Reede, 19. juuni 2020

Saab korda

Üleeile oli hästi sitt päev.
Esiteks kohtusin ma ühe Cranberry -masti naisega (ja tema tütar osales ka aktiivselt, tegelikult see tütar oma kurja aknaleprõmmimisega alustaski), kes sai raevuataki, et ma oma koerakakakilekoti tema prügikonteinerisse panin. Tema "maksa ise" ja "kutsun politsei" olid päris naljakad, aga ei hakka mina end ka siin malbe inglikesena presenteerima -  ma karjusin vastu, kõik mõistlikud selgitused peast läinud, sest mul tuli vahkviha peale teemal "kuidas inimesed nii nõmedad olla võivad???"
Minu ettekujutus sellest, millised on inimesed, kogu aeg puruneb teatud sorti reaalsete inimestega kohtudes.

ERITI masendav on, et ma ise ju jutlustan "tee, mida SINA tahad" lähenemist ja siis lähen täiesti katki, kui kohtan inimesi, kes teevadki, mida nad tahavad. Ei mõtle kogu aeg automaatselt teistele.
Minu jutlusted ja lähenemine on ikka selgelt inimestele, kes on nagu mina.
Kipuvad end katki tegema, et teistel ainult hea oleks.
Inimesed, kes nagunii peamiselt endale mõtlevad, muutuksid täiesti talumatuteks, kui nad lisaks arvaksid, et ei tohigi teiste peale ka mõelda, see on saatanast.

Ohhhh, inimesed, erinevad, NII ERINEVAD ...

Ja siis ei andnud kulka mulle raha.
Mis tegelikult ei ole mingi maailmalõpp, eelmisel korral nad ka ei andnud ja ega ma lootnudki, aga kuidagi ikka tuli mõttekosk: "Ma ei ole nende arust piisavalt hea, piisavalt väärt, piisavalt piisavalt" ja mõtted, kuidas ilmselt mõni, kes kirjutaks nagu mina, ent suudaks ka "kultuuriringkonnaga" suhelda muudmoodi kui fb-s ning mitte keskmist sõrme näidata neile, kes nende meelest mölakad (Made Luiga, kellest ma kirjanikuna väga lugu pean, jagas nt vaimustusega Aivar Loogi ja mingi teise mehe vestlust teemal "kogumik Eesti Novell" just kaks päeva pärast seda, kui ma olin otsustanud, et nii rumal ja nõme mees nagu Loog ei tohiks üldse suud lahti teha ja mina ei kavatse kunagi KUNAGI tema kirjutatut enam raasugi uskuda), saaks raha, saaks tunnustust, saaks pai ja auhinnatud ja ...
Ja halb.
Mind pole kellelegi vaja, mind ei arvata väärtuslikuks, ma ei kõlba ja pole ka ime, sest maailm on uskumatult nõmedaid inimesi TÄIS ...

Aga siis tuli eilne päev ja see jälle oli täiesti nimetult hea.
Kusjuures ta läks heaks iseenesest, lihtsalt mingil hetkel hommikul, kui olin koeraga õues ja poes käinud veel äikesejärgses jaheduses ja üldse ei pidanud päevakuumuses (23 kraadi varjus on raudselt mulle juba liiga kuum) välja minema, tuterdasin oma langetatud ruloodega tubades ringi, jõin kohvi ja sõin šuuppi, mängisin civvi ja vahepeal kirjutasin romaani, tegin käteringe ja külje- ning seljalihaseharjutusi, sest arvuti taga istumise vahele on vaja lihaseharjutusi just ülaseljaosale.  Muidu hakkab valutama.
Tee, mida sa tahad - näiteks kui selg hakkab imelikult tuikama, tee ergutavaid ja vereringet parandavaid harjutusi ja vbla ka venita, sest sa ju ei taha, et päriselt kõvasti valutama hakkaks? Ei, MÕNUS on vahepeal seljale teistmoodi koormust anda, kui ühes asendis istumine pakub.

