reede, 20. september 2019

Ma olen ligemale kaks kuud aina halanud. Võib siis veel, vahet pole ju

Kas ma võin hädaldada?
Nagu VEEL hädaldada?
Sest mul on halb (keha haige. Täna tegin ta veel haigemaks, sest kaotasin oma pangakaardi koeraga jalutades jõe äärde ja siis jalutasin kõik tee tagasi, lootuses see üles leida. Leidsin ka, aga isegi Totoro oli väsinud pärast, ei jooksnud ringi, vaid kõndis vaguralt mu kõrval) ja siis on kõik halb ja viuviuviu.
Kui mu sees on halb, on kogu mu maailm halba täis.

Mu uus raamat on selgelt hunnik ajaloomaiguga armastuslugusid, aga inimesed, kellele need meeldida võiksid, ei loe neid, sest kaanel on kirjas "ulme".
(Ja ma ei saa unustatud seda Sirbis ilmunud sitta arvustust - nii üldse ei salli, kui lugeja vabšee pihta ei saa, mida ma kirjutasin, ja arvab sealjuures, et on adekvaatne arvustama.)
Nagu - goodreadsis on aint 16 hinnet ja osa on selgelt inimestelt, kes ootasid midagi muud. Ja keegi ei loegi seda rohkem, sest ... sest. Sest.
Mul on tunne, et mind ei nähta, minu suunas tehakse aint harjunud liigutusi (noh, on mõned erandid nagu nt notsu ja mu poeg).
Keegi ei tee mulle last - olen vaikselt taas mõtlemas, et ehk peaks suvalisi tüüpe baaridest otsima. Aint noh - see on vastik mõte.
Korterist ma isegi ei mõtle - pühapäevani vähemalt. Esmaspäeval on Keila sotsiaalosakonnas vastuvõtt, vbla lähen sinna - kui mul enam NII RÕVE olla pole.
Kui on, siis ootan veel veidi. Lõpuks oli ema mees ses osas väga inimlik, et mul on terve aasta aega endale uus elamine leida.

Halahalahala ... kusjuures paneme tähele, et tegelt mul ei ole veel NII halb olla, kui halb on halb. Ikka veel tundub halb ajutine, läheb jälle üle, plehullu-värk.
Nii kui iiveldus natu taandub ja kurgutuimestustablett valu vaigistab, tekib tunne, et hoi, täitsa võib veel elada.

Ning häid asju on ka.

Tütarlapse koor sai oma Hispaania-konkursil esimese koha rahvamuusika- ja kolmanda koha vaimuliku muusika esitamises.
Poeglaps tundub kooliga natuke leppinum ja meil on head vestlused ja ma õpetan talle matemaatikat. (Et tal on matemaatikaõpetaja, kes ei oska õpetada, nii hea pole, aga ignoreerime.) Minu õpetused kannavad vilja, kahtede asemel on tal nüüd neljad ja isegi üks viis.
Kodus oli vahepeal nii palju süüa, et külmkappi ei tahtnud ära mahtuda, aga olen osavalt toitu teinud, miski ei läinud halvaks ja kui nüüd saab ära söödud ka see kalasalat, mida kogemata nii umbes neli liitrit tegin, on elu taas normaalne.
Singi-juustu võileivad lõunaks maitsesid hästi.
Kass on paks ja ilus.
Koer on mittepaks ja rõõmus ja väsinud (üldiselt olen seda meelt, et kui koer on jalutamisest ja mängimisest nii väsinud, et kodus peamiselt magab, on temaga hästi).
Ma võtan jälle vaikselt tolmu laudadelt, riiulitelt, kapiliistudelt ja mujalt - tallitöö aegu ei võtnud.
Viisin pesu välja kuivama ja tõin täpselt enne vihma tuppa, panin kappidesse ära ja jee.
Pojal on sünnipäevakutsed käes, homme jagab laiali.
Vend kirjutas mulle ja muuhulgas oli üleni toetav ja soovitas "neist rajakatest üle olla, nii tobedalt, kui see ka kõlab". (Ma armastan oma venda üliväga.)

Nii et tegelt ei ole halvasti.
Välja arvatud, et mul on nii halb olla!
KAUA VÕIB????

