Lehed on tärganud puudel.
Taeva sinine sära.
Ära veel mine mu juurest!
Ära mine veel ära!
Tuul, nurmenukud ja muusika,
pannkoogid, tantsimine...
Ära veel mine me juurest,
palun.
Ära veel mine.
Akna all niidetud muru.
Liblika laperdav lend.
Ikkagi läksid,
kesk kevadet.
Puhka siis, sõber!
Head und.
Phmt on nii, et ma olen maailma kõige väsinum, aga innukas ja kogemusi tuubil täis, ja sittasid luuletusi kirjutan ainult seepärast, et teema on liiga tundlik (mitte mulle endale), et seda avalikult selgete sõnadega lahata.
Ja natuke seepärast ka, et lugesin täna valjusti luuletusi.
(See selgitus oli neile, kes hakkasid muretsema.)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.