Õhtuks, kui ilm jälle inimlikuks oli muutunud, hakkas ka Totoro väljendama, et võiks õue minna, nii et me läksime. Kõndisin (sihilikult) jälle eilsete kurjade majast mööda ja viskasin kilekoti koerajunnidega nende konteinerisse.
Öisest äikesest lõhnas linn ikka veel, jasmiinid on õitsele asunud, valged põõsasroosid (mille lõhnaga dušigeel mul on ja iga kord rõõmustan, kui selle avan, sest need roosid ja see geel lõhnavad NII HÄSTI) on samuti lahti ja õites. Oli tore, mahe ja ilus.

Kõndisime jõe ääres mu lemmik-ujumiskohta ja seal istus kivi otsas mingi tüdruk. No sellises vanuses, kus ollakse "neiu". Mitte veel naine, mitte enam laps, istus üksi - ah, no me võime ikka siin ujuma minna, eks ole? Läksin Totoroga edasi teiste kivide poole ja metsatukast tuli välja keegi naine.
"Oi, Triinu! Tunned mu ära?"
"Ei. Tere!"
"Ma olen see Riina sotsiaalkorterikomisjonist! Oi, tule siia! Mu tütar (noogutus neiu poole kivil, kes lähemal vaatlusel on vist selge nähtava puudega neiu kivil) kardab koeri, aga mulle nii meeldivad! Siis ma alati nässerdan, kui mõnega kohtun!"

Ja siis me ajasime juttu ja selgub, et Keila linnal on ÜKS kahetoaline korter ka jagada ja mul on ju poeg ka ja võibolla ...
Tõsi. Totorot sotsiaalkorterisse võtta ei saa. =(
Aga mul on ikkagi kuidagi kindlam tunne, et on mingisugune Teine Võimalus ka ja no - mul tütar ilmselt võtaks mu koera oma hoolde ja ... AGA MA EI TAHA TOTOROTA!!!!!
Noh, ei peagi, eksju. K. ei ole mulle öelnud, et ei laena mu jaoks ja mu ema ei ole mulle öelnud, et ei üritagi ja selle kahetoalise, mis maksab 18 000, sissemakse oleks mul peaaegu koos ju ka - ja IGATAHES on kuidagi abistav mõte, et on mingi padi, kuhu kukkuda, samuti.
Kõik laabub kuidagi.

Ühelausega, mul oli ikkagi hea tunne ja see konverteerus aktiivsuseks "kust raha saada, peab ju saama!"
Riina oma tütrega läksid ära, "jätsid meid sääski nautima", meie ujusime ja nii kaunis.

Eilne oli niisiis hea päev.
Tänane - noh, tänane alles tuleb, aga mul õnnestus veenda poega köögipõrandat üle pühkima ja ta tahab minna jalkat mängima õhtul, rulood on all ning täna tuuakse taas kass ka mulle ja kokku on ikkagi pigem lootusrikas tunne.
Kõik saab korda.

117 kommentaari:

  1. Selle prügikastiteemaga on jah see, et on mingi osa inimesi, kelle jaoks see, kui sa paned natukenegi prügi nende konteinerisse, siis oled kohe kurjategija. Kohati see võib tekitada täiesti jaburaid situatsioone.
    Meil näiteks on nii, et me elame pika paneelmaja ühes otsas. Prügikonteinerid on teises otsas. Mees mul päris tihti hommikul tööle minnes haarab prügikoti kaasa, viskab autosse, sõidab teise maja otsa ja siis viskab ära ning sõidab edasi.
    Selle tulemus on see, et ta saab ka regulaarselt teises maja otsas elavalt tädikeselt sõimata, et mis õigusega ta käib ja kuskilt autoga oma prügi selle maja konteinerisse toob. On ka politseiga ähvardatud...

    VastaKustuta
  2. No et nad saavad valesti aru, kui su mees kotiga, on veel kuidagi arusaadav. Eksitus on, aga mõistetav, miks nad leili lähevad.
    Aga mina poetan käes pisikese koti, natu suurema kui suitsukoni, aga väiksema, kui pool leiba oleks - ja ei, politsei ja konteineri äravedu maksab ja ...

