Lihtsalt mõtsin, et krt.
Äkki ei ole me taust täiesti sama ja tüvitekstid kõigile tuttavad?
Mu enesetutvustus bloggeris on parafraas sellest:
Hambad katki ja haridus väike,
sõrmeküünte all sünnimaa muld,
silmad võtavad süüdlase läike,
kui küsin möödujalt suitsule tuld.
Mõni annab, ei vaatagi otsa,
ise mõtleb, et jälle üks pätt.
Aga ometi ükskord ka mulle
anti suud ja pakuti kätt.
(alternatiivselt võib viimane rida olla "seoti kaela punane rätt.")
Hando Runneli luuletus.
Kui keegi ei tea =P
Ma tean seda luuletust küll, aga ei osanud kokku viia. Nüüd oskan.
VastaKustuta