laupäev, 11. mai 2024

Sisu ja vorm

Ma olen väsinud. Kohutavalt õudselt kirjeldamatult väsinud. 
See tähendab, vihkan maailmas kõike ja kõiki. 
Ühtlasi tähendab see, et ma vaatlen inimesi, olukordi ja kõiki kaasuvaid asju läbi külma vihkamisprisma ja vahel moodustub faktidest muster, mispeale ma olen: "Krt, kuidas ma seda varem ei märganud???"

Täna korraga märkasin, mis värk on minu jaoks täiesti absurdsete vaadete pooldajatega. 
Mina enne tänast: "KUIDAS nad saavad mõelda, et nii on? Mismoodi see võimalik on? Mis nende inimeste peas toimub?!"
Näited, mida mõelda: "Kool on akadeemiline asutus, mis on õppimise jaoks." "Abielu on mehe ja naise vaheline asi, kui pole üks mees ja üks naine, pole see abielu." "Raamatutes ei tohiks ropendada ega kõnekeelt kasutada, estonglishist rääkimata. " "Seltskondlik väikevestlus lähendab inimesi." "Kodu peab olema ilus ja puhas, siis on hästi." "Naised on sellised, mehed sellised." 

Mis mina neist asjust arvan: "Vorm on, jah, selline-teistsugune, aga see on ju ainult vorm. Oluline on sisu ja sisu on ilmselgelt hoopis muus!"
Aga on tohutu hulk inimesi, kes ei tee neil kahel asjal vahet. Kellle jaoks vorm ONGI sisu. Ja siis tõusevad need minu jaoks täiesti arusaamatud mõtted. 
Vana mina: "Kuidas sa saad mõelda, et kool on õppimiseks, et koolis käiakse, et õppida? Mis sa oled idioot v? Kõik ju näevad ja teavad, et koolis käiakse, sest PEAB, sest laps võetakse vanematel ära, kui ta koolikohustust ei täida, ja vaid vähestel vanematel on jaksu ja uljust koduõpet taotleda. Ning laste eesmärk koolis käies ei ole teadmisi saada, nende eesmärk on elada oma elu võimalikult õnnelikuna ning kui neilt tahetakse, et nad koolis käiksid, ok, nad siis käivad."
"Erinevates kultuurides on väga erinevad tüüpnaiselikud ja tüüpmehelikud arhetüübid, rääkimata sellest, et ühe soo sees on palju suuremaid erinevusi kui kahe soo keskmiste vahel. Kuidas sa saad üldse mõelda, et naised sedamoodi  ja mehed teistmoodi???"
Aga kui inimene üldse ei mõtle asjade sisu üle, kui see vorm, mida ta näeb, ongi tema jaoks sisu, siis ta tõesti võibki puhtsüdamlikult uskuda, et kool on õppimiseks või et naised on tundlikumad ja eluhoidvamad, mehed aga tahavad oma seemet võimalikult laialt jagada. 

Kust mu tänane märkamine alguse sai

Kunagi  ritsik kurtis koroonaaegse isolatsiooni üle. Et ei saa kohvikusse ning seltskondlikult lobisema, ja ometi selline üksteisega lobisemine on eluvajadus. See on nagu ahvikestel üksteise karvadest kirpude otsimine - olulised pole kirbud või nende puudumine, oluline on omavaheline puudutamine, kontakt, suhtlus. 
See oli väga hea tähelepanek - kuigi järgnevast on mul jälle psühhotrauma, sest mis mõttes minu: "Noh, nüüd sa saad tunda sama survet kui mina enamasti tunnen. Sest nüüd, koroonaajal, on minul viimaks mõnus, ma ei PEA mingit sisutut ebamäärast justnagu-suhtlust taluma," oli ebaõiglane ja näitas empaatiapuudust ja üldse: kuidas ma siis aru ei saa!
Minu meelest ma ütlesin tõtt ja näen seda ikka veel kui tõtt. Lihtsalt selgelt see, mis minule igapäev, näib "normaalsele inimesele" kohutava ebaõigluse ja isikuvabaduse piiramisena ja MINA olen lisaks paha, kui sellele tähelepanu juhin. 
Olgu, see selleks.
Ma ei olnud iial isegi mõelnud, et see ongi kõigi nende seltskondlike lobisemiste sisu. Sel moel käibki paljude inimeste jaoks suhtlus: "Nägin sellist ja sellist kleiti poes, mulle ei sobiks, aga nii ilus", "Käisin teatris, Xyz tegi superrolli, mulle nii meeldis", "See kook on väga maitsev," sest nende jaoks ei ole sisu oluline. Et nad ei saa teineteise kohta midagi uut teada, ei loe, sest lobisemise fakt ise ongi suhtlus ja nad saavad sellega oma vajadused täidetud. Vorm ongi sisu. 

