neljapäev, 25. aprill 2019

Üritades parimat

Miks kõik ei ole nii targad kui mina???
Ei, PÄRISELT?!
Sest mu imeline tarkus, vähemalt praegu ja hetkemõtte kontekstis, ei ole mitte midagi muud kui usaldus enda vastu. Elik kõikvõimalikud koolitused, kuidas ikka und juhtida ja beebiga elada ja mida süüa ja tulemuslikult tervisesporti teha ja seksi nautida ja faking ... maitea, muna koorida, on minu variandis "teen, nagu mulle kõige õigem ja parem tundub" ja olemas.
Mul ei ole vaja, et keegi mulle ütleks, et kui oled väsinud, maga, tühja need mustad nõud, või et kõige paremaid kehapositiivseid tulemusi annab vahelduv koormus erinevatele lihasgruppidele. See on kõik "kuula iseennast, tee, mis loomulik" teadmine ja ma oigan sisemiselt, kui näen mõnda järgmist kuulutust koolitusele, mille iva on "tee loomulikke asju".
Sellest hullemad on ainult koolitused "ära tee loomulikke asju, me mõtlesime välja, et keskmine imik peab statistiliselt sööma iga kahe tunni tagant, nii et sööda oma titte ka sedasi PUNKT HÜÜUMÄRK.!"

Minu arust asjalikud on koolitused stiilis: "et tomatid hästi kasvaks, siis valgus, juurtele jäetud kasvamisruum, vesi" ja kui palju ja kuidas seda kõike. Või "elektritööd: mida saab kodus teha ja kuidas seda ohutult teha?" Vms. Aga kõik need koolitused, mille iva on "kuula ennast" või "ÕIGE viis on ennast mitte kuulata ja teha NII" on oigamavõtvad.

Miks, miks, MIKS?!

Samas, ise ma tahtsin, tahan natuke ikka veel, tekitada elamiskoolitusi. Et inimesed käituksid olukordades, mis ei ole neile tavapärased, natuke mõistlikumalt ja tundetäpsemalt kui "teesklen, et polegi midagi erilist, sest ei oska käsitleda".
Ja mus äratab kerget jubedust, et seda oleks nagu päriselt vaja. Et inimesed reaalselt ei käsitlegi asju, mida nad pole õppinud käsitlema, nt sõbra enesetapukatset või teise vähidiagnoosi. Teavad, aga ei tee midagi, sest ei oska.
Nagu fakkkkkkkkkkkkkkkkkkkk.
Oleks veel, et ei hooli, eks ole. See oleks küll kurb, aga arusaadav. Aga kui hoolib, aga ikka ignoreerib, sest ei OSKA muud teha?! Ma ju ei taha, et sedasi oleks! Äkki ikkka tasuks maailma selle võrra paremaks teha proovida, et organiseeriks sellise koolituse?
(Ja siis tuleb sinna neli tšakraid uskuvat muidu-ka-idiooti ja mitte kedagi teist ja ma maksan peale ja oigan, et krt, ma ka ei õpi! Ei ole tarvis maailma ära parandada, maailm saab hakkama - ja teised inimesed ei ole minu vastutus!!!!)

Aga kui inimesed usaldaksid ennast, oleks ju parem?
Sest kui nad ennast usaldaksid ja oleks halvem, siis oleks inimesed ju halvad??? Mida ma kuidagi uskuma ei kipu. Lollakad, jaa. Halvad? No ei! Inimesed on inimesed on inimesed, tahavad parimat, mis siis, et välja tuleb jubedus. Aga kõik vähemalt üritavad parimat.
Jah, ka need kes teistele uskumatuid kannatusi põhjustavad. Nad ei oska paremini.
Aga huvitav, kui nad iseennast usaldaksid, kui nad enda sisse vaataksid ja leiaksid, mida tegelikult tahavad, kas oleks asi teistele niiiiiiiiiiiiiiiiii palju kergem, kui mina arvan?

