teisipäev, 20. juuni 2023

Identiteet

DISCLAIMER

Ujumine on imeline. Vaevalt, et ainult see mind august välja aitas. Kass enam ei kuse igale poole, finantsolukord paranes ja puha, aga iga kord peale ujumist oli ka natuke parem olla ning täna tulin jõe äärest kodu poole ja korraga oli mul hea meel olla 43 ja menopausis. Ma pole seda väga kurtnud, kuna väga piinlik ja odav ja ma ometi ei taha olla piinlik ja odav; aga viimasel ajal olen ajuti häiritud isegi fotodest, kus anonüümsed noored ilusad naised joovad kohvi või naeratavad vms. Lihtsalt ON. Sest mina ei ole enam kunagi noor. Enam kunagi kunagi kunagi.

Täna ujumast koju tulles mõtlesin, kuidas see on täiega jess ju. Mu parim ja võibolla ainus oluline omadus pole enam, kuidas ma välja näen. See on ju äärmiselt lahe tegelt!

Ballad of Lucy Jordan tuleb tuttav ette?

At the age of thirty-seven

She realised she'd never 

Ride through Paris in a sports car

With the warm wind in her hair

Ja siis ta tapab end ära. Sest noorus ja lootus on kadunud ja ta ei ole kunagi see neiu seal autos.
Aga minul ei ole ju väärtust ainult kehana. Ilusa sireda kehana, alati ainult kehana!
Tulin koju ja olin selle üle rõõmus.
Ma ei mõtle nagu Lucy Jordan, ma ei ole noor keha, mis ühel hetkel pole enam noor ja oh õudu. 
Isegi kui ma enam kunagi midagi ei kirjuta ega avalda, kui ma elangi lihtsalt koduloomade ja raamatute keskel - krt, see ongi ju elu, mida paljud netitüdrukud ihaldavad! Ma olengi peaaegu see ull taam paljude kassidega, v.a. et mul on ainult üks kass (kes on viimastel päevadel korralikult liivakasti kasutanud) ja Totoro on üldse koer. 

Naisena identifitseerisin end seni kehaga ja kehana ikka päris krdi tugevalt. Nüüd korraga sain aru, et mult ei ole mitte ära võetud üht viisi, kuidas silma paista ja heakskiitu ära teenida jne, vaid ma ei pea enam kehaga heakskiitu ära teenima.
Mitte kunagi.
Olen vaba.
Mu keha ei ole (enam) miski, mille põhjal inimesed  mehed otsustavad minuga lähemat suhtlemist proovida ja siis ma pean neid tõrjuma ja ohappi. Jai!!!!
Või noh, ega muidugi mul ei kasvanud korraga sarvi ja sõrgu. Eks mõni mees teeb selle vea, et välimuse põhjal võib külge lüüa, ikka. Aga mu enda mõttemaailmas on menopaus küll murrang. 
Ma ei ole enam keha teener. Keha ei juhi enam mu valikuid ja olemist. 
Ma olen vaba. Olen vaba. Olen vaba.
Et oleks selge: üldiselt ma pooldan keha. Hormoone ja vajadusi ja muutusi jms. Aga see, kuidas meestekeskne ühiskond mu keha vaatleb, kui olen viljakas eas naine (mida ma enam ei ole!!!!!) on väga ahistav. Eriti masendav, et ma harjusin selle puuriga ära. Õppisin piirid selgeks ja muudkui liikusin neis edasi-tagasi, julgemata välja astuda. Isegi kui trelle enam ees ei olnud, ma ikka rõõmustasin, kui ilusamaks muutusin ja olin rahulolematu, kui inetumaks.
Trelle ees pole = ma tegelikult hakkasin ammu mõtlema, kas ilu teeb mu õnnelikumaks? Aitab kaasa heale enesetundele? Et olen rohkem ilusana õnnelikum kui vähem ilusana? Ja leidsin juba tükk aega tagasi, üsna varsti Peale Rongi, et ei. Õnn ja ilu ei ole omavahel seotud. 
IKKAGI tahtsin ilus olla. 

Aga tegelikult - menopaus vabastas mu. Ma ei ole, mis te tahaksite, et ma oleksin. Kus te tahaksite, et ma oleksin. Ma ei ole noor kaunis naine. Olen vaba.
Olen vaba!

Homme olen vbla jälle depressiivne. Aga täna on ärganud tunne. 

12 kommentaari:

  1. !!!!

    ja kui päevad lõplikult ära jäävad, siis sellel pole kohe ühtegi halba külge.

    VastaKustuta
  2. Selle peale sobib kuulata suurepärast lugu, Kaisa Ling "Menopaus".

    VastaKustuta
  3. Fakk. Kass kusi täna peale kräunumist ja hädahüüdeid jälle kott-toolile ja minu arust oli seal ka verd.
    Täna on loomaarst kinni, aga no ... peab midagi tegema ju. Homme ilmselt siis.
    Nii halb!!!!!!!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Räägin iseendaga sel teemal: kõik saab korda. Miski ei lähe paremaks, kui ma selle üle põen.

      Kustuta
    2. ootan ärevusega, mis loomaarst ütleb.

      Kustuta
    3. mis ta muidu eelmine kord ütleski? põiekivid/-põletik?

      Kustuta
    4. Põiekivid. Saime uue paki seda rohtu, mis just otsa sai, ja manitsuse mitte anda muud toitu kui põiekivide vastane.

      Kustuta
    5. see rohi siis lahustab nad ära kuidagi?

      Kustuta
    6. Loodetavasti, jah. Olid "korralikud kristallid" analüüsis ja nüüd on lootus, et kui need ära lahustada, saab korda.
      Kui on suurem jama, mitte lihtsalt kristallid uriinis, vaid päris kivid põies ja ravim neid ära ei lahusta, on variant veel operatsioon (netist lugesin ja ühel tuttava tuttaval jõudis asi selleni), aga seni sellest arsti poolt kõva häälega räägitud pole.
      Kuna see tuttava tuttava opereeritud kass tuli ka ikkagi magama panna lõpuks, ei ole operatsioon ilmselt väga hea variant.

      Kustuta
    7. Lihtsalt kogemus. Kassil olid samuti kivid, kui ta oli u 4-5a, lahustamine ebaõnnestus, operatsioon ja 5 aastat normaalset elu. Ainus asi - pidi laskma välja opereeritud kive analüüsida, mis tüüpi kivid on, sest neile on erinev toit ja vale valiku tehes just soodustad kivi teket. 5a hiljem tekkis sama probleem uuesti, uuesti opp ja põie poolest kass oleks võinud veel rõõmsalt edasi elada.

      Kustuta
    8. küllap oleneb, kui noor ja terve see kass muidu on.

      Kustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.