teisipäev, 30. aprill 2019

Poliitiline vahepeala ehk "mina ka, mina ilmselt ka"

Tahaks midagi öelda - poliitika ja EKRE teemadel - aga ei oska. Nagu ... te ju nägite kogu aeg, millised nad on, kõik ju nägid, mis üllatus mingi krooniline naisepeks nüüd on ses kontekstis?

Aga ma ise ka ...
... noh ...
ok, vanamutt vanamutiks, vägivald vägivallaks, ma tõesti ei teinud talle oma teada haiget.
(kuigi kunagi oma vanaema lükkasin pikali, mille käigus too lõi puusa vastu öökapppi ja seal oli väga korralik sinikas, nii et 
a) ma olen korduv vägivallatseja vanemate naiste kallal
ja b) ega ma oma teada ka vanaemale füüsiliselt HAIGET ei teinud, ma lihtsalt ei osanud enam kuidagi rääkida ja siis lahendasin asja lükkamisega).


Aga on üks tüdruk (noor naine, ta on vist 22), kellele ma kunagi nt 2017 aastal malluka blogi (ma nüüd teen väga vahet, kel on "blogi" ja kel "võrgupäevik", ja tal on blogi) jõulujagamise käigus jõulupaki saatsin. Ja siis teise mittejõulu-paki. Ja raha, sest neil oli tõesti jama, ta on oma tollal 16-aastase õe ametlik hooldaja ja no ... neil oli vaja ja mul oli ja kui ma saan, ma ju aitan.
Siis sai mul endal raha otsa ja igakuist abi enam ei saatnud, aga mõne paki või vahel, kui väga vaja, sai ka söögi- või sõiduraha ikka.
Selline poole kohaga natuke-nagu-tütar, me vahepeal suhtlesime neti teel palju, mul oli plaanis neile külla minna, aga siis sai elu liiga asju täis ja ikka ei läinud ja ...
Ja nüüd mul on raske, sest ta jagab fb-s täiega rassistlikke meeme. Ja ma ei bloki teda ära ka.
Sest ühest küljest "rassism on andestamatu". Teisest - neil on niigi raske. Ja ta töötab mingis kodutute koerte varjupaigas ja lapsehoidjana ja no ilmsesti ei ole paha inimene - keegi ju võiks ikka olla, kelle poole pöörduda? Aga ta on rassist, avalik rassist!
Ma ei tea ...
Ma tolereerin teda veel. Sest nõrgemale jalaga virutada ka ei saa ju ja ... et ma kaks korda olen ta palvete osas üsna järsult "ei" öelnud, on kindlasti selle taustaga, et ta neid väga rassistlikke meeme jagas.
Jälgimise lõpetasin.
Aga teda blokeeritud ei saa.

Nii et mingis mõttes mahitan mina ka ekreiste siin maal.

Et ma peaksin temaga rahulikult ja hellalt rääkima ja kannatlik olema ja vbla kolme aasta pärast ...? Ma ei tea.
Ma ei tea, kas ma jaksan ja kas ma peaksin jaksama, vbla oleks mõttekam ennast hoida ja olukorrast lihtsalt eemaldada?
Ma ei tea.
Aga noh, selle küsimuse teadvustamine tõi kaasa, et läksin ja ütlesin ausalt välja. Fb-s. Näis, mis nüüd saab.
Sai see, et ta ei rääkinud päris otse, aga vihjelisest kirjapruugist lugesin välja, et ta ei salli reformierakonda, aga ei mingit tegelikku rassismi. Nii hämmeldunult tuli see, et ma isegi usun.
Natuke.

Ja rohkem ei öelnud ta midagi ja vbla parem ongi, sest mul hakkas jälle pea valutama selle ränga suhtlemispinge peale.
Mõnes mõttes on naljakas, kuidas ma ei karda konflikte, vastupidi, algatan neid kohe ise, kui on valida, kas niisama vindumine või aus konflikt. Ent samas saan neist nii sageli peavalu.

Aga noh, neid asju on päris mitu, mida ma ei karda, kuigi alatihti saan haiget =P Ja päris krdi rõvedalt haiget.
Ma ei oska seda kartmiseasja enam sugugi ja üleüldse ja ... ja olen, kes olen.
Ei ole teistsugune.

