Teisipäev, 3. mai 2022

Mittemillestki tore

Päike loojub ja mu akna taga on nii kaunis!
Olgu, tegelikult viitab see lause mitmele asjale:

* on saabunud see aeg aastast, kus õhtuti paistab mulle päike tuppa. Enamasti ei paista siia midagi.
* ma pesin tasakene (too päev, kui lubasin aknaid mitte pesta, pesin esimesed ruudud) ära kaks oma kolmest aknast - tegelikult pesin muidugi kehvasti, päikese peale paistes on lapijäljed näha pea igal ruudul, aga pilt läbi klaasi sai siiski palju selgem kui varem. Ma elan ju sõidutee ääres esimesel korrusel, mingit hekki ka vahel pole - siia ikka ladestub.
* Ilm on ilus ja selge.
* Päikeseloojangud on ikka veel mu absoluutsed lemmikud ja loojanguaeg mu lemmikaeg päevast.
* Ja kuigi vastasmajaks on lasteaed, mis millegipärast seesugust tumehalli värvi nagu novembriõhtu, paistab mu korterisse ka päris oluline kogus taevast ära. 

Korteris sees on ka päris kaunis. Esteetiliselt mitte eriti erinev tavalisest, aga mul tilkus vahepeal vannitoa laest vett. Nädalavahetus oli algul, nii et minu häirituse ilmnemine piirnes sellega, et ülemiselt naabrilt küsima minna, ega tal mingit uputust pole. 
Ei olnud, aga ülemine naaber läks väga närvi ja murelikuks. Selgelt segas see, et minu korteris laest vesi tilgub, teda rohkem kui mind ennast. Muuhulgas kinnitas ta kaks korda, et tal on kindlustus, tuli alla pilti tegema (laenurgast on juba varem vett tilkunud, nii et sealt oli nagunii värv koorunud ja veidi lae sisikonda näha) ning aina rääkis, seeaeg kui mina mõtlesin peamiselt: No sul oli eile natuke arusaamatutest allikatest pärit vett põrandal, mhmh, aga muud sa ei tea, äkki lõpetaks nüüd suhtlemise ja iga roju oma koju?
Esmaspäeval tulid siis tüübid Keila Veest olukorda hindama. Natuke aega vaatasid minu lage, siis läksid ülemise proua juurde ja seejärel alla tulnud, koputasid, ütlesid, et enam ei tilgu, nad panid kraani kinni, eks nad seal teisel korrusel ise vaatavad, kuidas korda saavad - ja läksid minema. 
Isegi ei kontrollinud, et kas enam ei tilgu. 
Aga tilkumine jäi tõesti järgi. Nii et ma pesin puhtaks veenirese peegli ja hambapastatopsi, kuhu enamus veest maandus (ja mis oli pesemata kõik need poolteist aastat, mis me siin elanud oleme), auk laes on nüüd küll umbes kaks korda suurem kui varem, aga ausalt - mu arust on kõik nii tore. 
Ma ei pidanud raha maksma ega midagi, laest ikka vett ei tilgu. Jai!
Elu on ikka nii hea =) Mhmh, elamisel VÕIB olla mingi point, kui kogu aeg selline tunne sees on!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.