Mõningase katsetamise järel olen otsustanud, et see on suht parim tainas õhukestele vahvlitele.
(Mida ma tegin, raamatuhonorari kätte saanud: maksin ära korteriarve, saatsin vaesele sõbrale umbes kümnendiku endale laekunud rahast kingituseks ja muidugi ostsin vahvlimasina.)
100 g võid
200 g kohupiima
2 muna
umbes 60 g suhkrut
umbes 200g nisujahu
umbes 100g kartulitärklist
umbes 250 ml vett
näputäis soola
pool pakki vaniljesuhkrut
Umbes, sest ega ma tegelt kaalunud, tunde järgi panin.
Sulata või. Sega kohupiima, suhkrute ja soolaga. Lisa kaks muna. Sega. Lisa jahu ja tärklis. Sega (tulemus peaks olemas siuke pehme peaaegu poolvedel tainas). Lisa vesi. Sega. Lase vähemalt 30 min seista. Tee vahvleid.
Kohupiim annab imelise maitse, tärklise tõttu tulevad muredamad-krõbedamad.
Piima võib ka vee asemel panna, ent ma ei märganud, et see midagigi kuidagigi paremaks teeks, lihtsalt kallim tuleb.
!5 min on seismiseks liiga vähe.
Muidu: olen arulagedalt väsinud, tahan surra (aga mitte selle nimel midagi TEHA, võeh), mängin civi ja Poeglaps on jubeda aastalõpu-ponnistuse küüsis kooliga ning sureb täpselt samamoodi. Selle vahega, et kui minu suremine on pikaajalise ponnistamise tulem, olen juba tükk aega nõudnud endalt rohkem, kui anda on, siis tema teeb just praegu kaugelt rohkem, kui energiavarud lubaksid, ning sureb selle kätte.
Tunnen talle väga kaasa.
Samas sain hormoonid käima netis (fb-s) Gaza üle vaieldes ja pealegi ma vähemalt hetkel juhin.
Inimestel internetis ei ole õigus? Jaaah, nõme põhjus erutuda, aga ma hakkasin vaidlema inimese lehel, kes mulle phmt meeldib (=ma pean teda mõtlemisvõimeliseks), tema poolel tuli teisi kaasa vaidlema, aga ma vaidlesin edasi, sest see vaatekoht võiks ikka ka avalik olla ja ülekaalu ees ma ju ometi ei tagane. Siis tuli minu poole ka inimesi ja vastaspoole põhiseletaja esitas järjest valesid fakte, mida mul oli suur rõõm kummutada.
Nüüd mul on hea olla.
Viha mõnus.
(3 tundi hiljem näen, et see põhiseletaja on mu ära blokkinud. Mis on minu enda käitumine, kui ma kedagi oma maailma ei taha, aga antud juhul teeb mu ikka narrilt rõõmsaks. Ma võitsin, jee =P)
Artikkel "Tõlkja häälde" on täpselt 9 999 tähemärgi peal ja 20 000 ei paista kuskilt.
Ma vist pole siin üldse kurtnud selle üle, et mul ei ole midagi ulme tõlkimise kohta öelda, aga sel hetkel, kui küsiti, mõtlesin: "Kui nad tahaks kedagi, kes ON tõlkija, nad oleks temalt küsinud. Ja noh - kas keskmine meesulmik, kes kirjutamisega elatist teenib, ütleks, et ei, ma pole spets? Tema oleks omast arust kindlasti piisavalt spets. Nii et teen ära!"
Olin nõus ja rõõmus pealegi, et kellegi arust oleks huvitav teada, mida ma kirjutan.
Nüüd olen hädas nagu lits lapsega. Mitte midagi rohkemat pole öelda, kui juba kirjas. Ma ei ole uuemat tõlkeulmet isegi lugenud eriti. Enamik probleeme, mida ma näen, ei ole tõlkimises, vaid "Kirjutage paremaid raamatuid, krt!"
Aeh.
Aga no - 10 päeva on veel aega. Mõni ideepojuke võiks tulla.
Selles olen natuke pettunud, et mu artiklit "Müürilehes" keegi ei loe. Tähendab, arusaadav, tasuta ei saa mitte ridagi ja neid, kes "Müürilehele" raha maksavad, ma vist eriti ei tunne. Aga ma panin sinna ikka pool hinge ja elasin nii vägevalt vana viha välja, ja nüüd keegi ei loe, pfff.
Kui ma värskemaid ulmeraamatuid poes sirvin, siis ma näen vahel tõlkeprobleeme hoopis eesti algupärandites. St tundub, et kirjutanud on inimene, kes mõtleb suur osa ajast inglise keeles või on inglise keeles rohkem lugenud kui eesti keeles, mis tähendab, et ta peab oma mõtted tagasi eesti keelde tõlkima ja see ei õnnestu alati - mis on näha sellest, et ma kipun inglise keelde tagasi tõlkima, et tekst ladusamalt jookseks.
VastaKustutama ei mõtle tahtlikku estoinglishit kui kujutatava ühiskonnagrupi sotsiolekti, vaid n.ö autorihäält ennast ja nii, et see ei paista meelega olevat.
Nii on, ei vaidle.
Kustutapagan, kaugelt liiga hilja aga just praegu tuli ette, et jube huvitav oleks põhjalikum tõlkeanalüüs "Asustatud saare" ja "Põrnika sipelgapesas" tõlgete kohta. Ma ise lugesin neid esmakordselt Pioneeri järjejutuna ja pärast oli raamatuversiooni tõlge kole võõras lugeda, aga mitte tingimata halvem.
KustutaSoetasin mainutud "Müürilehe" kahel põhjusel:
VastaKustuta- seal ilmus sinu artikkel;
- selle vahel oli minu kujundatud insert Manifestal'24.
Ma oleks ainult sinu artikli pärast ka ostnud. Ma ei oska su artikli peale midagi väga mõistlikku öelda, oleksin omal ajal võinud tähelepanelikum sõber olla. Minu vaatest oli nii, et kui tunned inimest nii umbes 15ndast eluaastast ja tal on kogu aeg vahelduva eduga depressioon, siis on raske hinnata, millal asi täitsa käest ära on. Aga jah, sa ütlesid - mul on praegu sama raske kui pojaisast lahku minnes - ja ma lihtsalt ei kuulanud piisavalt hästi. Mul on sellest kahju. Omaette ma ju veel imestasin, et kui palju energiat sul peab olema, et saata tütarlaps teise linna kooli, viia poeglaps komandasse asulasse(?) lasteaeda, siis minna ise kooli või praktikale ja sinna lisaks veel hoolitseda, et kõik oleks pestud-kustud-kammitud ning elada mingit seltsielu, ajada armuasju ja üldse...
Jai! Sa lugesid!
KustutaJa kirjutasid ka. Oo.
Aa, ja see ka - ei, ma ei pane pahaks, et sa aru ei saanud.
KustutaAga ma panen pahaks neile, kes minust aru ei saanud ja siis pärast olid: "Aga kuidas sa aru ei saanud, et sa oled meile väga kallis ja tegid meile nii jubedalt haiget?!"
Krt, kui mittearusaamine on patt, kes alustas???
Jess, esimene "Devolutsiooni" tagasiside Goodreadsis peale mu enda oma. JESS!
VastaKustuta