reede, 10. mai 2024

Ei jaksa pealkirja mõelda

Kell on kaheksa hommikul, kui seda kirjutan, ning mul on juba selja taga väga rahulik hommikusöök, sest kell 6.48 teatas keha, et et hirmus toidupuudus, ta ei suuda sellistes oludes magada, ning tõusin 7.05 ohates üles. 
Kuigi eile olin niiii väsinud ning pidin ikkagi magamajäämiseks südaöösel ühe piruka sööma, sest ma ei maga, kui kõht tühi. 
Avastus: kui ma just muna ei söö, eelistan phmt sama hommikusööki, mida koduski. S.t. muna viitsin kodus päris harva teha (aga kui, siis ikka praesink ka), ent võileivad, apelsin ja vbla ka eelmisest päevast järele jäänud koogitükk on teema. Ja ometi, eks ole, on hommikusöögibuffet laialdane, ma võiksin süüa putru või muffineid, igast lihapallid, praekartulid pannkoogid ning sarvesaiad on valikus - aga mina võtan esiti tüki kooki ja pool apelsini ning kui organism sellega üles on äratatud, teen endale roosa kalaga võileiba. Jee, lahe. Tomatit ja kohvi kõrvale ning olemas.
Mis on veider. 
Nooremast põlvest on ikka meeles, kuidas hommikusöögibuffet oli jabur luksus, sai igasuguseid asju, mida ma tavaliselt ei söö. Vähemalt hommikusöögina mitte - päeva peale võib teemaks tulla.

Olen vist vanaks saanud. 
Nägin teisi vanainimesi ka. Nt üks mees võttis kolm viilu pätsist, mis on midagi saia ja sepiku vahepealset, ja kuhja moosi, ning sõi hommikusöögiks moosisaia. Ilmselt oli see tema eelistus kõikide teiste kellade ja vilede ees.
Aga vanainimene olemine pole muidugi vanuses kinni. Meist mõlemast märgatavalt vanemad inimesed võtsid praekartuleid ja lihapalle, kodujuustu ja munaputru, sarvesaiu ja arbuusi, ja vohmisid rahulolevalt. Marineeritud heeringat ja mis seal veel kõik oli. 

Mitte et ma tegelikult hommikusöögist kirjutama peaksin. 
Lissalt olen nii väsinud - NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII väsinud - et pidurid ei tööta ja kõik, mis vähegi ajus, valgub ekraanile rutem. kui kinni jõuan pidada. 

Eile esitlesin raamatut, onjo. 
Phmt läks kõik hästi, aga ma olen ju VÄSINUD, ja kui ma väsinud olen, võtab aju kinni igast ebatäiusest. Ta haliseb, et see on maailma lõpp, hirmus ja kohutav ja tegelt ei mõista mind keegi ja keegi ei armas  ... no igatahes on halvemini kui ideaalne oleks. Ja igast pisidetailid.

Olgu, mis oli hästi. S.t. tundub hästiolevana isegi nüüd, väsinuna.
Lõpp oli Petrone raamatul nii hea, et ma andsin kohe poole varasemat ebatäiust andeks ja suutsin (vist) seda esitleda täitsa rahulolevalt. Mida ma eraldi EI öelnud, aga vast tuli välja pikkadest katkenditest, mida ette lugesin: ta kirjutab hästi, kirjaoskaja keel + tekst pole ainult sündmustejada kirjeldus, vaid on väikesed mõtlused vahel. (Mina kirjutan ka nii, aga see pole üldine - iga kord kohkun, kui lihtsalt sündmusi kirjeldavat raamatut kohtan. Nagu - mismoodi need kirjutajad MÕTLEVAD, arumaitaipa.)
Petrone ise tundub väga hea inimene olevat ja näeb ka väga kena välja. 
K tuli kohale, kuigi haigusest taastumine, ja ma üldse ei kirjutanud siia, et tegelt oli tal kopsupõletik. Ta osales suht täiega viimaks ja on nii armas ja ilus. 
Prima Vista poolset ürituse korraldajat olin nii umbes 25 aasta eest, kui ülikoolis käisin. korduvalt tänaval näinud ja tema üle mõelnud. Ta on ikka sama pikk, uhke ja tumedajuukseline, ning tema käepigistus oli tugev.
K ütles avalikult, et ma olen vinge karakterikirjutaja. 
(Krt, loen seda sündmuste omapoolsed kokkuvõtet üle ja märkan, et sellest umbes pool on ka kohal olnud inimestest. Phmt karakterikirjutus. Mulle on inimesed vist huvitavad =P)
Kader me Kirjastaja on niii tore, sõbralik ja kas ma ütlesin, et tore? Tegi mulle kohvi ja kooki välja ja puha =)
Mulle meeldib valjusti ette lugeda ja oletan, et teen seda üsna hästi. Kunagise näitlejaambitsiooni rakendamise ainus võimalus.
Ja üks raamat osteti ka.

Pilte (enamasti K tehtud, aga selle, kus tema ka peal, tegi Epp)







Neist asjust, mis mu meelest (praeguse meele seisund loeb) ebatäiuslikud olid, ei räägi. Vähemalt praegu mitte.
Aga no mu enda arust "Devolutsioon" ON hea raamat ja seal ON väga suur osa minu tööd sees ja kuigi Kader (alumisel pildil see, kes ei ole mees ega mina) veel kodust väljastuspunkti pole avanud ja mul ei ole teile tema käest otse ostmise linki anda, ma ikkagi soovitan lugeda (ja osta). 

