Kirg

Üldiselt ma ei jaga siin asju, mis Loteriile kirjutanud olen, kui millegipärast eraldi jutuks ei tule. Aga selle kogu kohta tulnut jagan. 
Sest nii radarite alt läbi lennanud. Keegi peale autorite lähiringi nagunii ei teagi, et sihuke kogu olemas on. Ja see on väärt ja see on väärt ja see on VÄÄRT, kurat!

Muidu olen päris rahul nende antipsühhootikumidegs. 
Miski muu pole muutunud peale selle, et mul on parem olla.
Ja noh. Mulle sobib. 
Jah, ei ole sellist vajadust kogu aeg TEHA, nagu just-äsja-enne oli, ent pea ei valuta. Jah, ei ole nii elavaid unenägusid nagu siis, aga PEA EI VALUTA.
Ning ON parem olla.
Lakkamatu tunne "Paremaks ei lähe, see ongi parim mis võiks olla, aga see on vaevu talutav ju?!" on vahetunud tunde vastu: "Paremaks ei lähe, ongi nii hea, kui võiks olla ... jap, ok, see on talutav." 

Mis on ÜÜRATU erinevus.
ÜÜRATU!!!!

Kas ma kasutan palju karjumist ja hüüumärke? Ma tegin seda enne ka.
Kui üle loen, tavaliselt kärbin umbes pooled välja, parandan normaalseks. Aga ma isegi mõtlen kirglikult, kirjutamisest rääkimata.

Njah. 
See on selgelt "jooksen iga hormooni järel, mis vähegi nõrguma hakkab" ja siis kehitan arusaamatuses õlgu, kui järjekordse "ma üldse ei kannata konflike"-inimese otsa sattun. 
Mu oma tütar on ka selline.
Konflikt on hea, mõtlen mina, konflikt on elu, konflikt on sada korda parem kui teeselda ju?!
Tegelikult ma saan neist lepitajatest ja leplikest ka aru. Kui võimalik, minu arust tasub samuti ära (ehk "kõik on tegelikult head ja targad inimesed, lihtsalt pisiasjad-pisiasjad"), lepitagem ja leppigem. 
Aga niipea, kui mus ärkab usk, et teine EI ole hea või tark või mitte kumbagi neist, ma kaotan täielikult huvi ühisosa leida ja tahan ainult kaussi sõita. 
Kaotan TÄIELIKULT.
Mitte midagi ei jää alles.

Sest kirg teebki elu alles elamisväärseks ja kui on põhjust kirglik olla, fakkjee.
Välja arvatud praegu, kui muidu ka täitsa talutav on. 

Aga jah, jah, seal postituse alguses on link mu luulelugemiskogemusele ja JAH. JUST. KIRG, kogu aeg rebiv, ründav, raevukas kirg igal pool tundub neis naistes ka elavat, kes nood luuletused on kirjutanud. 
Kõik on kirg. 
Ja ilma kireta on nii kohutav, et võtad/võtan/võtsin ka selle kire süngema poole. 
Kirg koos valuga on veel hea.
Kui on ainult valu, kordades palju valu, valu ruudus, valu kuubis - vat siis on paha.