Kui keegi teine seda maksta ei taha, maksan ma ise.
See ei ole ilus, mis siis saab, sest mina oskan maksta ainult iseendaga. Aga ma ei näe ka väljapääsu. Ära ole hea?
No selgelt ei ole ka sellest kasu.
Kannata ära?
Sel on hind.
Noh, ära siis kannata ... aga see oleks ju NII halb, kannata ikka.
Kurat.
Sel on hind.
Noh, ära siis kannata ... aga see oleks ju NII halb, kannata ikka.
Kurat.
Murca ütleb, ära pane kõiki mune ühte korvi.
Ma juba ammu-ammu mõtlesin selle üle niipidi ja naapidi ja sain ikka, et see ei ole oluline, kui mitu korvi mul on.
Oluline on üks korv korraga ja et seal teistes korvides on ka munad, ei tundu mulle endale kuidagi tähtis. Jah, on. Mis siis?
Üks korv on see, mis loeb. Teised on "nojah. On kah," ja et ma sinna isegi uusi mune panen ja kogun ja üritan, ei muuda, et kui see oluline korv maha kukub ja munad seal sees sodiks kukuvad, on maailm otsas.
Loeb üks korv korraga.
Praegu on selleks armusuhe.
Jaah, ma toimetan jutukogu jaoks jutte läbi, olen graafikus.
Jah, ma tegelen hoolduspereks (mina üksi, ja pere? aga nii nad seal väidavad) saamisega.
Jah, mul on kaks last, suhtlen larparitega, teiste inimestega, koer, kass, plaan mängule minna, korterit koristan, mineraalaineid ja D-vitamiini söön, isegi teile kirjutan ... aga kõik see loeb niipalju, et ma tahan ju kallima jaoks lahe inimene olla.
Ma olen sitaks lahe inimene, nii et seda tuleb hoida. Isegi kui tema seda ei arva, MINA arvan, et olen peavõit.
Aga kui see lugu katki läheb ...
Ma juba ammu-ammu mõtlesin selle üle niipidi ja naapidi ja sain ikka, et see ei ole oluline, kui mitu korvi mul on.
Oluline on üks korv korraga ja et seal teistes korvides on ka munad, ei tundu mulle endale kuidagi tähtis. Jah, on. Mis siis?
Üks korv on see, mis loeb. Teised on "nojah. On kah," ja et ma sinna isegi uusi mune panen ja kogun ja üritan, ei muuda, et kui see oluline korv maha kukub ja munad seal sees sodiks kukuvad, on maailm otsas.
Loeb üks korv korraga.
Praegu on selleks armusuhe.
Jaah, ma toimetan jutukogu jaoks jutte läbi, olen graafikus.
Jah, ma tegelen hoolduspereks (mina üksi, ja pere? aga nii nad seal väidavad) saamisega.
Jah, mul on kaks last, suhtlen larparitega, teiste inimestega, koer, kass, plaan mängule minna, korterit koristan, mineraalaineid ja D-vitamiini söön, isegi teile kirjutan ... aga kõik see loeb niipalju, et ma tahan ju kallima jaoks lahe inimene olla.
Ma olen sitaks lahe inimene, nii et seda tuleb hoida. Isegi kui tema seda ei arva, MINA arvan, et olen peavõit.
Aga kui see lugu katki läheb ...
Siis ei ole "vähemalt on mul 2 last, raamatud ja koer".
Erinevad korvid ei päästa midagi.
Erinevad korvid ei päästa midagi.
Ma, muide, lubasin, et mina mahajätjaks ei saa.
Tundus hea mõttena. Kui mina kartsin, et tema ei hooli must piisavalt, ja tema kartis, et mina ei hooli tast piisavalt, me tegime selle hirmu pealt üksteisele kogu aeg haiget ja ma mõtsin, et katkestab ringi ära.
Mõeldud, tehtud. Mina ära ei lähe. Olemas.
Mul ei olnud ega ole nõrka armetut tunnet pärast, aga vaatan kõrvalt ja - ma ei tea, kas tal on parem olla. Vbla on ka.
Kuid selgelt on tal munade ja korvidega hoopis teine suhe ning mul on suht raske kanda tõdemust, et mind sisaldav korv ei ole tähtsam kui teised.
Minu mulje, onjo, siin ei ole kirjas midagi, mis ei oleks "minu mulje asjadest".
Vahel kahtlustan, et see minu oma on see korv, mis viimasena meelde tuleb. Mida kurvemaks ja katkisemaks jään, seda raskem on uskuda, et ma loen, et ma olen oluline, et ma tähendan talle midagi sarnast sellele, mida tema mulle.
Nii et mul on lihtsalt teistmoodi halb. "Ma andsin sulle kõik, mis mul oli anda, mida sina mulle annad?"
Ja noh. Kui hakata punkte loendama, ongi need heldelt minu kasuks. Sest ma olen mina, minuga sammu pidada osas, kui hea, hell ja hoolitsev saab olla, on ... ... ... raske.