13 kommentaari:

  1. on vist olemas inimesi, kes lihtsalt jagavad kriitika- ja refleksioonivabalt mida iganes, vabalt võivad jagada täiesti vastandlikelt positsioonidelt meeme - A.l on mingi tuttav, kellelt ühel hetkel lärtsatab mingi pagulasevastane meem, järgmisel hetkel lugu nunnust tänulikust pagulasperest või loodusvaatega imal motivatsiooniplakat sellest, kuidas tuleb üksteist armastada erinevustest sõltumatult. Jagamismaterjali ühisosa paistab olevat see, et äratab temas mingisuguseid tundeid.

    Inimesed, kelle jaoks infosisust on olulisem afektiivne laeng.

    VastaKustuta
  2. Inimesed on ikka nii keeruline liik!

    VastaKustuta
  3. Konkreetne inimene (A. tuttav) võib veel lausa naeratava emotikoniga ja sõbralikult reageerida, kui keegi sõbralikus toonis sellist rassistlikku meemi kritiseerib. Eks kõigi jaoks on mingil määral oluline, millises toonis kriitika tuleb, aga selle inimtüübi jaoks on toon KÕIK.

    VastaKustuta
  4. ("sõbralikus toonis" - st ilusate sõnadega, eelistatavalt mainides, et postitaja ise tundub talle tore inimene ja mitterassist jne. mitte muidugi rassistliku meemi enda vastu sõbralikult.)

    VastaKustuta
  5. Mul samamoodi see, et tean, kuidas konflikti algatades ise haiget saan, aga ikkagi algatan, sest teisiti ka ei saa. Ses mõttes jah, enesealalhoiuinstinkt ei tööta. Teisalt on asja endas hoida mu jaoks ilmselt veel piinavam. Enne õudne lõpp kui lõputu õudus ehk.
    Miks ma ei suuda enam isiklikel või arvamuslikel teemadel blogida on ka sellega seotud, et isiklikult meeldiv ning tähtis inimene, kellega suhtlemisest loobuda oleks liiga keeruline ja valus, on avalikult äärmiselt EKRE pooldajaks hakanud. Ma tean, et otsene konflikti algatamine võib liiga rängalt lõppeda ja ei oskagi midagi teha, selline leina tunne on lihtsalt. Ainus asi, mis ma tegin, oli see, et ütlesin otse välja, et ma sotse valisin.

    VastaKustuta
  6. > Inimesed, kelle jaoks infosisust on olulisem afektiivne laeng.

    Mina kahjuks plahvatan selliste peale. Enamasti sisemiselt. Mõnikord välimiselt ka ja siis on ilgelt halb tükk aega. Aga mis mõttes, sa, värdjas, jagad nunnut kassipilti, mille juures olev fakt on VALE?!?!=?!?!?!?!!!!!

    Raske on meil kõigil.. jah.

    Ma olen aastaid reformi valinud (enam pigem mitte). Aga ma saan sajaga aru kellesttahes, kelle jaoks reform on vastuvõetamatu või jälk.

    Aga ma ei saa aru kellestki, kelle jaoks EKRE on vastuvõetav.
    Hullem veel. Mus tekib viha selliste inimeste vastu.
    Ja sellega ongi EKRE võitnud. Ta on sisulise poliitilise arutelu või poliitilised eelistused viinud sinna, et me (me kõik) tahame üksteisele kõri kallale minna. Võib jah öelda, et poliitika on alati meeldimise kunst ja emotsioon. Aga enne EKRE-t ja nendesarnaseid oli asi tase või kaks... viisakam. Nüüd on oleme oma kõige madalamate emotsioonide peal. See on nii jõle. Keegi vist ei tea, kuidas seda džinni tagasi pudelisse ajada.

