"Smuutid on nii head! Ainult taimsed komponendid ja nii head! Oo!"
Ma uskusin.
Olid ka üpris head,
Aga mul oli kodus lahtine pakk kreeka jogurtit ja Poeglaps ei söönud seda ära. Tekkis mure, et kas saab enne hallitamaminekut otsa.
Nii et panin seda smuutisse.
"Püha püss! Nii hea! Smuuti läks nii heaks sellega. Taevalik!"
Ehk: faking veganpropaganda on see "ainult taimsed koponendid!"-jutt.
Ärge uskuge. Proovige oma smuutisid natukese piimatootega.
Ausalt, kreeka jogurt oli teiseks korraks peaaegu otsas, kaapisin vast kaks supilusikatäit kokku topsi põhjast, aga ikka andis hurmava tulemuse. Naatukene oli ainult tarvis!
Lähinädalatel on oodata sagedast minupoolset kreeka jogurti ostmist.
Käisin Keila sotsiaalkeskuses vaimse tervise kogemusjagamise grupis. Lähen järgmine kord ka omaenda kogemusi jagama.
Ma ei tea, kas mina olen see, keda nad vajavad, aga näeb. Vbla on.
Ma ei saa rääkida, mis seal toimus, sest konfidentsiaalsus.
Väsitav, ent peamiselt meeldiv.
***
Järgmine päev.
Olin eile vist naatukene väsinud.
Nii palju asju teha ei ole mulle üldjuhul talutav, kuid kuna oli hea emotsionaalne foon, kandis peavaluta välja.
Olgu, hääästi pisikene valu oli, aga kodus, söönud ja paar tundi civi mänginud, haihtus märkamatult.
Vbla ma täna jätkan seeliku ääristamist.
 |
| Kui nad veel püksid olid. K pildistas. Riik, mille vapil on kana, ei saa kunagi võita riiki, mille vapil on kahvel. |
Selle seelikuga on naljakas lugu: ostsin neti teel haaremipüksid. Need olid heast materjalist ja ilusad, suurte taskutega, aga neil oli üks piiiiisikene viga: ma ei saanud oma normaalse sammuga käia. Püksid olid liiga kitsad. Treppidest üles ja alla minemiseks pidin sääred üles kiskuma ja ikka oli raske.
Selge, sellised püksid on kasutamiskõlbmatud. Nii et lõin käärid sisse, lõikasin sääreosad ära ja kui ma alla äärde pitsi ajan, on mul väga hea seelik. Suurte taskutega!
Sellest on nüüd kõva neli aastat möödas ja ma olen nt 13 kilo kaalukam ja see seelik ei lähe mulle selga. Miks ta nii kaua seisis? Sest ma tahtsin sinist pitsi, et oleks ukraina rahvusvärvides (püksid-seelik on kollane). Aga ma ei leidnud seda kusagilt ja viimaks sel aastal leppisin mustaga.
Hakkasin seda allaäärde ajama ja kolmandik on tehtud. sest mõtlesin: äkki Tütarlapsele veel mahub.
Kuigi ma isegi ei tea, kas ta tahaks seda.
Igatahes olen nüüd soone peal, pits on nõeltega kinni ja noh - kui tema ei taha, siis on mul igatahes seelik, mida oma pisikestele hirvetaolistele naissõpradele pakkuda.
Äkki üks neist soovib =P
Miks ma seda teen? Sest ma tahan puruks lõigata oma sinise kleidi. Muidu on kleit igati ok, aga varrukakitsenduste kohalt pigistab ja ma ometi võin varrukad ümber teha, Ilmselt ka sinna otsa pitsi õmmeldes. Mul on musta pitsi nüüd hulgem, sest muidugi ma ostsin varuga. Aga ennast tundes olen võtnud põhimõtteks "üks käsitööprojekt korraga", nii et seelik tuleb enne valmis teha, kui kleidi kallale minna saab.
 |
| Need varrukad pigistasid juba siis. Tütarlapse pilt. |
Ok, ma siis teen veits seelikut, siis võimlen, siis kirjutan romaani ja siis mängin civi.
Kõlab nagu plaan - ma ei saa üht asja palju teha, ilma et hakkaks muretsema kõigi tegemata asjade pärast. Lahendus sellele on teha mitut asja natuke, siis on tunne, et on tehtud, võib järgmise võtta =)
Civ on lõõgastumiseks ja puhkuseks.