Ma ei tea. Saan vaid arvata.
Ja ma arvan, et kui inimesed vaataksid endasse, annaksid endale aru, mida nad tegelikult tahavad, ning julgeks selle tahtmise järgi ka teha, oleks neil palju lihtsam elada.
Oleks teistel nende ümber ka palju lihtsam elada.
Ent et julge olla, tasub ka meeles pidada, et võid vigu teha. Võid eksida. See ei muuda sind kuidagi halvaks inimeseks. See just teebki sust inimese, et sa ei tea kõike ja ei arvesta kõigega ja otsustad piiratud info põhjal.
Nii ongi hea. Lihtsalt tee oma meelest parimat, onjo?
Kui kõik nii teeks, ma küll usun, et elada oleks kerge ja hea. Valu tuleb nagunii, ka sellise maailma sees on haigused, õnnetused, haavad lähevad mädanema - aga endal on ikka kerge ja hea.
0 kahetsust (mul on juba praegu), 0 muret (neid mul natu on, mitte suuri muresid, aga väikesed vahel kummitavad).
Hea.

21 kommentaari:

  1. A enne rongi, siis, kui sa ennast katki tõmbasid, oleks sa ju ka ise vajanud "kuula iseennast" ideed?

    VastaKustuta
  2. absoluutselt.
    VÄGA oleksin vajanud =)

    VastaKustuta
  3. a mul on kehareaktsioone, mis on mõnes olukorras kahjulikud. Sest evolutsioon on selline katse-eksituse süsteem, kus miski ei parane, kuni head alternatiivi ei ole (ja teise põlvkonnakaaslasest organismi pakutud alternatiiv ei loe, see tähendab lihtsalt, et minu liin sureb välja).

    nt ohuolukorras tardumine, mis võis mõnel mu eellasel olla väga kasulik sellise kiskja eest varjumiseks, kes reageerib liikumisele ja kehatemperatuurile (eeldusel, et mul ka temperatuur siis langeb), aga kui kurjategija ründab, oleks kasvõi kiirest ärajooksmisest rohkem kasu.

    VastaKustuta
  4. Aga samas - ega ma poleks aru saanud, et ma juba ei tee seda. Ma oleksin arvanud, et ma ju juba kuulan end, dohh.
    Ma EI SAANUD ARU, mida see üldse TÄHENDAB.

    VastaKustuta
  5. rahulolematus on ürgvajalik, et elu ei mööduks mingis muutmatus tardumuses heaolust. mu meelest on hea olla kohas, kus rahulolematus aegajalt külas käib. muidu lõpetan u. sedasi et vaatan rahulikult kudias trummipulgad trummile järgi lähevad ja naeratan.

    VastaKustuta
  6. Alustan noomitusega =) Ai-ai-ai, VVN, ei ole ilus tšakra-inimesi idiootideks tituleerida. Tõesti ei ole. Inimestel on õigus ja vabadus uskuda erinevaid asju.

    Aga põhimõtteliselt olen sinuga nõus, et on raske aru saada, kuidas teised inimesed neist asjust aru ei saa, mis meile endale vesiselged tunduvad. Samas, kui näiteks vähidiagnoosist või enesetapukatsest rääkida, ja sellest, kuidas kannatajale läheneda, siis minu kogemus ütleb, et siin ei ole ühest retsepti. Ses mõttes saan aru inimestest, kes “ei oska”, sest nende oskused piirduvad üheainsa võimaliku lähenemisviisiga paljudest, ja sellele konkreetsele kannataja ei pruugi see konkreetne lähenemisviis sobida. (Mitte, et ma siin sinu pinnal vaidlust üles kisuks =) Lihtsalt mõtted, mis lugedes tekkisid.)

    VastaKustuta
  7. Ei ole ilus, nõus.
    On arvata, et mul algavad homme päevad, nii et olen emotsionaalselt väga pahuruse poole kaldu.
    Tegelt ma isegi tunnen üht tšakrauskujat, kes on päris ok inimesena.

