Neljapäev, 7. juuni 2012

Mingit nutikat pealkirja ei tulnud seekord pähe

Akna peaks ära pesema.
Väljas on kõige pöörasemalt kollane taevas nii kaugele, kuhu pilk ulatub, aga pool efekti läheb ju kaotsi, kui vaadata seda läbi saja tuhande identifitseerimatu pleki, rasvase näpujälje ja äädikakärbsesita.
Plaan on, et kui kool saab läbi, teen ma selle ära. Siis teen ma üldse Kõike.

Esmalt muidugi magan 36 tundi. Ei võta laupäevaks ühtegi pidu, meeleavaldust või jenkatantsu-kutset vastu ning MAGAN. Vastu ööd olen nõus veidi ringi tatsama ja siis kavatsen jälle magama minna.
Mitte et mul kõik veel tehtud oleks. Üks arvestus päevas on väga näruselt aeglane tempo arvestades, et kooli on veel üks päev + 1 järeleksami päev, aga tulemused vaja saada 5-s aines.  Õnneks osades on tööd ära saadetud ja küsimus on ainult, kas õppejõud saadab tagasi ja palub "tähelepanu pöörata" neile ja neile pisikestele puudustele.

Üldse, mis värk sellega on, et korraga on kõigil õppejõududel väga vaja mulle A-d panna ja ma peaksin selle nimel ikka ekstra pingutama nende meelest? Mus nimelt A ei tekita erilist soovi pingutada, küll aga siiraste silmadega õppejõud, kes palub mul see saada. Sest mul hakkab neist hale ju! Kui nad juba minusse usuvad mingisugustel mulle arusaamatutel asjaoludel, ju ma siis pean neile midagi ka vastu pakkuma!

Oot, mul oli isegi mingi postitus selle kohta ju!

Misiganes.


Violent femmes teeb mu nii õnnelikuks =)

Taevas väljas läheb järjest pöörasemaks. Kollane on tõmbunud kokku ja läinud aprikoosioranžiks, jättes viirgude vahele teised, lillad ja sinised ja kahvaturohelised triibud.
On tunne, nagu oleks Ray Bradbury mulle päranduse jätnud (tegelikult ei jätnud ja õigesti tegi, sest mul ei ole õiget Bradbury-soolikat kunagi ilmnenud). Aga mingi uks mu sees, mis oli mitu nädalat kinni, on avanenud ja piitade vahelt paistab selline maailm, mida tõesti lootagi poleks osanud. Elus, iseenesesse põimunud ja paganama põnev.
Ma mõtlesin, et selle loo suurt plaani ja taustajõudude arusaamatuid motiive ei saagi kunagi paika, aga vist ikka saab.

Võib-olla aitas ka lihtsalt selle pildi nägemine.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.