Täna

Ma tegin täna palju head sööki, sest tähistame mu tütre sünnipääva.
Eile tegin ka head sööki tänaseks ja käisin pojaga ID-kaardi pilti tegemas ("Ma ei mäleta, kuhu minna tuli, ma ei taha üksi, liiga hirmus!") ja jalgpalli ostmas ja keegi oli kuritahtlikult ehitanud aia sinna, kus ma üle raudtee minna plaanisin, nii et ma pidin lumisest järsakust üles turnima ning see oli esiteks raske ja teiseks läksid mu kindad lund täis ja kokku olin surnuks väsinud, kui koju jõudsin.
Mispeale magasin kaks tundi, käisin napilt enne sulgemist poes ja koeraga jõe ääres ja siis tegin kooki ja panin pesu kuivama ja oot, enne koju tulemist käisin veel läbi Vaga Mamast ja tõin koju loomaliha ja aedviljadega riisi, sest Poeglaps väga tahtis ja ma olen suht pehme südamega.

Ja siis täna imesin tolmu, võtsin tolmu, koristasin kassi liivakasti ning käisin veel poes kavatsusega osta teepuuõli ja vaniljesuhkrut (ehtsa burboonvaniljega!) ja tulin välja arvega 42 midagi, sest lisaks eelpoolmainitule - 2 pudelit teepuuõli! - ostsin veel kohvi ja pesupesugeeli ja söekapsleid. 
Söekapsleid, sest neid oli vaja ja jess, ma vähemalt ei pidanud apteeki minema, ja teised asjad olid allahindlusega ja "nagunii läheb varsti vaja".

Olen nii väsinud, et kogu aeg iiveldab.
Lapsed mängivad Don't Starve Together'it ja on rahul, aga mina ei jaksa isegi Monty Pythonit vaadata.
Ei, 20 minutit ikka vaatasin enne, kui liiga-liiga ära väsisin. 
Püha Graali, see on mu lemmik.
Ma ei tee nalja, kui kurdan, et kogu aeg iiveldab. 
Iiveldabki. Ok, mitte päris KOGU AEG. On pause. 
Ikkagi hakkab ajudele, et süda paha on ALAILMA. 
Nagu poleks veel piisavalt paha, eks ole.

Vähemalt läheb täna öö tulekuga külmemaks NAGU PEAB, mitte et öösel on sula ja päeval jälle kerge krõbedustundega pakane.
Ma ei suuda kuidagi mõista, miks nii oli ja mitte ühel ööl, mitte ka kahel, vaid ... maitea, kümnel või enamalgi? "Kliimasoojenemine" ei anna ka vastust. Lihtsalt kummaline. 

Lapsed otsustasid, et Rust saab Karru. 
Arvestades, et kass nagunii ei tunne nime vastu mingit huvi, ohkasin ja ütlesin, et olgu siis peale. 
Varjupaigas oli ta nimi Kaarel, noh, ja siis nad üritasid tekitada Kaarel-Ru või Ru-Kaarel kaksiknime. Mu poeg oli: "No "Kaarel", see on nagu kellegi kodutu tuttav, kes nüüd on töö leidnud ja enam-vähem otsa peal. See ei kõla hästi!" ja siis nad proovisid ja proovisid ja tulid lõpuks välja Karruga. 

Miks nad üldse: Totoro täisnimi on tegelikult Totoro Wilhelm II.
Miks selline isane nimi? Sest Poeglaps juba mitu aastat tagasi tahtis pidulikeks hetkedeks ta nimeks midagi uhkemat kui lihtsalt Totoro. Pakkus Totoro Wilhelm II.
Mina: Izver see sobib nii hästi! Mu esimene koer oli Villu, lühend Villemist, ja Totoro on nüüd mu teine!
Ja nii ta jäigi.