    Aga ega ma ei ütlegi, et mu koolitus hõlmaks Õigete reageerimisviiside õpetamist - täpselt, see valik juba oleneb väga, kellele reageerida, ja oleneb valjast vähemalt sama palju samuti. Aga et üldse on erinevaid viise ja saab valida nende paljude vahel, mitte abitult tühjuses rippuda ja mitte midagi teha, on minu arust tutvustamist väärt idee.

    VastaKustuta
  8. “Aga et üldse on erinevaid viise ja saab valida nende paljude vahel, mitte abitult tühjuses rippuda ja mitte midagi teha, on minu arust tutvustamist väärt idee.”
    Kirjutan kahe käega alla.

    VastaKustuta
  9. ma mõtlen ja mõtlen irve kommentaari üle ja ei saa kuidagi aru, miks selline suhtumine (naeratan, kui lähevad trumm ja pulgad) halb olema peaks.
    Kuni endal hea on, ongi ju kõik hästi?

    VastaKustuta
  10. Mina olen see inimene, kes ei saa oma sisetunnet usaldada, sest ma olen selline inimene, et kui mulle miski meeldib, siis see meeldib mulle TÄIEGA. No näiteks avastan olemasoleva hea sarja/raamatu - ja vaatan ühe ööga terve hooaja ära või loen terve raamatu jutiga läbi, et siis otse punaste silmade ja mittefunktsioneeriva ajuga tööle minna. Kehvemal juhul on tulemuseks ka see, et kuna olin nii väsinud, ei suuda aju lõpuosas olulisi pisidetaile meelde jätta või ei salvesta üldse midagi püsimällu ning järgmise hooaja saabudes olen segaduses, sest ei mäleta sedagi, kes elas ja kes suri - nii et kui ennast piirata, on kokkuvõttes nauding suurem. Või sinu seksinäites - kui on nii hea, et lased neli ringi, aga järgmisel päeval ei saa istudagi, siis ilmselt natuke nagu kahetsed? 😶

    Ja kui selliseid öid veel kuidagi kannatab teha (sest no niisugusi raamatu-/sarjaavastusi tuleb harva ka, seksist ma siin üldse ei räägi), siis no näiteks tunde järgi ronides ma oleksin vigane, sest kui mul just parajasti pole peal mingi kurvameelsem hoog või töökohustuste laviin, siis ma tahan KOGU AEG ronida, ka siis, kui lihased/sõrmed/küünarnukid natuke või natuke rohkem valusad on. ERITI, kui on mõni rada puhtalt tegemata (alati on). Olen peiksile öelnud, et sel hooajal on kool, mis mind hulluks ajab, mind iroonilisel kombel füüsiliselt tervena hoidnud, sest olen sunnitud vähemalt igal teisel nädalal rohkem puhkepäevi tegema.

    VastaKustuta
  11. Njaa.
    Argument.
    Öelda, et "Aga sa lihtsalt ei oska end kuulata, võtta aeg maha ja vaadata enda sisse "kas ma tahan tegelt magama minna või veel sarja vaadata"" ei kõla isegi mulle endale tõsiseltvõetavalt. Sest ka minu enesevaatlus on võimeline vahel kell 4 öösel ütlema "veel civilizationit ongi see, mida ma TAHAN!" (mis tähendab, et mängin veel). Ja kui sulle ütlebki nii alailma, pole eriti palju teha selle sisemise tahtmise tunnetamisega.

    Aga vähemalt seda ma arvan küll, et sina oled erand =)

    VastaKustuta
  12. Mul on tglt ka nagu Rentsil, et ma ei suuda tegevust, mis on mind haaranud, ära lõpetada. Muudkui tahan ja tahan veel lugeda/vaadata/töötada. Aga vat just sellega on õnneks keiss, et oma keha tervikuna jälgides saab infot, et nii, nüüd tuleb paus teha. Nt teen ma siis selliseid avastusi nagu "pissile peaks minema" või "silmad juba kipitavad" või "veresuhkur oleks nagu madalaks läinud".

