reede, 28. mai 2021

Aga seda te küll ei oodanud!

Kui aus olla, ega ma isegi, sest olin ikka "võtame teise koera veel, laseme Totorol kutsikad saada ja jätame ühe endale ja ..."
Aga no - see lihtsalt läks nii.

Esitlen: uus pereliige Ru!



Minu imeliste fotograafiaoskustega üles võetud kass.
Noh, pole hullu, need on ka mu esimesed pildid viimase 22 aasta jooksul, kui välja arvata paar: "Sorry, would you take a photo of us?"

Tegelikult on kodus tükk aega laual olnud mõte: "A äkki võtame hoopis kassi?" Poeglapsele meeldivad nii kassid kui koerad nagu mullegi, lihtsalt ma mõttega "kaks koera" juba harjusin ära, kuid mõttega "kass" mitte. 

Aga siis oli S-il kass üle, sest tema kodune lõvi ei leppinud uustulnukaga. Uustulnukas nimelt tuuseldas teist alailma, nii et võib teda mõista. Uus kass, varjupaigast pärit, oli vaja ära anda ...
... no ja olevat sõbralik ja paisõber ja koertega sobib ja ...

Ja nüüd on meil kass.
Ma arvan, tal on mingi vaimne haigus, sest ei ole ju normaalne, et üks kass nii pohhuist, sõbralik ja kõigega rahulolev on. Ta on siin olnud mingi ... vast seitse tundi ja täiega rahulik. Koeraga nuusutasid üksteist ja Totoro on tema pärast selgelt 7 korda rohkem ärevil, kui tema uude kohta tulemisest, uutest inimest ja Totorost kokku. 
Tegelt teen Rule ülekohut, öeldes, et pohhuist: talle meeldib pai, ronib ise sülle ja nurrub nagu mingi pagana masin. 
Kuna kass on NII tüüne ja olekuga: "Elame sis siin, normaalne," ootan juba mingit jama.
Aga samas: kuna olen jama jaoks valmis, võibolla see ei tulegi?

6 kommentaari:

  1. Must!! Kass!!
    Niiiii nunnu (pedaal põhjas!)
    Ja muide, ma pole ÜLDSE kassiinimene!

    VastaKustuta
  2. Jee, Kass!
    Kui sa Susannaga veel mõne tränikokkuleppe teed, võin jälle transpordiks tulla ja kassi üle vaadata :)

    VastaKustuta
  3. Must kass!!! Nii lahe! Leidsin metsast kassi. St oli selline metsa viidud kassipoeg. Täiesti musta värvi. Mõtlesin, et mis teha. Tahtsin talle siis uut kodu leida. Rääkisin erinevate kassiabi ühingutega. Lootusetu. Musta kassi ei juleta võtta. Jätsin siis endale. Ometi keegi normaale, ei vaata värvi. Must on lahe. Minu oma on iseloomult samasugune.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen ikka suht hämmingus.
      Et ... mul oli kunagi ebausklik meessõber, siin hüüdsin Leevikeseks, aga see tema ebausklikkus tundus nii ... noh, vananenud ja jabur, et oli lausa nunnu.
      Ja nüüd selgub, et inimesed päriselt ei taha musta kassi?!

      Kustuta
  4. meil tutvuskonda tekkis hiljuti varjupaiga kassipoeg, kes oli nii taltsas, et ta võis keerata süles kohe tagurpidi ja keda väikelaps võib ringi lohistada. kahjuks tal võeti aparatuur välja, sest seda looma võinuks kopeerida küll

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jap, see on see varjupaiga värk, et "garanteerin, et see loom ei paljune!", nii et ise ma varjupaigast kassi ei võtaks, paljunemise sõber, nagu olen, aga no kui üks juba üle oli ....

      Kustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.