Pühapäev, 10. juuni 2012

Hull aeg nõuab hulle meetmeid

Mulle tehti siuke koolilõpu-suvealguse kingitus, millist pole nagu... pole nagu pähegi tulnud tahta suisa.
See oli väga väga muljetavaldav ja ma olin vähemalt 15 minutit täiesti rabatud ja nautisin jupp aega üleni.
Ja siis hakkas öösel, poole ürituse ajal, pea valutama. Niimoodi valutama, et kui ma koledast painajast ärkasin, olin sekundiga püsti ja teel vannituppa kuuma duši alla, kusjuures tõusmise juures niutsusin kuuldavalt. Niimoodi valutama, et süda läks hoobilt pahaks ja tulid külmavärinad ja vannitoavalgus torkis nagu tera.
Tabletti ei olnud. Vietnami salvi ei olnud. Ja olukord oli selline, et kui jääda ootama, millal valu ise üle läheb, läheks hulk põnevat uudset kogemust raisku. Lisaks oli rõve-valus. Nii valus on mul ikka päris harva. Kord poole aasta jooksul vast. Halbadel aegadel kord kahe kuu jooksul.
Nojah.
Mulle jäi ainult üks kõlbulik rada.
Luule Viilmaa.
Ma ei armasta teda, ma ei usu teda, aga ta kaldub toimima. 5 minutit rahulikku aknast välja vaatamist, andestamist ja andekspalumist - ning magamajäämiseks vastuvõetav konditsioon oli olemas. Ärkasin uuesti ainult õrna tuikega vasakul pool lauba taga.

Ülejäänud üritus oli niisiis ka tore, kuigi ma olin endaga naaaatukene ettevaatlikum, kui muidu oleks olnud. Ja Luule Viilma oli kogu aeg meeles kaasas. Mis on üsna veider seltskonnatäiendus tegelikult.
  
Mõtlesin koju jõudnult, kui õudne tegelt see on, kui mingi päeva kaardile on hästi palju pandud ja siis on peavalu vms. Pealegi on pingepeavalu just selline üksus, mis täpselt tavatseb siis tulla, kui on mingi soorituspinge või pideva pinge järgne kergendus vm. erilised puhud.
Kui ei tohi pea valutada üldse, siis kindlasti valutab.

Aga isegi kui tablett on kodus, on Viilma alati olemas :P

9 kommentaari:

  1. Oooo, super värk.
    Olen ka pingepeavalutaja, ainult üks kord elus on õnnestnud see "ära mõelda". Muidu ikka ibukas või kannatus.
    Ma Viilmast selle koha pealt ei tea, metameditsiini raamatut lugesin. Aga põhimõte on sama. Uskumatu, aga toimib.

    VastaKustuta
  2. Mul sõbranna mõtles endal munasarja tsüstid minema. Kusjuures ise ta oli opiga juba mõttes leppinud.

    VastaKustuta
  3. Luule Viilmaa või Louise Hay või väga paljud teised räägivad tegelikult sedasama ning see värk kõik toimib, enamasti, ja hästi. Ilma uskumata, ilma hindamata, ilma millegi muuta.

    VastaKustuta
  4. Ma ka just loen üle aastate Viilmaad (ja paralleelselt veel mitut teist raamatut), kuna jooksin puntrasse omadega. Osa asju tema õpetusest on loogilised aga üks-ühele on minul isiklikult raske seda võtta.
    iseennast ja oma keha tuleb armastada ja teistele inimestele andeks anda, seda muidugi.
    Aga sa ikka ju usud sellesse, kui selle järgi toimisid :)?
    Mul sõbranna sai lapse Viilmaa õpetusi hoolega järgides, enne tal aina katkesid rasedused.

    VastaKustuta
  5. Sel on punkte, mis mind hirmsasti närvi ajavad ja ma ei saa neid oma maailmapilti lubada.
    Aga teatud lihtsaid asju võib nagu hädahetkel uskuda küll. See ei tähenda, et ma Viilmale muidu mõtleks või tema ideid mingite üldiselt kehtivate püsiprintsiipidena tunnistaks. ...kuigi kahtlemata ON hirm, et mind ei armastata, minu elus nt üks juhtivaid motivaatoreid.

    Pidasin tgelikult silmas, et ma ei usu tervikõpetust. Aga olen avastanud, et need andestamise ja vabaksandmise värgid kohati toimivad praktilises elus hästi.

    VastaKustuta
  6. migreeni vastu ei aita ka viilma
    siis peab olema tablett;)
    pingete vastu aitab vanemaks saamine
    ma olin noorena hirmus pabistaja

    nüüd enam nii ei ole;)

    VastaKustuta
  7. see ei ole päris see teema.
    pabistamine ja mittepabsitamine siis.

    Käibki pigem mingi antipabistamine eh:k ma panen kõik oma mured ja "appi, ma ei jõua, ei taha ei viitsi" ja väsimuse ja vaimse pingutuse kõrvale, sest mul ei ole selle jama jaoks aega ega energiat. Ja ma ei taha oma väärt eluaega muretsemisele raisata, sest see on igav ja tobe.
    Aga kogu see väsimuse ja tülpimuse värk ei kao olematusse vaid läheb mulle trapetslihasesse ja veab selle niimoodi pingule, et massöörist kursusõde ütleb "sul on vasak õlg nii kinni! Täiesti kinni!"
    Ja siis tulevad peavalud.

    VastaKustuta
  8. mis nagu näitaks, et millalgi läheb selle peale aega ja energiat ikkagi.
    Äkki vahel on kasulikum endale pabistamist lubada, mine tea, äkki võtab tglt kokkuvõttes vähem aega ja energiat?

    Mul õnnestus endal viimati mingi selline silmus teha, et avastasin end pabistamist ära peitmas ja maha surumas ja enesetunne oli halvaks minemas. Ja siis mõtlesin, et pagan võtaks, võin küll karta ja pabistada, see on normaalne, et inimene ei ole kogu aeg rahulik. Mispeale sai pabistamisega kiiresti ühele poole.

    VastaKustuta
  9. Metameditsiini järgi pingepeavalu tuleb tegelikutl pingelangusest. Minu jaoks on see 100% tõsi. Isegi kui ma pabistan, tuleb peavalu selel hetkel, kui oma olen pabistamisega lõpetanud. Enamasti ma ei pabistagi teadlikult.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.