    VastaKustuta
  13. Eks ole!
    Nii on phmt minuga ka. Et võtan aja maha ja tunnetan, mida TEGELIKULT tahan - ja siis teen seda =)
    Mul on toiduga ikka veel see teema, et nälga ei märka enamasti muidu.
    Tõsi, ma olen teinud ennetava söömise süsteemi (ja sellega seoses ka juurde võtnud), et kui söömine ei tundu EBAMEELDIVA mõttena, söön, siis on ilmselt kõht tühi.
    Aga jah, kui ma ei tee neid kehakuulamise pause ega söö ka ennetavalt, avastan ühel hetkel, et NÄLGNÄLGNÄLGNÄLG ja KOHE on süüa vaja, nagu minuti või äärmisel juhul kahe pärast, ja iga söömata hetk tundub igavikupikkune, selle jooksul saab aint toidust mõelda.

    VastaKustuta
  14. jah, väga tuttav. Ja kui ma satun selles olekus poes olema, laon ostukorvi paki võid, paki pekki, kartulikrõpsud ja kommid, sest keha karjub kalorite järele.

    VastaKustuta
  15. Kui sa mõtled selle "mida ma tegelikult tahan" seda, et "mis mu KEHALE tegelikult kasulik on", selle ma suudan jah tavaliselt teiste füüsiliste vihjete põhjal välja mõelda, kui pausi teen. Just mõelda, mitte tunnetada. Toidu puhul saan ma ka aru, et tervislik toit on parem, aga TAHAN ma stressirohkel ajal just rasvarikast toitu, mis pole ju tglt see, mida tahab meie tänane keha, vaid mida tahab lizard brain, sest kümne tuhande aasta eest tasus stressisituatsioonis vähemalt kõht täis pugida, et ellujäämisvõimalust suurendada.

    VastaKustuta
  16. Ma ei vasta, vaid vaatan surnuilmel lage ja mõtlen, et keegi ei armasta mind.
    See menstruatsioon võiks juba alata, aitäh.

    /Tegin, mis tahtsin, ehk kirjeldasin oma tundeid ja üldse ei jätkanud diskussiooni või midagi.

    VastaKustuta
  17. Miks peaks käsitlema kuidagi kellegi vähidiagnoosi, va. kui sellega, et inimene sureb tõenäoliselt (aga mitte ilmtingimata) keskmisest varem, kaasnevad mingid praktilised aspektid, mis vajavad joonde ajamist?

    Ühe vähki surnud USA bridžiguru kohta on jäädvustatud juhtum, kus ta partner ühel ta viimasel turniiril kiitis ta head mängu ühes jaos ja sai vastuse: "Ega mul ajus vähk pole, vaid sooltes!"

    VastaKustuta
  18. Tahad juba elamiskoolitusega pihta hakata v :D
    Minu mittespetsialisti pakkumine oleks, et kui sul on mingi sõber vähidiagnoosiga ja tahaks kuidagi aidata, aga no "mis ma ikka teha saan", siis täpselt seda võibki öelda. "Kuule, ma tahaks kuidagi aidata, aga ei tea, kuidas. Kui sul vaja mingit ärakuulamist, natuke lisaraha või küüti või midagi, ma olen olemas - lihtsalt ei oska ise aktiivne olla, aga kui sa küsid, kui vaja on, on meil mõlemal lihtsam. Nii et küsi, onjo."

    VastaKustuta
  19. Ei taha elamiskoolitusega pihta hakata, ma olen niigi laia profiiliga elukunstnik ja oma käekäiguga rahul, vähemalt sellest ajast saadik kui enda jaoks avastasin hedonistliku zen-pohhuismi. Lisaks sõbrad teavad, et minu poolt leiab alati musta huumorit, sobiliku pudeli, midagi söödavat ning võib-olla ka kõrva ja õla. Aga vabatahtlikuks ei trügi. :)

    VastaKustuta
  20. Elamiskoolituse ja zen-pohhuismiga - ega, kui on pohh, pole vaja koolituda ju =)
    Ma tahaks lihtsalt neid targemaks teha, kel pole =)

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.