reede, 12. aprill 2019

Ving ja hala

Selgelt on mul ikka veel halbolu taust.
Et füüsiline valu ja vaimne valu on samad asjad, on ju selge?
(Vahetekst: mulle on tehtud märkusi teemal "ma kirjeldan kui samu asju neid ..., aga tegelt on need erinevad", nt Mina kommenteeris vajaduste teema all, et vaimne vajadus ja füüsiline vajadus on erinevad asjad. Aga mul on tunne, et minu nägemine "need ja need on üks ja sama ju!" on vbla miski, mida ma maailmale üldse annan. Punktide ühendamine.  Kartmatu nägemine, et see ja see on nii sarnased, et ongi sama asi!)
Ja kuna mul on see taust, tahaks pai. Miks mu uus raamat juba ei ilmu? (Ilmumine toob mõned paid vältimatult, kirjastus näiteks annab teada ja mina kohe rõõmustan, tuleb ka esitlus - Fantaasia "Kuningatele" ei teinud, aga noh - Varrak ikka ju teeb =P. Ma saan autorieksemplaride kinkimise üle mõtiskleda ja siis kinkida, mõni tagasiside ikka tuleb kuskilt ... Võib ka negatiivne olla. Mul on: "Ikkagi märgati!")
Mis mult veel ilmuda saab? Kas ma peaks luulekogu teemal ka mõne kirjastusega ühendust jälle võtma? Kas ma olen veel kirjanik, kui see uus raamat ka ära ilmub?
(Sest jutt, mida ma antoloogiasse kirjutasin, on valmis, aint viimistlen veel, aga kes ütleb, et see antoloogia üldse ilmub?!)
Võiksin kõhnem olla.
Võiksin tolmuimejaga imeda.
Võiksin Poeglapsele Inglismaale (keeleõppereis) väikese kingalusika kaasa osta.
Võiksin märja lapiga tolmu võtta.
Ma ei jaksa? NÕME MINA, misMÕTTES, täna ju enam jälle ei valuta, lihtsalt väga nõrk ja värisev on olla?!

Käisin ja vahetasin Inglismaa jaoks raha, aga see on ju ... noh ... ebapiisav ponnistus.
Ei ole?
Aaa. Hm. Vist ei ole jah.
Piisav ponnistus, mhmh.
Kurat, terve aprill on olnud peavaluvärviguga seni. Ma olen isegi äärmiselt vapper, et sellest nii hästi läbi olen tulnud!

Lisaks olen õppinud banaane grillima ahjus (uskumatu idee: tulebki retsepti järgi teha, grillrežiim ja kuumus üle 220) ning hakanud juurdlema, kas mulle lihtsalt küpsetatud tegelt rohkem ei meeldi. Sest grillides saab kuivad jäigad banaanipulgad, aga küpsetades (nt 180 kraadi juures) lödid mahlased.
Mul on kahtlus, et need viimased on maitsvamad.

Ja tegin salatilehtedest salati, mis mulle ka maitses (phmt saavutus, sest ma pean heaks aint rukolat ja beebispinatit, lehtsalat on mu arust "meh"). Aga no kuna lõpuks läks sinna lehtsalatit protsentuaalselt vähe, sest fetaki juust oli nii soolane, et panin lisaks terve kurgi, 250 karbi kirsstomateid, terve paprika ning veidi pruuni suhkrut, võibolla see pole mainimist väärt saavutus.
Pealegi ma veel mõtlen, kas panna sinna ka 1 sibul ja pool apelsini.
Võimalik, et ei pane, sest maijaksa rohkem teha lihtsalt.

Poeglaps on jälle õues jalkat mängimas, vähemalt see on hea.
Aga jah. Kui mul midagi KOHE ei ilmu, ma olen mentaalselt hädas kirjanikuna. Mis kirjanik ma olen, peaks vähemalt õdendamisega tegelema, oleksin vähemalt keegi ...

6 kommentaari:

  1. Uus luulekogu oleks küll äge! Sinu vana luulekogu mulle väga meeldib, ikka loen sealt vahepeal toredamaid üle, ja ma pole üldiselt mingi eriline luuletuste lugeja.

    VastaKustuta
  2. tekstid on olemas, kujundab sama naine, kes eelmisegi, aga leida kes kirjastaks ja kulkalt raha taotleks ja asjale "päris"-värvingu annaks, ilma et peale maksaksin ise, on väääääga keeruline isegi plaanida.

    VastaKustuta
  3. Mulle saatis Varrak infokirja, kus sees, et su uus raamat peaks sel kuul ilmuma. See pole muidugi mingi näitaja kahjuks, aga üle kahe kuu pole veel ükski infokirjas nimetatud teos hilinenud.

    VastaKustuta
  4. Kiidan Tuulele takka, on jah vana luulekogu väga äge.

    Mismoodi sa banaane küpsetad/grillid, koorega või kooritult?

    VastaKustuta
  5. Valust: komistasin just nupule valuvaigistite mõjust psüühilisele valule (aga ka empaatiale ja omanditundele).

    VastaKustuta
  6. Kooritult. Ja pikuti pooleks.
    Olen ka koorega teinud, a mu meelest on nende pärast koore seest söömine tüütum.

    Artikkel on huvitav. Mul paratsetamooliga ei ole sidet (mul ei toimi valuvaigistina üldse, mitteüldse, mitteüleüldse), aga jah - ma nt olen ka märganud, et mul võtab ibukas märgataval väsimusel ääre maha ning kui seda tihti võtta, lõpetan mitte midagi tajuva jubeda tondina, sest ei saanud ARU, et väsinud, puhka, naine!
    Aga üldiselt on seos ju loogiline - tunded on keha ja valu on keha ja imelik olekski, kui ühe nüansi mõjutamine kehas teisi ei mõjutaks.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.