Kooli esitatakse õppimiseks mõeldud asutusena, nii et kool ongi õppimiseks mõeldud asutus. 
Abielu on meie ühiskonnas kaua aega sõlmitud ühe mehe ja ühe naise vahel, järelikult abielu on liit ühe mehe ja ühe naise vahel.
Vanasti raamatutes ei ropendatud ja nad olid kaunis täislausetega keeles kirjutatud, järelikult raamatutes ei tohi ropendada ega keelt hooletult kasutada. 
Kodu ei ole peamiselt mõnus turvapaik ega sinu kindlus maailmas, kodu on hea ja ilus, kui teised seda arvavad, nii et kodu peab olema ühiskondlike standardite kohaselt hea ja ilus. 
Enamik naisi, keda ma näinud olen, on käitunud teatud moel ja raamides. Enamik mehi, keda ma näinud olen, on käitunud teistsugustes raamides. Nii et naised on SELLISED ja mehed TOOSUGUSED.
Vorm ONGI sisu. 

Jestas. 
JESTAS. 
Miks inimesed inimesed on??????

29 kommentaari:

  1. Ja see seletab ka, miks inimesed, kes ise end ilusaks peavad ja suhtuvad endasse kui "ilusatesse" enamiku kaasinimeste meelest ka ilusad on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina.
      Ma olen loodusjõud.
      Loodusjõud ei ole ilus v kole iseenesest, selle hinnangu paneb sellele publik.
      Niikaua, kuni mul ei ole publikut, on kõik imeline. 😀😃

      Kustuta
  2. ma jään muidugi kohe detailidesse kinni, aga mis universumis vanasti raamatutes/kirjanduses ei ropendatud ja kirjutati täislausetega ega mängitud eri keeleregistritega jne? Kas Catullus või Martialis ei ole vanasti? või kui "vanasti" alla läheb kirja ainult Lääne-Euroopa kirjanduskaanon ja viimased paarsada aastat, siis Hugo? Sterne?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. seega arvan, et avaldused "raamatutes ei ropendata" jne on tegelikult ütleja püüd kehtestada korda, kus nii ei oleks. Mitte väitlause, vaid norm "raamatutes ärgu ropendatagu".

      ja mitte niivõrd "kool on selleks, et õppida", vaid riigi seisukohalt "kool on selleks, et midagigi oleks õpitud ja isegi pool- või täiskirjaoskamatu alkohooliku lapsel oleks õppimisvõimalus olemas", sest makrotasandil kipub nii olema: koolikohustusega riikides on rohkem kirjaoskust. Sa unustad koolist kirjutades, et kõik lapsevanemad pole üldse võimelised oma lastele midagi õpetama ja on ka lapsevanemaid, kellel puhtalt iseenda poolest sooja ega külma, kas ta laps lugemagi õpib. Ja nii on sinu vaate kõrval "kool on koht, kuhu lapsed pannakse, sest muidu võetaks nad ära" olemas ka vaade "kool on koht, kus ma sain olla soojas, kordki päevas süüa ja kus oli raamatukogu".

      Kustuta
    2. pürgjõustiklasest lapsevanemate seisukohalt kindlasti jälle "kool on koht, kus sõlmida kasulikud sidemed edasiseks eluks ja panna oma koht eliidi hulgas paika".

