstiabi ja korraliku sotsiaalhoolekannet. Lihtsalt ma tahaks mõista, mis loogika selle tasuta sidemete taga on. Kas kõigile naistele hällist hauani peaks olema kättesaadavad tasuta mensutarvikud lhtsalt sellepärast, et nad poleks meestega võrreldes ebasoodsamas olukorras, või on see n-ö sotsiaalabi puudustkannatavatele? Kõigile või ainult alaealistele? Kas sidemeid peaks saama poest/apteegist tasuta võtta? Või peaks need olema lihtsalt kõigis avalikes vetsudes tasuta piiramatus koguses saadaval nagu vetsupaber? (Aga avalikud vetsud on juba sageli tasulised, kuidas hoida ära, et need ei muutuks veel kallimaks?) Või peaks sidemed olema saadaval ainult kooliealistele tüdrukutele üldhariduslikes õppeasutustes? Jällegi -- kas hädaolukorras võtmiseks või üldine varustamine ilma küsimusi esitamata ja tingimusi seadmata? Ja miks ikkagi just mensutarvikud? Lastel pole ka sooje talvesaapaid, pole korralike spordiriideid kehalise tundideks, pole lihtsalt puhtaid riideid, pole korralikku sööki jne jne. Kas see on ikka mingi soolise ebavõrdsuse teema? Millegi solidaarne kinnimaksmine tähendab ju alati valikuid.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma näen seda kui baashügieenivajaduse katmist. Nagu on kempsus paber, võiksid olla ka menstruatsioonivahendid. Kas kempsupaberit saab poodidest tasuta? Ei? Aga ometi on normaalne, et igal pool avalikes kempsudes on tasuta paber olemas.
      Jah, hädasolija saab endale sealt paar meetrit kaasa rullida. Oi-oi kui õudne.

      AGA samas on palju tahetud, et menstruatsioonitarvikud oleksid kohe igal pool avalikes vetsudes; et kaubanduskeskused oleksid teerajajajad vms. Ma arvan, hea algus oleks alustada koolidest, sest
      a) koolilapsed ise ei teeni isegi teoreetiliselt, mitte kuidagi ei saa süüdistada puudusekannatajaid selles, et ise olete laisad ja lollid - nii et see on hea koht, kus menstruatsioonivaesuse vähendamist alustada
      b) kasvata mingis vaimus noorsugu ja kui nad täiskasvanud on, viivad seda vaimsust edasi
      c) kui menstruatsioonisidemete puuduse (ma ei saa kooli minna, ma jooksen verd, aga jalge vahele polstriks on panna ainult kalts ja no way ma riskin võimalusega, et keegi näeb!) tõttu saab inimene halvema hariduse, on see phmt kogu tema elu mõjutav probleem ja võiks eos vältida.

      Ja miks just mensutarvikud? Sest need on püsikulu, millest ei saa üle ega ümber, ei saa kauem kasutada, ei saa kellegi kasutatuid osta, ei saa. Tegelikult kupsikut SAAKS aga ... see on see koht, kus mina saan vahendit kasutada, mulle sobib, aga ma ei arva, et kõigile peab sobima, kõik peavad oskama ja ERITI kehtib see "nad on osavuseta ses asjas, nad ei oska/suuda/julge" laste puhul =) Mestruatsioonitarvikud ei ole nagu spordiriided või saapad, võiks ehk võrrelda söögiga - aga vabandage, koolides ongi söök tasuta. Koolitoit on tasuta.

      Kustuta
  9. Mina arvan, et sidemed/tampoonid/pesukaitsmed on hügieenivahendid ja avalikes vetsudes võiks olla saadaval hädaabivaruna, sest seda lihtsalt võib ootamatult tarvis minna. Aga selle eelduseks on, et neid ei hakata sealt endale ega tervele suguvõsale tagavaraks võtma, sest tõesti keegi ei jaksa kõiki kogu aeg tasuta tarvetega varustada.

    VastaKustuta
  10. Koolitoit muide ei ole tasuta igal pool. Meil näiteks oli algklassides päris tasuta, alates 5. klassist maksavad vanemad osa ja osa linn ja kui 4 päeva järjest söömas ei käi, siis tuleb söömata päevade eest endal täishinda maksta. Ja kui ma ei eksi, siis on sellest aastast alates ka algklassides omaosalusega.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kas teil rikutakse seadust? Massiliselt????

