Kolmapäev, 18. juuli 2012

Struktureerimata päeva ila

Mu kohv maitseb täna hommikul väga roosjalt. Maitsebki kohe niimoodi, nagu üks korralik teeroos või kibuvits lõhnavad. Isegi ei oska öelda, miks - tegu on isejahvatatud espressoubadega (mingisugune eriti soodne ost vms, iidne esiema pakkis mulle purgikesega kaasa), millest on tehtud harilik röövlikohv ja siis valatud peale piima ja natuke koort ka.
Selle kohvivalmistamisviisi põhiline miinus on, et see espresso-oa puru ei taha põhja vajuda ja ma pean oma kohvi enne joomist läbi teesõela kurnama. Ja täna ta maitseb nagu roos. Nagu ROOS. Pentsik.

Nägin unes, et rikkusin ära endale olulise inimese posteresitluse. Põhimõtteliselt nägin mina kirjutuslaual lahmakat pakkepaberit, kuhu oli kleebitud pilte ja tekstijuppe, mingisugune luksusliku välimusega tumepruun kangas ja pihutäis kuivatatud lilli. Kusjuures mul isegi tuli pähe, et see värk võib ehk Antud Isikule, kes mu unenäos oli minu vanemate üürnik, oluline olla - aga ikkagi võtsin oranži värvilise pliiatsi ja sirgeldasin paberile kleebitud jubinate servad täis rohmakaid mustreid, joonistasin pisikese rongi ja kirjutasin vabale pinnale mõttetusi nagu "la-la-la" ja "ikka alla, ikke alla".
Isegi kui aru sain, et nii, see on tal mingi tähtis esitlusplakat, oli hoog nii sees, et sodisin muudkui edasi, ühtaegu hajameelselt ja innukalt.
Kuni kuulsin paberiomaniku häält kõrvaltoast. Kainestav moment.
Kahmasin esimese ettejuhtuva kustuka ja asusin meeleheitlikult kustutama. Sodi kerkis paberi seest hulga rohkem, kui ma mäletasin end sodinud olevat, oli seal nii roosat kui rohelist, ja mina muudkui kustutasin, üleni piinlikkusest ärev, et ega ta enne tuppa ei tule, kui mul kõik kustutatud saab. Samas süngelt teadlik, et tõenäoliselt tuleb küll.
Ja mul polnud enda õigustamiseks midagi öelda ka mitte, sest saigi üleni loll oldud.

Üldiselt on tunne, et mu elu ongi umbes täpselt siuke praegu. Nagu see uni.
Tahaks kooli tagasi. Koormati küll kõveraks, aga seal vähemalt öeldi, mida teha. Ei pidanud kogu aeg ise mõtlema, planeerima ja vastutama, ja pold mahti mingit sitta kokku keerata.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.