Vihastasin.
Kirjutasin teksti.
Kuhu mujale seda ikka üles panna kui mitte võrgupäevikusse.
Töötukassa viib ellu tööpoliitikat eesmärgiga tagada:
tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive;
pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine.i
Mida see siis tegelikkuses tähendab?
Kui isik on olnud üle aasta töötu, survestab Töötukassa teda vastu võtma ükskõik millist tööd. Ka sellist, kus ei pakuta töölepingut, vaid tööd tuleb teha käsunduslepinguga. Seega ei ole inimesele tagatud miinimumtöötasu, tasu öötöö, ületunnitöö, riigipühal töötamise eest, puudub õigus põhipuhkusele, õppepuhkusele jms. Ravikindlustus kehtib vaid siis, kui töötamise registris on valitud vastav töötamise liik ja igakuiselt makstud sotsiaalmaks miinimummääralt. Töökeskkonna eest vastutab käsundisaaja ise, mitte käsundiandja. Samuti ei ole töö- ja puhkeaja piiranguid.ii
Ikka peaks Töötukassa ametniku meelest töö vastu võtma, sest siis poleks inimene töötu.
Oletame, et antud isik on osalise töövõimega. Siis on tervisekindlustus riigi poolt nagunii. Aga kui inimene töötab käsunduslepinguga, ta pole ju „tööle saanud”. See ei ole „töö”, kui tal töölepingut pole. Pole mingi eluvõimeline plaan inimene sedasi „tööle saada”.
ERITI halb on antud plaan, kui inimesel on vaid osaline töövõime. Mingu ta tööle, mis ei paku isegi kõige elementaarsemaid töötajale loodud ellujäämisvahendeid? Ilma puhkuseta, ilma haiguslehele jäämise võimaluseta, ilma puhkepäevadeta, ilma ületunnitöö eest lisatasu saamise võimalusetagi? Mingu tööle, siis neil rist kirjas ja elanikkonna tööhõive tõstetud?
Garanteeritud tervise läbipõletamine, aga haiguslehte ju ei saa. Haige olemine tähendab igasuguse rahasaamisvõimaluse kadumist. Tee töölepinguta, tee ükskõik millist tööd, kuni sured, on Töötukassa hea plaan?
Kui osalise töövõimega inimene ei lähe tööle, lõpetab Töötukassa talle tööalase rehabilitatsiooni pakkumise. Ei mingit psühholoogi või füsioteraapiat, logopeedi ega tegevusteraapiat enam sulle, kui sa ei ole aasta aega tööl käinud. Kusjuures sel juhtumil, mis mind ajendas seda artiklit kirjutama, ei olnud inimene isegi aastat aega töötu olnud, kui talle rehabilitatsioon ära öeldi. 10 kuud ja uuesti kandideerida ei saa, kui vahepeal töötanud pole. Jah, ta eelmise rehabilitatsiooniteenuse määramise ajal töötas parasjagu ja töötas veel kaks kuud, enne kui sellelt töölt lahkus. Uuesti rehabilitatsiooniteenust ei saa, peab taas tööle minema.
Olgu, sellega võiks ju leppida, et rehabilitatsiooni enam ei saa. Pole katastroof, lihtsalt – kuidas ta peaks paremini tööeluks kohanema, kui teenused maha võetakse? Et kui aasta aega pole tööle saanud, ei ole leidnud kohta, mis pakuks võimalust töötada osalise ajaga ja arvestaks piiranguid, mis tema tervis seab, lakkame toetamast, sest lootusetu? Edaspidi olgu tal veel raskem tööle saada, sest tugi langeb ära?
Lihtsalt küsimused.
Olgu, rehabilitasiooni äralangemine ei ole maailma lõpp.
Ent kui inimene ei ole kivikõva loomuga ellujääja, vaid natuke õrnem ja arglikum, arvab, et ehk teised siis teavad paremini, kuidas hea on, ta laseb end veenda ükskõik millist tööd vastu võtma, sest Töötukassas öeldakse, et peab.
Niisiis töötab too anonüümseks jääv osalise töövõimega isik nüüüd kohas, kus tal on 9 ja poole ning 12-tunnised vahetused, mille vahel pool tundi lõunapausi ja see pool tundi ei ole tasustatud. Jah, ka 12-tunnise tööpäeva sees on 1x pool tundi tasustamata lõunapausi.
Põhimõtteliselt teeb ta tööd, mis teda tapab, sest Töötukassas survestati teda mida tahes vastu võtma, kuna ta on „nii kaua töötu olnud”.
Miks ta „nii kaua” töötu on olnud ja temani jõuavad ainult väga halvad tööpakkumised? Sest osalise töövõimega isikuna otsib ta osalise ajaga tööd. Maksimaalselt 0.8 kohta. Selliseid kohti eriti ei pakuta ja kui pakutakse, on neil mingi muu väga suur viga. Mitte „ebameeldivad töökaaslased” või „halb asukoht”, vaid osalist tööaega pakkuvate töökohtade valik on väike ja enamasti otsitakse osalise ajaga inimesi tööle, kui täisajaga keegi lihtsalt ei tule neile.
Aga Töötukassas arvatakse, et kui koormus on vastav sellele, mis kirja panid, pead kõik vastu võtma, kui juba 10 kuud töötu oled olnud?
Ma tahaksin teada, mis on sellise survestamise taga? Mine tööle, kuitahes halvad on tingimused, on hea – milleks? Mine tööle käsunduslepinguga töölepingu asemel, peamine, et sa Midagi Teeksid, kuitahes halvasti see sulle ka mõjub? Eeldus ongi, et inimene peab tegema tööd, isegi kui ta seejuures oma tervist aktiivselt hävitab, sest see on riigile kasulik?
Kas on?
Kas tema hilisemad raviarved või täiesti töövõimetuks muutumine on see, mida Töötukassas saavutada tahetakse? Või arvatakse, et kui hobune ei taha liikuda, tuleb teda lihtsalt kõvemini piitsutada? Kui ta ei ole 10 kuud kuskile tööle läinud, ta ilmselt on liiga pirtsakas ja peaks leppima?
Kõnesolev inimene lasi end ära hirmutada ja läks tööle.
Sest kui poleks läinud sinna, võibolla peaks minema mingisse veel hullemasse kohta.
Tapab end efektiivselt.
Sest Töötukassas kästi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.