    VastaKustuta
  3. mul on maja ees nelja eri tüüpi prügikaste ja - detailidesse laskumata (kuigi soovi korral meeleldi laskun, see on nii huvitav teema mu meelest) - kui ühessegi neist maandub kellegi koerakakakott või jäätisepaber, siis parimal juhul lõppeb see sellega, et ma pean selle prügikastist välja õngitsema ja tuppa viima; halvemal juhul lisaks sellele ei tühjenda prügivedajad seda prügikasti ära ka. ja siis pean ma nädal kuni kaks täis prügikastiga toime tulema.

    kas suvalisel möödakäijal on mingigi võimalus seda teada või aimata - no osaliselt, st osadele prügikastidele on nende eriotstarve (nt aiaprügi) peale kirjutatud. aga täpseid reegleid, mis millises prügikastis olla tohib, teavad ainult sama linnaosa inimesed, sest igal pool on need süsteemid erinevad. ja päris lõpuni ei tea neid reegleid kunagi keegi.

    see, et isegi "tavaprügi" kasti pole mõtet panna koerakakajunni või kommipaberit, on nt kirjutamata reegel, mis mulle endalegi alles kuude ja aastatega tasapisi selgus. vot lihtsalt on nii, et prügivedajad tõstavad prügikastist välja kinniseotud prügikotid, aga kõik lahtine pudi jäetakse põhja vedelema. ja millegipärast ei panda kaant peale (et oleks näha, et siit on viidud? kolleegidele/mulle märguandeks? ei tea!), nii et vihmase ilmaga sajab sellele põhjajäänud sodile hoogsalt vesi peale ja selle läga ärakoristamine muutub erakordselt ebameeldivaks tööks. minu tööks.

    VastaKustuta
  4. Hämmastav.
    Tõsiselt.
    Meil ühendatakse äraviimisel kuidagi konteiner prügiauto külge, see kallutab konteineri sisu endasse ja lahkub.
    Oma Imelikud Prügid panen eraldi paberijäätmetesse ja viin pakendijäätmetesse 100 meetri kaugusele poe kõrvale, kuhu vastavad konteinerid on pandud.
    Aga et raevunud räuskamisel võiks olla ka põhjus ... aaah, aga kitty elab ju Britannias!!!! Vist lausa Inglismaal! (Kuigi mul läheb vahel sassi, kes Walesis, kes Šotimaal, kes Iirimaal).
    Muidugi!

    VastaKustuta
  5. Ka meil on teoorias nii, et prügifirma (meie oma on hetkel vist Ragn-Sells) võiks keelduda ära viimast prügi, mis ei ole prügikottide kaupa grupeeritud. Praktikas on viinud, aga neil oleks õigus vedamata jätta.

    VastaKustuta
  6. Vaatasin järele, Eesti Keskkonnateenused hoopis. Neil on kirjas:
    "Olmejäätmete konteinerisse ei tohi panna ohtlikke jäätmeid, kuuma tuhka, vedelaid jäätmeid,
    käimlajäätmeid, kogumiskaevude setteid, nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid."

    Kui heakorraeeskirjades põhjalikult kaevata, siis omavalitsused soovitavad tavaliselt ikkagi koerajunnid tavaprügikasti visata, aga ei ole välistatud, et prügifirmal on üks ettekujutus ja omavalitsusel teine. Järsku inimesed kardavad, et prügi jäetakse ära viimata, sest vale sorti ("nakkust tekitav ja bioloogiline") - või viiakse, aga väänatakse vinge arve?

    VastaKustuta
  7. Ma ei usu kumbagi. Ma arvan, et neil on ürgne "MINU KONTEINER!!!" ja sellest piisab.
    Inimesed, paraku, ei ole eriti targad ega analüütilised.

