Lihtsalt mõtsin, et krt.
Äkki ei ole me taust täiesti sama ja tüvitekstid kõigile tuttavad?
Mu enesetutvustus bloggeris on parafraas sellest:
Hambad katki ja haridus väike,
sõrmeküünte all sünnimaa muld,
silmad võtavad süüdlase läike,
kui küsin möödujalt suitsule tuld.
Mõni annab, ei vaatagi otsa,
ise mõtleb, et jälle üks pätt.
Aga ometi ükskord ka mulle
anti suud ja pakuti kätt.
(alternatiivselt võib viimane rida olla "seoti kaela punane rätt.")
Hando Runneli luuletus.
Kui keegi ei tea =P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.