Suudame

Emake Maa ja isake Taevas! Ja issapojapüharistike ka veel.

Seda ma nüüd küll ei oodanud.
Kuigi kirjas, mille sain, polnud; "Seda te nüüd küll ei oodanud!" vaid et mu viimasel päeval burleskist vaimustununa kiirelt kirja pandud kava Kirjanike maja Musta Laega Saalis koos burleskitaridega oma "Teistmoodi tavalist" esitleda, on heaks kiidetud ja esinegu me.

21 jaanuar Tallinna vanalinnas. Kell 18.
Ilus kuulutus tuleb, kui aeg lähemal, aga pange juba praegu rist kalendrisse ja tulge. Palun!

Olen täiesti rabatud. 
Eile, kui selle kirja sain, olin veel rabatum ja pulbitsesin igale poole kõigile, kes kuulata tahtsid ja neile ka, kes ei tahtnud. Täna olen veidi rahulikum, ei tunne vajadust KOHE välja mõelda, mis selga panna, kuulutuse jaoks sobivaimat pilti välja valida, kava kümne minuti täpsusega paika panna ja uurida, kas burleskinumbrite taustamuusika kasutamine on ikka legaalselt lubatud üldse. 

Aga hirmus elevil ikka. 
Oo, saab jälle kirjanik olemise pinnal särada, edev olla ja näidata teistelegi, et maailm on põnev!
(Oot, kas ma arvan, et maailm on põnev? No ... hetkel arvan =) )

Asjad jäävad samaks või lähevad halvemaks? Juba kolmat korda sel aastal saan tugeva meenutuse, et ei. Saab ka paremaks minna. Või vähemalt täiesti teistsuguseks, mis pole ei parem ega halvem.

Ühesõnaga; lootuspunk.
Elu on imeline ja nii kaasakiskuv ja oo, oo.
Vahel.
Aga vahel ikka tõesti on! 

Kas ma peaksin endast kuulutusele panema pildi, mis on jabur? Või kus oleks paljast nahka ja ülbe ilme, sest burlesk ju ikkagi + ma tean, mis tõmbab, ja alasti naiseihu tõmbab. (Vt ka "I know how to run a fucking business!" Amanda Palmerilt) Või midagi veidi taltsamat, siidpidžaama vast? 
Midagi ebanormaalset kindlasti. Normaalseid pilte on jagatud kõriauguni kõigi teiste inimeste poolt nagunii.

Lisaks vaatasin eile läbi ka kaks tunniajast videot sellest, kuidas oma raamatuid esitlen.
Täitsa toredad videod. 
Mõtlesin, et kas panna need siia üles ..? Kes krt viitsib video pealt tund aega vaadata, kuidas ma raamatut esitlen ..? 
Aga siis tuli meelde, et "Devolutsiooni" esitlust vähemalt üks võrgupäeviku kommentraator fb-st oli vaadanud ja no tont - üks inimene on raudselt juba hästi! Panen üles!

Esimene on möödunud aastast. "Omasid ei jäeta maha" esitlus.

Ja siis oktoobrilõpu oma "Teistmoodi tavalise" kohta ka.

Aga tulge Kirjanikke majja ka! Neis videotes pole burleski ja kuigi ma ei luba, vbla saab 21. minu tehtud pirukaid ja kohvi ka. Sest 21. jaanuar on päev pärast mu sünnipäeva ning sünnipäevadel ometi kostitatakse külalisi.
(Ei luba, sest mu jaks on piiratud ja asi ise võtab kõik mu lusikad ju. Kuid ma tunnen ennast, samas. Täitsa vabalt võib juhtuda, et otsustan 100 pisikest pirukat teha eelmisel päeval.)
Ja me ei räägi Veikoga päris samu asju ju 21. jaanuaril jälle =) Ja ma panen end teistmoodi riidesse! (ha! Teistmoodi!) 
Ja üldse.
Ma olen väga rahul sellega, mis tehtud. 
Aga alati palju enam tuld täis ses osas, et mis tuleb. 
Sest mis möödas, see möödas.

Muide.Florence tegi midagi imelist asjaga, mis oli nagu möödas. Vaevu meeles ... aga nüüd tuli jälle ja täiesti uue nurga alt. 
Ah SELLISED sõnad olid seal? Oleks ma tollal taibanud ...
Vabanduseks, et ma ei osanud eriti inglise keelt veel.