    VastaKustuta
  8. Tõenäoline. Ma kujutasin ette midagi sellist, et see oma territooriumi piir kehastab sel juhul turvatunnet. Kui tundmatu üle selle piiri tuleb, siis on see murtud, samahästi võib ta majja sisse tulla, kausikesest süüa ja voodikeses magada ja mine tea, millega see kõik lõpeb.

    ja seda ei saa mingi aruteluga kummutada. Isegi kui argumendid veenaksid, ei aitaks see ju ikkagi selle paha tunde vastu. Sa ise peaks ju omast kogemusest teadma, et argumentidest ei ole paha tunde vastu mingit kasu.

    VastaKustuta
  9. Well, sister, you are not alone,
    women are better investors than men.
    Tere tulemast oma raha kergitamisse.

    Kõige tähtsam on bitch komm ja selgitus.
    Seda su komm kõigi eeskirjade järgi ka teeb.
    Sa oled hea, nii selles kui ka kõiges.

    Bitch ei ole paha või hea,
    naine või mees, ega must või valge.
    Ta on taiplik, kes teeb neil kõigil vahet :)

    Lihtsad sõnad saavad otsa ja tuleb kasutada
    uusi mõisteid igapäeva eluga toime tulemiseks.
    Investeerimine ja bitchig on äge lahendus.

    Ma tõesti mõtlen, et miks mitte toetada
    tüüpi aka VVN (ma ei ole ulme fänn ega
    ole lugenud tema raamatuid) aga ikkagi.

    Midagi temas hakkab nagu tekkima?

    VastaKustuta
  10. Oma kaka võõrasse konteinerisse sokutamisele (ja paljudele muudele tegevustele) moraalset hinnangut andes tuleks minu meelest endal küsida mitte "mis siis juhtub, kui mina üks kord nii teen", vaid "mis siis juhtuks, kui kõik kogu aeg nii teeksid". Mitte et ma ise alati nii kantiaanlikult üllas suudaksin olla.

    VastaKustuta
  11. Minuarust oleks see täiesti ok. Sest ega Kõik ju kogu aeg seda ühte konteinerit kasutaks, me jaotuksima konteinerite vahel ja siis keegi ei sõimaks ka. Täiesti hea maailm, kus maas pole koerakakat ja keegi ei saa haiget ka.

    VastaKustuta
  12. A üldiselt ma olen selle kantliku idee vastu - inimkond koosneb VÄGA erinevatest inimestest. Kes ei taha lapsi, kes tahab ja armastab lõhkemiseni ka kümmet - mis nad peaks kõik, hambad ristis, saama oma kaks last (või ühe, inimesi olla liiga palju), et olla eetiline?
    Omasooiha peaks siis keelatud olema, sest inimkond sureks välja, lastetus samuti, viljatud oleks samuti pea kurjategijad, sest mis seal vahet, omal soovil või looduse tahtel, nad ei annaks ju oma panust! Ainult et samamoodi oleksid kurjategijad ka üleviljakad, mis mõttes kurnad meie loodust viie ülearuse lapsega?

    VastaKustuta
  13. Omasooiharus, viljatus jms on minu jaoks liiga keerulised teemad. Ma mõtlen rohkem sellel tasandil, et kas ma nt tohiksin linnapargi lilleklumbist endale vaasi paar õit võtta -- sinna jääb neid ju veel palju ja mis sellest nii paha on.

    VastaKustuta
  14. On asjad, mis on seadusega reguleeritud (nt prügimajandus) ja on tore, kui erinevad inimesed saavad neist ühtmoodi aru. On asjad, mis ei ole seadusega reguleeritud (nt armastus, laste arv) ja on tore, et erinevad inimesed saavad neist erinevalt aru.
    Mina muidugi oleksin sillas, kui keegi paneks oma koerakaka minu prügikasti, sest see, et keegi üldse viitsib oma koera tagant kakat korjata (ehkki ka see on vist seadusega ette nähtud?), on mu meelest super. Ma ise nimelt olen ainult õues asjatava kassi omanik :-)
    Made Luiga peabki jagama Alvar Loogi juttu teemal "Eesti novell", sest ta ise on üks selle kogumiku koostajatest. Ju siis sai kogumik Loogi poolt positiivset vastukaja. Kui Loog kirjutaks nüüd mõnest sinu raamatust hästi, mida sa siis teeksid? Kas jätaksid jagamata?