      Kustuta
    3. Ausalt öelda sterne'ist ma ei tea midagi, Vbla olen kunagi lugenud, kui talt midagi tõlgitud on, vbla mitte. Hugost ma ei mäleta ropendamist - aga ma lugesin tõlgituna ja vbla tõlgiti pehmemaks. Nad tõlkisid ka "Tšempionide eine" pehmeks omal ajal ju.
      Jah, need päris vanad antiikasjad ei lähe arvesse, sest palju meil on inimesi, kes neid lugenud oleks?

      Tõsi on, et ma vaatan kooli omaenda mätta otsast - mis ei muuda, et minu jaoks nagu teistegi sinu näidete puhul, on sisu oluliselt teine kui vorm. Ent sisu = vorm = sisu ei eksisteeri nendegi puhul. "Kool teeb targaks" - naera puruks.
      Teemal, et koolikohustus tegelt ON omamoodi kasulik ja demokraatlik ja ilma oleks halvem, oleme arutlenud varemgi ja ei, ma olen laias laastus nõus: midagi paremat ei tule mullegi pähe. Mis ei muuda, et väide: "Kool teeb targaks" vähemalt minu mätta otsast vaadatuna on rämekoomiliselt vale - kui see asi aint nii traagiline poleks.

      Ma olen üsna väga kindel, et "raamatutes ei ropendata" ei ole mitte soov kehtestada korda, kus raamatutes ei ropendadaks, vaid need inimesed siiralt arvavad, et nii käibki, nii peabki. Ja need, kes oma raamatutes ropendavad, on süüdi mitte nende soovitud tava mittejärgimises, vaid selles, et nad teevad VALESTI ja HALVASTI ja rikuvad ideed sellest, missugune raamat tegelikult ON - mitte, milline ta peaks olema.

      Kustuta
    4. Hugo tsiteeris Waterloo lahingu kirjelduses mäletatavasti Cambronne'i.

      sinu- ja minusugused on hariduslikus mõttes sündinud, kuldlusikas perses, me ei ole representatiivsed. paradoksaalne, et mõnes mõttes on haridussüsteemi mõte saavutada olukord, kus kõik oleks sellised, kellel v kelle lastel poleks haridussüsteemi vajagi.

      Kustuta
    5. No igatahes mu point on, et kust raamatupuhtuse eest võtlejad oma idee said? Nad lugesid raamatuid ja neil tekkis teatud etttekujutus, mis on raamat. Ja kui nad siis esimest korda lugesid raamatust: "Vittu!" oli neil: "Mida pärglit?! Nii ei tohi ollla!" ja rahulolematus, et raamatu kirjutaja on teinud suure vea. Kust see vigasuse tunnetus? Kui nad oleks lapsest saati lugenud raamatuid, kus ropendatakse, oleks see tavaline. Siis nad lihtsalt ei loeks raamatuid või vbla võitleks selle vastu, et raamatuid kirjutatakse ja kirjastatakse ja riik maksab veel toetust ka. Probleem on just selles, et nende arust raamat käib roppusteta ja mis mõttes mõned sellest aru ei saa ja teistmoodi kirjutavad?! PAHA!

      Kustuta
    6. Ja kõik muu samamoodi. Inimesed oma meelest teavad, kuidas asjad ON, ja nad ei taipa, et nende "kuidas asjad on" on tegelt vormipõhine.

      Kustuta
    7. ma kahtlustan sisimas, et asi ongi selles, et need raamatupuhastajad pole tegelikult eriti kursis, mis raamatutes sees on.

      Kustuta
    8. raamatud on Tähtis Asi, meie kultuuris kohati peaaegu püha asi ja pühas asjas ei saa ju roppusi olla! raamatusse sisse pole selle kontrollimiseks vaja vaadata, milleks.

      just nagu kõvad kreatsionistid võivad olla ka piibli asjus suht võhikud.