Ma pean puhkama vahepeal.
Olen selle romaani suhtes lootusrikas.
Täiesti teistmoodi, kui miski, mida ma seni kirjutanud olen (üllatuslikult, ma ju nii ühtemoodi asju seni, heh.)
Jah, mu arust võinuks ka "Omasid ei jäeta maha" ja "Teistmoodi tavaline" rohkem hinnatud ja avalikult kiidetud olla, aga noh ...
Mis seal ikka, järgmine asi vbla teeb mu 10 korda kuulsamaks.
Oh, tont, luulekogu käsikirja peaks ka vaatama ... aga no jõuab. Kell pole veel veerand kolmgi, pikk päev ees =)
mitte et mulle smuutid üldse huvi pakuks (mulle meeldib, kui toidu sees on erinevad tekstuurid, mitte kõik üks mudru), aga ma ei allu piimatootepropagandale!
VastaKustutasest sestpeale, kui mul laktoositalumatus tekkis, maitsevad mulle kahtlaselt isegi enamik piimatooteid, kus justkui ei tohiks laktoosi olla. Nähtavasti on keel õppinud umbusaldama isegi piimavalgu maitset. Väheste eranditega - hästilaagerdunud juust, mõnikord isegi vahukoor (Nopri magustoidud on üldiselt söödavad). Kreeka jogurt võib ka olla selline erand, aga oleneb konkreetsest eksemplarist.
Mind kurvastab näiteks väga, et Da Vinci on oma suurepärased pehmed pärmitainasaiad toorjuustuga üle valades ära rikkunud. Ma söön neid ikka, võttes kindluse mõttes tableti enne sisse, aga isegi toorjuustu maitse on seal minu jaoks konkreetselt HALB. Läila. Ma küsisin, kas neil tagaruumis on ilma toorjuustuta saia ka, aga müüja arvas, et nad panevad selle juba ahju lükates peale (milles ma pisut kahtlen, vbla tegelikult valatakse kohe kuumalt ahjust välja võttes). Ja üldse on kohvikute repertuaar masendavalt piimane, mõnikord hakkab juba peale vaadates halb.
ja ma pole vegan, isegi taimetoitlane mitte, eks.
Kustuta... aga täiega fännan vegetoitu, sest seda saab vähemalt rahulikult süüa (kui olen kontrollinud, et seal paprikat ei ole, aga ikkagi on siis ainult üks asi, mida peab kontrollima ja paprikat ei peideta tavaliselt niiviisi kavalalt toidu sisse ära ka nagu laktoosi ja magustoitude sisse seda üldse tavaliselt ei panda).
KustutaKui ei armasta piimamaitset, loomulikult on ilma parem =)
KustutaMina juhtumisi armastan. Meenutan, et ka puder on mu meelest inimsöök ainult piima või koore-vee seguga keedetult =)
jaa, ja ma juba lapsest peale eelistasin putru ilma piimata, kõige vähem lemmik puder oli mannapuder, mis käis alati piimaga, kõige lemmikum tatrapuder, mis käis alati ilma.
Kustutakusjuures joogiks sobis piim mulle siis küll.
Mul on sinu moodi piimalembeseid tuttavaid veel, sul kattub nendega hästi palju maitse-eelistusi (nt et piimašokolaad meeldib mõrust rohkem ja et hapud maitsed ei meeldi).
aga ma tahtsin tegelikult küsida, et mis mulje sulle mandli- ja kaera- jne piimad jätavad. minu jaoks on nt taimsed magustoidud, igassed kaerajogurtid jne täielik õnnistus, sest jällegi, võib rahumeeli ilma tabletita süüa, ilma et pärast õnnetusi juhtuks. Mis näitab, et asi ei ole isegi selles, et mulle ei meeldiks löga moodi toidud.
KustutaMa kaerapiima kohvi peal pean täiesti heaks. Mandlipiim oli aga räme pettumus.
Kustutakaerapiim on ka mul neist eri taimsetest variantidest lemmik. ep õpetas veel, et mustikad on kaerapiimaga väga head.
Kustutaja kookospiim on täitsa omaette rubriik, pmst nagu valmis magustoit otse pakist süüa.
KustutaSulle maitseks äkki mango lassi, isegi mina olen nõus seda vahel tarbima.
VastaKustutaVõta võrdsetes osades mangot ja piimatoodet.