    VastaKustuta
  15. Absoluutselt jätaksin fb-s jagamata =) Blogis jagaksin, sest ma jagan siin KÕIKE, ka halvastikirjutatut, ka negatiivset. Aga kirjutaksin juurde ka, et Loog, noh, ajab vahel nõmedat juttu, noh.
    Ma olen absolutist ju =)
    Kõik või ei midagi, must või valge, ei või jaa =)

    Ja ma just samadel põhjustel arvan, et jee koerakaka panek prügikonteinerisse (ma ei avanud isegi nende väravat, ma isegi ei läinud aeda sisse, konteiner seisis sissesõidutee kõrval aia ääres seespool ja väravaid seal polnudki. Panin kaka kasti nii, et mina seisin sissesõiduteel väljaspool oletatavat aeda). Ma korjasin kaka üles, mina olen ju see HEA siin?!

    VastaKustuta
  16. "Kui kõik nii teeks" --
    Ma SAJAGA armastaks maailma, kus KÕIK koerajalutajad koristaks oma lemmiku tagant. Kama kaks, kelle prügisse see siis maandub.

    VastaKustuta
  17. Nii tore, et teisedki nii arvavad =) Jai!!!

    Kuigi, et nüüd aus olla: mul on ikka 3-4 korda ette tulnud, et koer situb täiesti nähtavasse ja avalikku kohta, aga ta on enne nii palju kakanud juba, et mul on kotid otsas. Oli aeg, kui ta kakas korra ja vbla siis veel teise, ja mul oli kaks kotti aina kaasas. Ja kui ta siis kakas kolmanda ja veel ka neljanda korra, oli mul häbi, aga mitte kotti.

    Paar korda olen ka sedasi teinud, et jätan meelde, kuhu koer sittus ja käin poest läbi, võtan sealt plastist puuviljakoti ja tagasi kakat koristama.

    VastaKustuta
  18. Ma olen ka üks kord üht võõrast prügikasti kasutades peaaegu surma saanud.
    soodoma

    VastaKustuta
  19. Hahaa, ma olen ametlikult Karen. Mina oleks ka väga pahane, kui mööda tänavat kõndivad inimesed hakkaksid oma prügi viskama minu aias olevasse konteinerisse, mille tühjendamise eest mina maksan. Pluss veel see, et täna koerakaka, homme surnud koer ja katkine lapsekäru jne. "Kas ma pean siis maha viskama või" -- ei pea. Pista taskusse või kotti ja vii koju. Vaat olen jah selline nõme.

    VastaKustuta
  20. Ma ilmselt kordan ennast, aga: pühendunud koerainimesena, samal ajal ka iga indiviidi vaba tahte austajana ühtib minu koerakaka-teemaline seisukoht Cranberry ja “Karenite” omaga.
    MINU kodus ei tule keegi mulle ütlema, kuivõrd “tark ja analüütiline” oleks lubada võõra koera kakat MINU prügikasti poetada. Pole vähimalgi määral oluline, mis põhjusel võõra koera kaka mulle mu prügikastis ei meeldi (hais, prügiveo maksumus, omanditunne, lihtsalt niisama ei meeldi, polegi asist põhjust) – kakakoti poetamine mu prügikasti vastu minu tahtmist on MINULT vaba tahte äravõtmine, selleks et poetaja saaks OMA vaba tahet rakendada.
    =)

    VastaKustuta
  21. Vaevalt, et keegi tahaks jubedalt kakat korjata ... Ehk minu jaoks on "teeme ebameeldiva, aga kõigile hea teo mugavamaks, näiteks et inimene ei peaks kauem, kakakott pihus, kõndima" üldinimlik lähenemine ja kui siis selgub, et see pole üldinimlik, ma suren seesmiselt.