      Kustuta
    9. Ka kõvad kreatsionistid on kuskilt pühapäevakoolist selgeks õppinud, kuidas asjad ON ja kõik muu on lihtsalt eksitus =D

      Ok, sel teemal ma ei vaidle - usutavalt kõlavad nii sinu variant kui minu variant. (Kuigi ma pooldan enda oma, sest olge nüüd, natuke on nad ikka lugenud ju! Neil peab olema MINGI kogemus. Inimesi, kes raamatuid ei loe, on vbla tänapäeval, aga kui sa oled sündinud 1967 aastal nt, on ikka päris uskumatu saavutus mitte lugenud olla.) Aga kõik muud näited on ikkagi kehtivad ja ma võin neid veel välja mõelda. Nt on hunnik inimesi, kellele on väga tähtis toidu välimus, et see vahepeal maha poleks kukkunud ega aegumistähtaega ületanud - ja siis oleme sina ja mina, onjo. Eriti sina, aga mina ikka ka: kui maitse on hea, on jee, ja kui tervisele ka midagi ei tee, ongi väga suurepärane toit. Mis siis, et tegu on maha kukkunud ja seal mitu kuud lebanud juustutükiga.
      Vormi ebaoluliseks pidamine EI ole tegelt üldse normaalne, üldse asi, mida enamik inimesi teeks.
      Vorm ongi väga paljude jaoks sisu.

      Kustuta
    10. aegumistähtaeg jne formaalne normistik võib olla hädavajalik kark sellele, kes ei ole mingi asjaga piisavalt kursis, et ise otsuseid teha.

      Mul kodus A. näiteks väidab, et tal puudub piisav lõhna- ja maitsemeel, et ise aru saada, kas toit on pahaks läinud. Kui mina olen käepärast, annab ta mulle nuusutada. Kui mind ei ole, siis on tal ainus toidumürgituse riski vältimise võimalus - sellistel ohtlikult riknevatel toitudel - usaldada aegumiskuupäeva.

      Ilmselt on midagi sarnast ka kõigil, kes tundmatu protsessiga kokku puutuvad (nt õpivad süüa tegema, aga see kehtib ka muudel aladel). Kui inimene ei ole asja sisuga kursis, aga tal on surve peal sellega mingi tulemus saavutada, siis peab ta haarama protseduuri järele, mille keegi oskajam on välja töötanud, sest siis on parem šanss, et välja kukub midagi kõlblikku (ja siis on tarbetult keerulised õpetused muidugi saatanast, sest võhik ei tea, mis on sealt olulisem, mis rohkem iluvidin).

      ja selliseid olukordi, kus sisuliselt veel võõra asjaga tuleb talutav tulemus saada, tuleb elu jooksul hulgem ette.

      Kustuta
    11. tl;dr: sisuliselt saab läheneda asjatundja, aga keegi ei jõua igal alal asjatundja olla; tavalisel inimesel tuleb elu jooksul toime tulla lugematu arvu asjadega, mille alal ta on võhik. rikkamad/võimurimad saavad ehk raha/võimu abil need asjad ära delegeerida, aga suurem osa ei saa.

      Kustuta
  3. Kool ei peagi targaks tegema - see on köetud ja koristatud maja, kus toimub teatud miinimumtasemega lastehoid.
    Mehed ja naised ei pea olema "mehed" ja "naised" vastavalt jäikadele rollidele- nad peavad kõigepealt funktsioneerima inimestena ja suutma elada ennast ja teisi kahjustamata.
    Jne. Jne. Jne. Sinu asjade sisu eelistamise poolt olen kõigi oma jäsemetega, sest asjade toimimise mõttes on sisu tähtsam kui iga hinna eest vormile keskenduda. Kahjuks on keskmine inimene nii loll, et suudab ainult pealiskihipõhiselt elu õppida ja otsuseid langetada, ja tänu elu esimeses otsas kogetud pedagoogikavõtetele ainult sellega yhetaoliselt tegelebki kogu elu ja rakendab neidsamu võtteid kõige suhtes, mis tema ilumeele ja kyllaltki nappide mudelitega ei sobi. 🤔
    Kurat, roppusest raamatus on tähtsam see, mida, keda ja mis väärtusi seal kirjeldati, jah, ei?