    VastaKustuta
  7. Ma tulen nüüd jälle Trumpiga, aga analoogia on liiga ilmne, et mitte osutada. Eestis toimub praegu täpselt sama mis USAs ca 3 aastat tagasi. Kaur, just, Trump, EKRE ja nendesarnased mängivad inimeste kõige madalamatel emotsioonidel, nii pooldajate kui vastaste omadel. Aga lootus siiski on, et dzhinn ON võimalik pudelisse tagasi toppida. Toon USA näite. Selge see, et Trumpile lojaalne elektoraat end ei muuda. Küll aga on sopas sumpamisest väsinud valijaskonna intelligentsem osa. Nagus USAs, nii ka Eestis on viimased siiski enamuses - EKRE pääses valitsusse ju vaid tänu poliitilisele vangerdusele, ja Trump ei võitnud kodanike häältega, vaid tänu valijameeste kogule. Trumpi Valge Maja on “drain the swamp” lubaduse täitmise asemel hoopiski jubedalt uut soppa pinnale toonud, skandaal skandaali otsa, kohtuasjad jne. Ka Eestis sai uus valitsus vaevalt ametisse vannutatud, kui juba hakkas toimuma (Kuusik). Ühesõnaga, pikk jutt lühikeseks – loodetavasti “väsib” suurem osa Eestit EKREst üsna ruttu. Nagu ka USA on Trumpist juba väsinud, ja järgmiste valimiste ajal pole ei tal ega EKREl enam ka nö. uudsuse kaarti lauale lüüa, mis neile seekord võidu tõi. (Kogu see pikk tiraad on kokku võetav sõnadega – ma püüan hambad ristis optimism säilitada, ja usku inimkonda =)

    VastaKustuta
  8. Jah. Kõik, mida Kaur ütles. Mind huvitab, kas inimesed, kes internetis aju välja lülitavad, selle muul ajal sisse märkavad lülitada?

    VastaKustuta
  9. Pean tõenäoliseks, et seda tüüpi inimesed eelistavad nagunii klannieetikat mis tahes reeglieetikale. Kui seda rakendada netikäitumisele, siis saab tulemuseks, et nad jagavad-laigivad kõike, mida on produtseerinud keegi omadest. Olenemata selle "oma" vaadetest.

    VastaKustuta
  10. EKRE "loob" seda klanni ja klannitunnet käigu pealt - läbi sõimu ja vastandumise. Mida teravamalt presidendi, meedia, teise parteide kohta öelda, seda teravamalt "oma klann" eristub. Meie oleme iseseisva Eesti eest! Kõik kaljulaiukesed ja lobjakanärud ja käbipoisid lakuvad neegri ... ei, ma parem ei kirjuta, aga saate aru küll.

    Klannieetika on alati olnud. Aga ta pole ühiskonda iial nii lõhkunud. Nüüd on paremäärmuslased kogu Euroopa kaklema ajanud. Kaklus toetab ja võimendab sedasama klannieetikat... Positiivse tagasisidega süsteem.

    VastaKustuta
  11. Mul tulevad pisarad silma sellest, kui TARK notsu on. Klannieetika ... muidugi! Pooled asjad muutuvad arusaadavaks!

    VastaKustuta
  12. Ok. Nüüd ta kirjutas mulle kirja.
    või messengeris 5 sõnumit. Ja ... ma kõike ära ei too, aga: "Aga rebi siis need neegrid endale koju ja tassi terve onn täis. Kuidas teiesugune eesti naine saab eelistada pruuni kõntsa valgele värvile? ja kui teil eestis ei sobi siis isis ootab teid kahel käel. Pr ja Hr Kallas ole minule mingit pistist andnud nii et mina neid ei austa.
    Eestis on nii palju vaeseid, näljas lapsi, et tumedanahaliste teema jätab ka külmaks...
    Mina kardan noorte neiude pärast, nemad ei suudaks end kaitsta
    Nende jobude eest
    Ja muidugi ka mu oma õde ju."

    Nii et noh.
    Bingo.
    Nüüd võib juba blokeerida, läks trumm, mingu (vbla) ka pulgad. Ja mu tuju on oluliselt parem, sest võidelda on PALJU kergem kui ettevaatlikult laveerida =)

    VastaKustuta
  13. (kusjuures, et oleks selge: ma ei ole vihane, mul on tast kahju. Aga ma ei jaksa olla lahke ja armas emme, see pole minus. Kui ta ise omalt poolt mõtlemises abi ei küsi, ega ma ei hakka peale suruma ka ju =P Ja mul on kerge ja hea tunne seejuures, et ta ei küsinud ja ma niisiis olen täiesti vaba oma otsustes, mida edasi teha.)

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.