15 kommentaari:

  1. Olen nii väsinud, et jätsin kaardi automaati.
    (Muide - miks ma sularaha võtsin: tahtsin anda jootraha söögikohale, mis Trtu turu küljes ja näeb välja nagu suvaline turupubi, muusikavalik ka vastav. Selle nimi on midagi stiilis "grill" vms. Aga tegelt peavad seda ukrainlased, kes ilmselgelt on ülekvalifitseeritud, vbla on kokk-kokad kuskil restos töötanud tegelt - toit on absoluutselt imeline. Eile sõin kreemsuppi lõhega ja see oli NII HEA. NIIII hea. Absoluutselt poleks oodanud mingilt turu küljes olevast pubiolekuga grillbaarist. Täna võtsin hartšoo - ja esimese kahe ampsu järel oli pettunud. Suvaline sööklasupp, mitte halb, aga ei midagi natukenegi erilist. Siis sattus mulle suhu esimene tükk lambaliha ja korraga tasakaalustusid kõik maitsed. Perfektne. Neile oli vaja tippi jätta!) Rongid ikka ei sõida. Vaksalis ei ole enam wifit, pidin selle saamiseks kohvikusse tulema ja lattet tellima. MA SUREN! NII VÄSINUD. APPI!!!!

    Õnneks on mul teise panga kaart ka. Maksan nüüd sellega ja saan toime.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. minuteada peavad seda siiski eestlased, aga nad on hästi palju Ukraina paggulasi tööle võtnud. Ja on jah suurepärane toit.

      Mõnes mõttes on see nagu ajamasin, millega saab üheksakümnendatesse - sisustus, muusika ja kuna teenindajad on pagulased, siis ei pruugi nad eesti keelt osata. Aga heas mõttes. Retrokoht.

      Kustuta
    2. See söök on mu jaoks ikka täiesti arusaamatu =) Kuidas siis nii :D
      Aga eestlased? Sel juhul mad props töölevõtupoliitika - ja TOIDU - eest.

      Aga rongid hakkasid tegelt eile sõitma. S.t. 10.05. Bussid olid ikkagi KÕIK välja müüdud, nii et sõitsin koju rongiga - ent terve tee ühe ja sama rongiga, mis oli vähemalt hea.
      Rong oli üpris täis, inimesed seisid, ja kõik bussid välja müüdud. Reedene rõõm vist, aga minu meelest läks kuidagi ekstra hullusti ikka. Nii karm ju tavaliselt pole isegi reedeti?

      Kustuta
    3. Kui ma ütlen "KÕIK bussid olid välja müüdud," pean silmas, et ööni välja. Tol päeval 12 paiku päeval selleks päevaks piletit osta oli võimatu.
      See ei ole kellaaja teema.

      Kustuta
    4. ma mõtlesin rongi täitumust. Bussid jah, seni, kuni inimesed on asendusbussidega ära hirmutatud, on busside peale lootusetu samaks päevaks piletit saada.

      mina tglt ei karda asendusbusse, asendusbussi päeval on rongis - niipalju, kui teda on - superluks sõita, istu või üksi kuue koha peal.

      Kustuta
  2. Ma ei jõua KUNAGI koju, mul ei hakka KUNAGI parem, nii õudne, tahaks aint endal ümbert kinni hoida ja halada ja et keegid tuleksid ja teeksid mulle pai ja lohutaksid, ja mõistaksid ja appi, appi, mul on niiiiiiiii halb.
    /alla kirjutanud ATH-inimene, kelle jaoks ajaliselt eksisteerib aint igavene praegu

    VastaKustuta
  3. Kunagi leidsin mõttetera, mida siis kolleegidele tsiteerisin ja olen senini rahul:
    "Vanus on mõõdetav kriteerium (aastad, kuud, päevad), aga vanadus vaimne seisund" :)

    VastaKustuta
  4. ma pakuks söömisharjumuste kohta, et vanadusega on seal pistmist ainult selles mõttes, et vanemast peast on enesekindlust süüa nii, nagu isu on, mitte nii, nagu mingite autoriteetide arust peaks. Sul on loomuldasa vahemerelised söömakalduvused (hommikul pole isu, põhiliselt süüakse õhtul) ja nüüd ei suru sa endale vägisi hommikul toitu sisse lihtsalt sellepärast, et on. Mõnel teisel seal on loomuldasa põhjamaised või briti kalduvused, nemad ajavad hommikul rõõmsalt munaputru näost sisse ja väldivad kohti, kus hommikul liiga vähe süüa antakse.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See on võimalik.
      Aga samas nooremana ma olingi palju näljasem =) Saab sinki ja vorsti ja lihapalle ja muna nii palju kui sisse läheb? No siis ikka peab juhust kasutama!

      Kustuta
    2. Leiva pärast ei tasu muretseda =)

      Kustuta
    3. nooremana sa ju vahepeal olidki konkreetselt näljas.

      Kustuta
    4. Õige, hea tähelepanek. Selle ma unustasin =)

      Kustuta
  5. Hei, mul see kodulehe meisterdamine läheb nii vaevaliselt, et hõikan siin ka välja, et kirjutage otse mulle kadri.pettai ätt gmail.com ning saadan raamatu, odavamalt kui poes. Saatmiskulud (Eesti piires) on ka selle üheksateistkümne euro sees.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.