Eriti kui ma olen võtnud seisukoha, et seda inimest ma hoian ja kaitsen - vastandina suhtumisele "ta on mu sõber, ma toetun talle, mina olen ka väike ja õrn!"
Minu mulje, onjo, siin ei ole kirjas midagi, mis ei oleks "minu mulje asjadest".
Vahel kahtlustan, et see minu oma on see korv, mis viimasena meelde tuleb. Mida kurvemaks ja katkisemaks jään, seda raskem on uskuda, et ma loen, et ma olen oluline, et ma tähendan talle midagi sarnast sellele, mida tema mulle.
Nii et mul on lihtsalt teistmoodi halb. "Ma andsin sulle kõik, mis mul oli anda, mida sina mulle annad?"
Ja noh. Kui hakata punkte loendama, ongi need heldelt minu kasuks. Sest ma olen mina, minuga sammu pidada osas, kui hea, hell ja hoolitsev saab olla, on ... ... ... raske.
Eriti kui ma olen võtnud seisukoha, et seda inimest ma hoian ja kaitsen - vastandina suhtumisele "ta on mu sõber, ma toetun talle, mina olen ka väike ja õrn!"
Vbla see mind kõige enam häiribki? Et ma ei saa olla vahepeal väike ja õrn ja et mind kaitstaks? Et ma pean olema tugev ja ära kannatama?
Mina kui tõeline eesti mees saan lohutuseks öelda ainult 1 asja, võib-olla see teistel ei tööta, aga minul kyll.
VastaKustutaJõuvarude osas on sul väga, väga õigus - ei ole mingit mitut korvi. Kui mingi asi su põmst elavaks laibaks teeb, siis ei aita need teised asjad, sest sind st aju on ainult 1.
Lisaks, kui sa pead oma olmet käigus hoidma, siis seal on asju, mis PEAVAD tehtud saama enne absoluutselt igat muud asja, ka romantikat. Ma olen kunagi sel teemal palju vaielnud (et miks ma ei ole peale rämedat pikka töö v (pereliikmete)sõidutamise(ja-kuradi-kymmekonna-asja-ajamise)päeva hoolitsev, kena ja armastusväärne jne jne), aga õnneks on see nyyd yhel pool ja minu korvis on kohe palju rohkem ruumi.
Kujunditest veel, et muna võib olla nii hyve kui kohustus ja neid võib jagada mitte ainult sinu enda riski hajutamise, vaid teise inimesega jagamise mõttes. Nyyd tuleb kysimus, et mida teine on nõus sinuga jagama.
Vabandust, lõpus esitatus kysimusele vastata mai oska, pole iial väike, õrn ja kaitstud olnud. (Väike ja õrn olemine on eluohtlik.)
VastaKustutaNaah, elamine ilma naudinguta sellest on mõttetu pingutus.
KustutaMu ajus on see koht puudu :D
KustutaMind ajab oma mehe juures vahel närvi see, et ta on nagu tuim Eesti tölpa - mina käin ja õrnutsen, ütlen ilusaid asju, tema ütleb parimal juhul "mina armastan sind ka". Aga siis ma näiteks kaotan midagi ära (mitte alati omal süül, praegu näiteks tuli USAst just suur pakk, kust oli puudu just see üks asi, mida ma neist sajast asjast kõige rohkem ootasin), isegi ei ütle midagi, vaid püüan halva mängu juures head nägu teha, ja mitu päeva hiljem selgub, et "ma teadsin, et see on sulle oluline, nii et ma leidsin internetist teise samasuguse ja tellisin sulle". Või "ma käisin poes ja kuna neil oli su lemmikšampooni, võtsin seda ka" (mees ise on kiilakas). Ja see on minu jaoks nii hea romantika, et lange või heldimusest põlvili.
VastaKustutaArmastuse keeled.
KustutaMe teoreetiliselt ka anname seda eelkõige, mida ise saada tahame, ehk räägime oma keeles kõige paremini. Sinu mehe esimene või esimeste seas on ilmselt "väikesed teened" =)
Häda on sellest, et minu kallima kaks esimest armastuse keelt on ka minul esimene ja 2-4, aga mul on umbes samal tasemel veel kaks keelt ja siis on see viies (kingitused), mis saab mult testides umbes 1-2 punkti.
Ehk ma teengi jube palju, sest mul on neli tugevat armastuse keelt ja üks hästi nõrk, ja ma räägin kõigis keeltes, mis mulle tähtsad.
Mu meelest on erinevate korvide olemasolu oluline küll, aga mitte sel hetkel, kui mõni neist täitsa katki on.
VastaKustutaEhk siis seesama idiootlik nõuanne “aga ole vähemalt rõõmus, et /lisa sobiv/“. Ei, see EI käi niimoodi - kui hammas valutab, siis ma ei ole võimeline rõõmustama selle üle, et varvas parajasti ei valuta.
Seda ka, jaa.
KustutaMu lemmiknäide "igas halvas on ka terake head" jutu peale on, et aa. Kas peaks nii, et mu laps saab surma, aga ma leian endas jaksu rõõmustada, et tema toidu peale ei kulu vähemalt raha nüüd? Igas halvas on mindagi head, jaa,