21 kommentaari:

  1. Ma täiega samastun pealkirjaga, kuigi mul on pigem nii, et ma pole olnud mitte sügaval pasas, vaid enamasti pigem kergelt rahulolematu. Võtsin suisa teadlikult trennivaba nädalavahetuse, sest see pole väga kena, ma tahan olla puhanud ja terve ja õnnelik, mitte pidevalt mingi haiguse käes vaevlev ja väsinud. Eks näis, kuidas selle plaaniga läheb. Igatahes ajab närvi see, kui kogu aeg on tunne, et "kohe läheb üle" ja siis tegelikult ei lähe. Nii et selle koha pealt mõistan su muret.

    Pisikese korteriga on tõesti nii, et kui praegu raha koguma hakata konkreetsele kontole, kuhu sa muidu näiteks ligigi ei saa, siis saaks aasta ajaga lugejate abiga ehk pisikese korteri jagu kokku, arvestades seda, et te elate ju maal. Ma arvan, et paljud inimesed oleksid valmis natuke andma, kui sihtotstarbeline korjandus tehtaks, sest ma usun, et nii mõnelgi inimesel on hea meel, et sa siiski olemas oled. Mina näiteks näeksin sind parema meelega ikka pigem elavate kirjas.

    VastaKustuta
  2. Oi kuidas ma ei salli seda "Ulme" määratlust eesti keeles. Kuidas see saab mõlemat asja tähendada? Ulme on sci-fi, mitte fantasy ka. Õhh.

    VastaKustuta
  3. Minu raamatus pole isegi õige fantastika - maagiat seal pole, isegi mitte natuke ja tinglikult nagu "Lihtsates valikutes" ja "Kuningate tagasitulekus".
    See on lihtsalt pseudovanaaegne maailm alternatiivsel kujul, nagu teadaolevalt pole ühiskondades kuskil maailmas olnud.

    VastaKustuta
  4. (aga samas selliseid osiseid on läbi aegade olnud - phmt on kokku pandud palju ajaloost ja "primitiivsetest" hõimudest teada olevaid või ka täitsa mitteprimitiivset päritolu (Korsika!) momente ja neidst kokku tehtud ühiskondlik süsteem.)

    VastaKustuta
  5. (korterist mõtlemine läheb ikka "ma pühapäeval" alla)

    VastaKustuta
  6. ma käisin uuendasin nüüd oma goodreadsi konto ära, et kõik, mis ma sinult lugenud olen, ära hinnata :). ja korteri asjus sekundeerin Rentsile, et mulle sa meeldid kah elavana (ja kirjutavana) kohe kangesti ja miks mitte proovida. sinu praegusesse kodulinna midagi taskukohast leida on vist veidi keeruline, aga lähiümbruse asulaid vaadates: karjaküla, klooga, laitse, vasalemma, kernu, haiba ... ehk leidub midagi? toimiv ühistransport ja koolibuss peaks ilmselt üks kriteerium olema muidugi.

    VastaKustuta
  7. Awwwww!
    Aitäh!
    Mul tuli vahepeal mõte, et mu pojal on ju ka isa. Äkki räägiksin temaga, et ta mulle üüri välja plekiks?
    nt ... homme.

    VastaKustuta
  8. (s.t. mulle meeldiks küll OMA korter, aga see on nii keeruline korraldada - hea küll, eraldi arve, aga kui sinna laekub nt 3000 raha, mida ma teen? Ma ei saa selle eest korterit, tagasi maksta? Oeh --- OEH. Ehk on ikka mõttekam kuidagi muidu?
    Ja tegelt ei ole mul sotsiaalkorteri vastu midagi muud kui et "aga kui elu enam nii raske pole, nad vist tõstavad mu kohe välja ja otsi JÄLLE?!")

    VastaKustuta
  9. Veel selgitav (sest ma pole kõige kirkam kriit hetkel): raske pole mitte tagasi kanda (ülekandetasu võtaks tagasikandest maha =P), vaid see situatsioon, kus ma olen üritanud korterit osta, see ikkagi ei ole võimalik, kannab raha tagasi, elab kuidagi muudmoodi, omade jõududega ära --- oot, aga miks ma kohe alguses seda ei teinud, oleks vaeva ja lootusi kokku hoidnud ju?!?!

    VastaKustuta
  10. Tõesti, poja isa on loogiline variant. Las toetab oma last natuke.