    VastaKustuta
  4. See, et kool on akadeemiline asutus, on küll täielik illusioon. Ta võiks olla (või isegi "peaks olema"), aga nii de iure kui de facto on vähemalt põhikool üks faking lastehoiu/sotsiaalasutus, kus üritatakse saavutada, et isegi kõige ebasobivamatele noortele jääks väike sotsialiseerumiskiht selga. Edaspidi läheb küll lihtsamaks, kuna need, kelle puhul on haridus täielik ressursside raiskamine, praakuvad välja, aga puhtakadeemiline nürrus kandub üha edasi, ma saan aru, et ka ülikooli tasemele....

    VastaKustuta
  5. Ma ei pannud seda eraldi kirja, aga nüüd mõtlen, et äkki ei ole arusaadav.
    Mõte vorm = sisu toob ka kaasa, et kui vormi muuta, siis hulga inimeste jaoks kaobki sisu ära. Sest vorm = sisu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. see tuletas tglt meelde üldrahvaliku paanika, kui vahepeal oli jutt, et ÕSi ei anta paberil välja (EKI andis lõpuks alla ja lubas inimeste närvide rahustuseks anda).

      Kustuta
    2. Hea näide.
      S.t. mul endal on kauaaegse "mis probleem neil on, arumaitaipa"-mõtisklejana abielupühaduse värk hinge peal, ent ilmsegelt esineb sama reaktsiooni igasuguste asjade peale kogu aeg.

      Kustuta
    3. Abielu ei ole vbl väga hea näide, sest selle heteroversiooni kõige tulisemad kaitsjad on paraku need, kelle arvates naistel ei tohi sõnaõigust, isiklikku vara, mehe teenimise kõrval muid hobisid, õiguskaitset jne olla.

      Kustuta
    4. EI ole =) Neid on igasuguseid. Kõige häälekamad on need, kes tahavad ühiskonna kõige lollima osa hääli saada - ma kahtlen, kas nad tegelt ise nii lollid on. Nad lihtsalt nägid täitmata nišši, võimalust väikese vaevaga palju hääli ja raha saada, ja täitsid selle ära.
      Aga phmt on neid igasuguseid, igas vanuses, igas ühiskonnakihis. Tõsi, vist peamiselt kahest soost =D

      Kustuta
    5. Paraku yhiskonna kõige lollim osa oskab asju lahendada ainult väga lihtsate mudelite alusel JA jõumeetoditega. See kõnetab neid otse sydamesse.

      Kustuta
  6. No alati võib teiste inimeste väidetele panna ette klausli "minu kogemuse kohaselt":
    "minu loetud raamatutes ei ropendata."
    "mina panin oma lapsed selleks kooli, et nad seal õpiks."
    "mina tahaksin, et abielu oleks selline."
    Kas nii saaks parem?

    Aga sa sisuliselt pahandad selle peale, et suurem osa ühiskonda, suurem osa inimesi ja suhtlus on suurema osa ajast pealiskaudne.

    Ei ole mõtet. Kui me kõigisse öeldusse ja mõeldusse süveneks, siis oleks meie elu kasutult keeruline.

    Sina vist süvened, ja mul on tunne, et sul sellevõrra siis ongi.

    :( ja :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. "Minu kogemuse kohaselt" on TÄIEGA jee. See on absoluutselt teine asi kui üleüldine mudeldamine.

      Aga point on, et ma ei "pahanda". Ma imestan. Maapõhja. Sest mina arva(si)n, et kõik mõtlevad nagu mina v.a. arusaamatud idioodid, ja korraga näen, et ei, see on mingi normaalne värk, et inimesed ei näe sisu, vaid neile piisabki vormist. Vorm ongi sisu.
      Arusaamatud idoodid muutusid mu teadvuses ... eeee ... arusaadavateks idiootideks? Ehk ma viimaks sain aru, kuidas inimeste mõte töötab. See ei meeldi mulle ikka. Aga vähemalt mõistan.
      asi seegi - vist.

