neljapäev, 11. aprill 2019

Ikka? Jälle?

Mul valutab pea.
Ikka? Jälle?
Ja ma tegin kõik NII õigesti, ei olnud arvutis, vaid kõndisin koeraga jõe ääres, magasin normaalselt, sõin hommikust, jõin kohvi, kellegagi tülis ei ole, isegi mitte natuke, Totoro andis end väga ilusti "Siia!" peale kätte (tähh, epp), eile jooksin korralikult ja tegin ka muid harjutusi - ja hommikune parema-peapoole-valu kolis ikkagi vasakule ja läks väga rõvedaks.
Nüüd on väga rõve.
Migreenitablett sees, ibukas ka, duši all käidud ... ehk annab varsti järele.
Aga see on täiest ... argh. Nüri meeleheide. Mitte midagi teha ei saa, lihtsalt NII ON.
Ja on väga halb.

Isegi see, KUI hirmus tore on käia rihmata jalutamas koeraga, kes "Totoro, siia!" peale mitte ainult kohale tuleb, vaid ennast ka kätte annnab, kahvatub. Viinerid ja järjekindlus ftw, aga pea valutab nii väga ...
20 minutit tagasi migreenitablett. Varsti, varsti võiks juba mõjuma ju ka hakata ...?
Lähen jälle kurjaks inimeste peale, kelle arust ennast tappes ISEKAS olin. Sest sellist peavalu taluda näiteks kuid järjest ...
Ma ei tea, vbla neil inimestel ongi pea valutanud ainult nii palju, kui need minu parema-poole-peavalud on, võibolla pole neil olnud rämedaid päevi kestvaid kõhuvalusid (emake maa, kui ebatore oli enne lapsi menstruatsioon!), nad elavad mingis valu-tühiseks-pidamise mullis ja siis arvavad, et inimene, kes valu eest pageb, on ISEKAS, sest nende ellujääjate vaimne valu hiljem on ju ometi olulisem ja valusam?!
Ma ei.
Kuidas sedasi mõelda saab üldse?!?!?!

Kui inimesel on nii halb, et ta sellest pääsemiseks on valmis surema, KUIDAS saavad teised inimesed, kes EI ole valmis tema pagemisest tingitud valust pääsemiseks surema, teda isekuses süüdistada? Nagu ... nagu ... see ongi tuim omaenda kannatuse tähtsamaks pidamine vist?
Oh, vau.
Ma ei.

34 minutit. Minu arust on natuke parem puhangutena - kahjuks on need teistpidised puhangud ka. Aga kui ma veel kuskil 20 minutit vastu pean, on vast dušivesi jälle nii palju soojenenud, et saab seal all kergendust.
Muuhulgas valis poja jalg hästi päeva, mil: "Hm, ta võtab varsti soki jalast - aga kuivatan hõõrumiskärna sedasi soki külge ja siis jookseb igale poole verd, hästi palju verd!" teha. Ma kuivatasin paberkäterätikuga (teine leht tuli ka võtta) dešinfitseerisin ning panin uue plaastri peale, aga nüüd on mu käed meeleolukalt verised.
Et võiks käed ära pesta? A ma lähen nagunii varsti duši alla, ei hakka eraldi tõusmisega ilmaaegu rõhke muutma.
Valu kasvab istuma vajudes, püsti tõustes, kummardamine on täiesti saatanast, pikali heites, süüa ei saa, sest iiveldus ... Kõik on jäle.

***

Nii, veel tund hiljem on veidi kehv, aga mitte enam agressiivselt halb olla.
Kuum dušš pluss kohe uni otsa, enne kui pikaliheitmisõudus õuduseks osutub. Mõtlen, et teen ühe kohvi ka veel ja siis lähen isegi poodi. Mineraalvesi on otsas, PEAB minema =P
Huvitav, millal tehakse keelereeglid tujukujude kasutamisele, et ka korralikud inimesed saaksid =P teha ja teada, kas see märk lõpetab ise lause või tuleb pärast veel punkt ka panna?
Keel muutub küll, aga selle ametlikud reeglid siiski aeglaselt-aeglaselt, kui on selge, et tujukujud (näiteks) on tulnud, et jääda, mitte kahekümne aasta pikkune tühine moehullus.

Veel veidi parem. (Kohv! Imeline asi!)

Teate, miks mu tütar eelmise postituse piltidel nii väga teismeline välja näeb? Müts ja ilmatusuur T-särk ja väga mini teksakleit ja Zoro-pusa...? Sest kui ta talvel mu poja ja K seltsis loomaaias käis, pikk villane seelik, tume jopp ning üleni soe ja soliidne, peeti teda Poeglapse emaks, K abikaasaks. See jättis temasse jälje.
Või peaks ütlema, "ta sai trauma"? Sest mind peeti ka kogu aeg mu 4 aastat noorema venna emaks, aga mind see ei häirinud. Jälje jättis, traumat ei tulnud.
Aga nüüd Tütarlaps loomaaeda minnes väga valib riietust, milles teda kellegi emaks ei peetaks ja ta väga rõhukalt NOOR tundub.

Igatahes on mul viimaks tänu tema pusale jälle õigustus Zoro pilt panna =)
Panen ära. Kõige pusaga =)

Jap, mulle tundub, et tujukuju lõpetab lause piisavalt isegi, pole punkti tarvis. Aga kui ta on lause keskel? Siis ju ei lõpeta?
Krt, vist ikka oleks punkti vaja.
Keeruline on see reeglite tegemine.

Aga peavalu on päris-päris tagasi tõmmanud =) (.)
(Punkt tundub nii vale =(, pildiliselt näeb ka nõme välja.)

4 kommentaari:

  1. Aitäh „tähhi“ eest! Hea meel, et nõust kasu oli.
    Heameel ka, et su peavalu tagasi tõmbas.
    Kui ma ca 30ne olin, peeti mind korra mu 3 aastat noorema venna emaks. Sain trauma, toibumine võttis aega =)

    VastaKustuta
  2. Mind peeti 13-aastaselt mitte ainult väikevenna, vaid ka 2 nõo emaks, kui ma nendega Nõmmel ringi hängisin (pahane möödamineja minu lastekasvatusvõimet kritiseerimas). Nõbudest üks oli kusjuures kõigest 2 aastat noorem kui ma ise. Kolm tatikat ei jätnud kõiki selle episoodi naljavõimalusi ka kasutamata ja ruigasid kogu ülejäänud jalutuskäigu "emme, osta jäätist!"

    VastaKustuta
  3. hoian pöialt, et rohi varsti päriselt, kohe korralikult mõjuks.

    VastaKustuta
  4. Ma siiamaani loodan, et ma olen isaga piisavalt yhte nägu, et tema abikaasaks ei peetaks. Ta ei vanane teps piisavalt silmnähtavalt näost :D
    (Ja tujukujud lõpetavad lauseid kyll. Minu tarvituses vähemalt, aga probleem tekib siis, kui pärast sulud ka sulguvad :P)

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.