    Mis võimalikku kogumisse puutub: kas selline variant oleks OK, kus ka juhul, kui korteriraha sellele x kontole kokku ei tule, jääks see sulle vähemalt elamisrahaks (või mingite ootamatute kulude katteks v)?

    VastaKustuta
  11. AbFab, ma olen ulme koha pealt samas paadis. Ma võin teoreetiliselt aru saada, et paljud, eriti minust nooremad inimesed, mõistavad seda tänapäeval katusterminina, aga ise ei suuda sellises tähenduses kasutada. Ma ei saa isegi hästi aru, miks nende kahe erineva žanri jaoks ühist katusterminit vaja on.

    Ise saan autoriteedi mõttes apelleerida sellele, et Hellat mõtles selle termini välja just "teadusliku fantastika" vasteks, aga tegelikult mind ju isegi ei huvita, kuidas Hellat mõtles, loeb see, et mul on imelik seda laiemalt kasutada.

    VastaKustuta
  12. Jubedalt tahaks mulle ikka raha anda, jah =)?
    Ma jubedalt tahaks saada ka, aga ...
    ma räägin selle pojaisaga. Äkki saab nii, et minult osa ja tema võtab laenu ja siis maksab seda laenu nt?
    Sest noh.
    Sest noh =)
    Nii äge oleks ju!

    VastaKustuta
  13. nuh, mis see nii hirmus erinev on sellest olukorrast, kui Anneli jaoks korjati. Või tglt on üldse blogosfääris igasuguste asjade jaoks korjatud, vanast ajast mäletan nt Daki pulmakleidikorjandust. ja pulmakleit on elukohaga võrreldes ikka suht luksusese.

    VastaKustuta
  14. A4 sai 700 raha.
    Sellega väga korterit ei osta.

    VastaKustuta
  15. aga ega tookord ei olnudki korteriostmise eesmärk. St ka annetajad teadsid, et lihtsalt natuke abi vaja.

    VastaKustuta
  16. Kustutasin oma eelmise kommentaari, õigemini osa sellest, kuna ütlesin rohkem, kui peale mõningast järelemõtlemist mõistlik tundus.
    Siin on allesjäänud osa:
    See, et Varrak su „Kuigi sa proovid...“ ulmeks on tituleerinud, on pehmelt öeldes kriminaalne. Ja sul on üliväga õigus, kui ütled, et väsinud koer on hea koer =)

    VastaKustuta
  17. (Tegelt ma arvan, et 700 oli liiga vähe - s.t. muidugi parem kui üldse ei midagi või 400 või isegi 650, aga kui neile oleks laekunud nt 3000, ma oleks kergendunud ja rõõmus, et saavad kahjud ära klatitud kõik rahuga. Mina ei saa kaevata samas, sest minu toetus oli 5 euri ja jagamine. Lihtsalt - lihtsalt ma arvan, et inimesed ümberringi nälga ei lase surra vbla, aga osta korter isegi suure kamba peale? Ohperkele ...)

    VastaKustuta
  18. (Aga ma ikkagi mõtlen sellele, sest ... sest äkki saaks sissemaksejagu ja siis laenusumma plekiks poja isa kuni poeg koolis käib ja seal elab näiteks? Nii krdi tore oleks!)

    VastaKustuta
  19. Ok, poja isaga arutatud, eesmärk tekitatud: sissemakse jagu raha teenida.
    Põnev ja jube.
    Ma tekitan lähipäevil siis eraldi konto ka.
    Homme ütleb Varrak, mis ta arvab, kas ma võiks neile võrgupäeviku toel ja uut panust samuti kirjutades eluloolise raamatu kokku panna ka.
    Kui ei, ma uurin mujalt =P

    VastaKustuta
  20. Meil Tootsis oli hiljuti 2000 euroga korter müügis. Lavassaares oli 7000, kusjuures Lavassaare on isegi täitsa meeldiv koht. Samas sul ilmselt pole väga vahet, kus elada, aga pojal..

    VastaKustuta
  21. Just. Aga Klooga nt tundub täitsa mõte. Keilasse viib sealt täitsa viisakas kogus ronge ja kauge ka pole ja sõpradega oma kool, kui elukoht on uus, on tegelt oluline.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.