Mulle see suvi siiamaani meeldib.
Isegi lollakast Blondie-soengust, mis kogemata mulle pähe tekkis, ja täielisest rahapuudusest hoolimata.
Saate aru, vahel on tõepoolest tarvis unustada mõistus ning isegi osa eetikat ja lihtsalt - teha seda, mis tundub põnev.
Ning meeldiv.
Naljakas asi juhtus, muuseas. Olin päris pikalt jälle maal ning ei käinud jala pea kusagil mujal kui kempsus. Füüsiliselt apaatne sealjuures ei olnud, muudkui ujusin, ikka umbes kilomeetri päevas või nii, lisaks tegin vahepeal kehalist tööd.
Aga nüüd, linna tulles, avastasin, et jalad on käimise ära unustanud. Kahe pisikesteks juppideks hakitud kilomeetri läbimine päeva jooksul võtab lihased kurnatusest tudisema.
Nagu oleks voodihaige olnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.