Mango võib olla nii püree, külmutatud tükid kui värske.
Piimatoode võib olla maitsestamata jogurt, Kreeka jogurt, keefir, julgetele (ja kogenutele) ka hapupiim / pett.
Veidi jääkuubikuid või vett (palavaga otseloomalikult jääkuubikud).
Kardemon, maitse järele, kohustuslik.
Klassikaliselt pannakse lassi magustamiseks suhkrut, mett või agaavisiirupit, aga mina soovitaks magustamiseks üleküpseid e väga pruunitäpilisi või suisa pruuni koorega vedelema jäänud banaane - viimastele tuleb veidi piima, vett või jääd juurde visata, muidu jääb liiga paks.
Kõik see käib blenderisse ja vastu saab sealt maitsva olluse, mis suvekuumaga on täistoidukorra asemel.
Mulle maitseb mango lassi, aga ma pole selle pealegi tulnud, et seda ise teha =)
KustutaTähh!
Jep, mina segan lihtsalt keefiri ja mangosmuutit ning üsna hea tulemus. Eriti tegin seda siis, kui mu laps piimatoodetest ka keeldus - tegin sellest ka pulgajäätisi ja nii sai talle salaja piimatooteid sisse sööta.
KustutaMinul käivad kõik kodused smuutid keefiri või jogurtiga.
KustutaOnju?
KustutaOleks ma kohe teadnud, et nii saab parema! Aga tegin mitu kuud, ligi pool aastat muudkui aint taimedest.
Mul on jäätistega muidu meh, sest kogu aeg on meeles see, kui hästi jäätised lapsepõlves maitsesid, no ja enam nad ei maitse nii. Ainus erand, mis mulle meeldib ja mida lapsepõlves ka polnud muidugi, on kreeka jogurti jäätis. Huvitav, et notsu ütleb, et sulle hapud maitsed ei istu - kreeka jogurt on minu jaoks just hapu (mulle hapu maitse meeldib).
VastaKustutaNo mulle omast arust istuvad hapud ka. Tooreid tikreid panen mõnu pärast suhu ja kurgimarinaadi joon.
KustutaAga tõsi on, et ma ei saa aru soolaforelli rikkumisest sidruniviiluga ega miks inimesed vabal tahtel vinegretti söövad.
Üldse kõik äädikaga salatikastmed on brrr. Pigem sidrunimahl. Äädikat olen nõus suuliselt tarbima väga väikestes kogustes korraga. Ja ei ole eriti fänn hapendatud köögiviljade (kimchi, hapukapsas), hapendatud seente ega jõhvikate või jõhvikamoosi pihta. Ma olen hädaga nõus neid sööma, aga ainult hädaga ja üldiselt pean hapendamist toidu raiskamiseks.
KustutaJa kohv, mis on "happeline" on pa majemu lihtsalt suht vilets kohv.
Kustuta(Ehk: ma ei joo Presidentti kohvi, kui vähegi valida saan. Parem kui ilma kohvita, aga kui valida on, pigem võtan lahustuva.)
Mulle meeldib äädikas ja hapendamine, aga vot kohvi osas olen küll nõus.
Kustutaja siis tulen mina, kes ma panen juhul, kui kohv maitseb seletamatult halvasti, sinna sidruniviilu sisse ja see parandab reeglina asja.
Kustutapaar päeva tagasi tundus, et tomatid on kohupiimavõileiva peal kuidagi lahjad, panin paar tilka veiniäädikat peale ja kohe oli parem.
Kustutasee-eest ei salli ma üldse siidrit! äädikas, nagu öeldud, on vahel väga kasulik, aga ma ei taha teda JUUA ja siider maitseb nagu äädikas.
KustutaKohvi suhtes võib küll rolli mängida vee karedus. Tartu vesi on nii rängalt katlakivine, et teatavat väikest hapet on vaja puhtalt selle neutraliseerimiseks (kohvi tegemiseks ei peeta karedat vett heaks). Sest iseenesest olen ma saanud küll head espressot jms masinakohvi, millele ma ei tundnud vajadust sidrunit sisse panna ja espresssokohvi margid on ise tavaliselt vähese happesusega. Ju oli siis vesi hea. (Muide, see pidi olema algne põhjus, miks espresso juurde vett serveeritakse: et klient saaks veenduda, et seda tehti heast veest.)
Kustuta