      Kustuta
    2. Aa, et MINA peaks seda tegema, mõtlema teiste inimeste jutu targemaks?
      NO EI.
      NOOOOOOOOOOOOOOOOOO EI!!!!

      Ma ikka intensiivselt põlgan neid, kes asjadest aru ei saa. Neid, kes saavad, aga elavad lihtsamat teed valides, ma ei põlga, sellist valikut ma repekteerin. Aga kui inimene EI SAA ARU, et ta keskendub välisele, sisu üldse tajumata, mul ei ole temaga midagi rääkida. Nagu ... 0.
      See on see koht, kus mu tohutu leebus välja tuleb =P Ehk ma ei hakka vaidlema ega õpetama, ma naeratan, noogutan ja vaikin. Esimesel võimalusel lahkun. 0.

      Mis on ka põhjus, miks ma ise pean KOMPLIMEDIKS seda, kui ma inimesega vaidlema hakkan. Kui ma viitsin pahane olla ja seletada, ma järelikult pean teist mõtlemisvõimeliseks, ma viitsin temaga vaielda, jai. Vanasti ma ikka kirjutasin seda vahel üles, kuidas minupoolne vaidlemine on kompliment. Aga viimasel ajal ma ei vaidle enam kellegagi - pole minu asi, kuidas teised elavad, isegi kui nad mõtelda suudavad - ja pole põhjust.

      Kustuta
  7. ma keskendun nüüd jälle ühele detailile. Mõtlesin selle suhtluse üle ja ma ei ütleks suhtlusvormi kohta, kus on vaja koos olla, aga jutu sisu pole tähtis, et see on suhtlusena sisutu või et sellele annab sisu ainult vorm. Sina oled verbaalne inimene, sul on tähtis, et suhtlusel oleks just sõnaliselt väljendatud sisu. Aga mõnel teisel võib sama hästi olla tähtis näha teiste nägusid, nuusutada feromoone ja kuulda häält. See on samuti info, mida vahetatakse ja ma ei näe põhjust seda kuidagi sisutuks pidada. KOGU infot ei võta suhtlusest arvatavasti keegi vastu, igaühel on oma infoliigid, mida ta kõige paremini kätte saab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ja kui inimene ise ka teadvustab, mis laadi sisu pärast ta suhtlemas käib, on juba igavesti teadlik inimene.

      Kustuta
  8. ... kusjuures inimesed on oma vorminägmises äärmiselt kindlad, usuvad, et See Ongi Tõsi.
    Phmt võib kogu mu vaenu asjade vastu, "mida kõik teavad", lugeda vaenuks nägemisviisi vastu, kus inimeste arust on olemas mingi tõde ja kui minu isiklikud kogemused sellele vastu räägivad, olen valesti mina, mitte tõde.
    Eriti õudne näide: kui ma üsna vahetult Peale Rongi haiglas olin, nii paar kuud hiljem, rääkis mingi õde või füsioterapeut või asi mulle, kuidas ma peaksin ikka selga sirgena ja pead püsti hoidma, see oleks mulle kasulik. Ma selgitasin, et siis ma ei näe - allapoole vaadates on pilt kahekordne ja hägune, ma näen selgelt, kui ülespoole vaatan. Mispeale tema langes mingisse loogilisse seletusrägastikku, kuidas tegelt ma näen paremini, kui pead püsti hoian. Ma ei hakanud temaga vaidlemagi, lihtsalt vaatasin ning kuulasin õudusega, et kuidas see üldse VÕIMALIK on???? Kuidas saab inimesele pähe tulla, et mingi teooria ja loogika pealt saab tõestada, et ma näen paremini oludes, kus ma reaalselt kogemuslikult halvemini näen. Kuidas see inimene mõtleb?!
    aaaaaaaaaaah.....

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.