      Aastast 2014 uudis: "Valitsus otsustas tänasel istungil muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseadust nii, et lisaks põhikooli õpilastele saavad tasuta koolilõunat ka keskharidust omandavad õppurid."

      Või on mingi erakool, kus erireeglid?

      Kustuta
    2. Vaatan jah, et Tartus on mingi täitsa avalik süsteem, kuidas raha maksta ja kuidas puudumistest ette teatada, et toidu eest maksma ei peaks, jne.

      See on ... suht hirmus avastus. Ma vbla uurin varsti, kuidas sedasi saama ja miks.

      Kustuta
    3. Kui ma praegu seadust vaatan, on seal kirjas, et riigieelarvest on ette nähtud toetus koolilõuna kulude katmiseks, aga koolilõuna toetuse kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine on kohaliku volikogu asi. Pmst volikogu otsustab, aga raha tuleb riigilt. Aga võimalik, et seda raha ei tule piisavalt, et kogu lõuna hind kõigile ära katta (eriti kui toiduhinnad tõusevad nagu praegu).

      Puudumistest etteteatamine tundub suht mõistlik süsteem, sest toit läheks muidu ju raisku.

      Kustuta
  11. Sellest praegu kehtivast seadusest ma ei loe välja, et peaks tasuta olema, vaid et on toetus ja vald ja linn otsustavad täpsemalt, kuidas on. Igatahes ei ole see nii suur omaosalus, et kurtma peaks, lihtsalt teadmiseks ütlesin.
    Kopeerin siia ka:
    § 42. Toetus munitsipaal- ja erakooli õpilaste koolilõuna kulude katmiseks
    [RT I, 05.11.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
    (1) Kooli pidaja korraldab õpilaste toitlustamise koolis rahvatervise seaduse alusel sätestatud tervisekaitsenõuete kohaselt.

    (2) Riigieelarves nähakse ette toetus munitsipaal- ja erakoolis statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus).
    [RT I, 05.11.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

    (3) Koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse hariduse infosüsteemis kajastuvast valla või linna haldusterritooriumil asuvates munitsipaal- ja erakoolides statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste arvust planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga ja arvestuslikust koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta.
    [RT I, 05.11.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

    (4) Koolilõuna toetuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

    (5) Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jep, ilmselt on "tasuta lõuna" ajakirjaniku mõttevälgatus, kui ta samas teadis, et osades kohtades saab kogu lõuna selle toetuse eest.

      Kustuta
    2. 2014. aastal ehk saigi päris paljudes kohtades tasuta, aga asjalood on muutunud. Võib-olla sai sel ajal Tartus ka, ega ma ei tea, millal see praegune kord tuli, mul teadmised tekivad vastavalt lapse vanusele :D

      Kustuta
    3. ma sain uudiseid sirvides aru, et vanemate omaosalus tekkis hindade tõusu tõttu, koolid ei tulnud enam välja (kui nad tahtsid piisavalt head toitu pakkuda). Aga see omaosalus on väike, algklassides 7.35 eurot kuus ja põhikoolis 13.65 eurot kuus (st summad, mille eest päriselt väljas süües saaks max 2-3 korda süüa ja siis ka ainult ühte toitu, samas kui koolis näikse olevat kaks käiku).

      Kustuta
  12. Jaa, see omaosalus on pisike, ei ole kurta midagi. Mida näitab ka see, et klassijuhataja pidi vanematele sel sügisel südamele panema, et puudumistest ikka teada antaks, sest osal olevat võlg tekkinud sellepärast, et puudumisest ei teatata ja kui on justnagu lihtsalt jäetud söömas käimata, siis peab hakkama kogu summat ise maksma 4 päeva pärast ja summa tuleb suurem kui oodatud.

    VastaKustuta
  13. Kas olete ummikus, pankadest piiratud ja teil pole pankade eeliseid või teil on parem projekt ja vajate laenu, rahastamist on halb või vajate raha arvete tasumiseks, et investeerida raha oma ettevõttesse. saada rahalist abi juba täna chosengenerationloancompany@gmail.com

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.