    VastaKustuta
  22. No mina olen kah enda meelest väga heateo-aldis inimene, ja korjan kakat alati hoolega =)
    Aga see kuradi koerakaka ju HAISEB prügikastis. Ja kotikese kellegi isiklikku prügikasti poetamine teeb selle konkreetse prügikasti omaniku elu ebamugavamaks, kuigi jah, tõsi, kaka üleskorjanu elu teeb mugavamaks. Seda ma ju räägingi, et ühelt võtab ja teisele annab. Mulle tundub, et sa näed ainult ühte poolt selles küsimuses, enda poolt =)

    VastaKustuta
  23. Minu konteinerisse võib alati panna väikest käesolnud prügi. Sinna võib isegi oksendada vajadusel, sest see on ju parem, kui et ta oleks nt oksendanud mu ukseni viivale teejupikesele. Näe, vedas end ikkagi prügikastini, tubli! oleks mu reaktsioon.

    VastaKustuta
  24. ... või ka lihtsalt tee peale oksendanud ... Palju inimesi käib, neil kõigil on vastik, mõni vbla astub sissegii. Aga prügikonteiner - palju ma sinna vaatan? Kolm sekundit kolme päeva takka umbes. Ei kavatse ma sinna elama kolida ja nii väikese ebameeldivuse nimel kõiki teisi säästa on mu meelest täiega win.

    VastaKustuta
  25. Epp,
    mul on ka olnud koer,
    ja ma tean mis on sitt,
    aga see ei ole maailmailöpp...

    VastaKustuta
  26. Nojaa, see oleks SINU reaktsioon. Arusaadav. Aga inimesed on ju erinevaaaaaaaaad!!! Vaba tahe! Keegi ei tule mulle ütlema, mismoodi ma oma elu elama pean! jne jne jne.

    OK ma tõmban tagasi, ma ei taha sihuke vastik vaidleja olla siin. Ilus ilm ja suvi ja puha.
    Tee Totorole minu poolt kaelarulli! =)

    VastaKustuta
  27. No mina näen seda nii, et mõned inimesed on uskumatult isekad. Siis mõtlen, et MINA olin vahepeal isekana kirjeldatud päris paljude suude poolt ja see toob kaasa: "Oh ei, lisaks sellele, et isekad, on nad ka lollid, miks, MIKS ma nendega samast liigist olen?!"

    Ja halvematel hetkedel ahastus ja õudus.
    Praegu on paremad hetked. "Tehku teised, mida tahavad, mina teen ikka, nagu mulle meeldib" ja kogu pannkoogimoos.

    VastaKustuta
  28. Ehhhh.... Jutt ei ole sellest, et VVN või mina selle kaka kellelegi kööki toome. Ega isegi eramaja õuele (oletan). (Jätkuvalt oletan) see on tänava ääres olev, aga ühistule kuuluv prügikast, nii nagu neid kogu Eesti täis on. Samas on ökojäätmed, mis haisevad niikuinii, nii et prügimajad või -kastid on alati veidi majadest eemal. Onju? Ehk siis see kilekotike on vaid piisk suures prügimeres, mis su prügikasti-DE-s niikuinii on. See ei muuda midagi, ei sega sind kuidagi. Sa plahvatad vaid eraomanduse tunde rikkumise paeale. Ma ka suren selle peale sisemiselt nagu vvn.

    Üldisemalt. Me ei tule teistele ütlema, kuidas oma elu elada, täpselt seni, kuni nad elavad seda nii nagu meile meeldib. Kui elavad teisiti, siis tuleme, oi kuidas tuleme... :((( Ja tullakse ka meile.

    VastaKustuta
  29. Mkmm, Kaur, ma ei räägi ühistu prügikastist, räägin eramaja prügikastist.

    VastaKustuta
  30. ... ja üleüldse on mul tunne, et koerakaka tähendab kogu inimkonna jaoks midagi palju enamat kui inimese parima sõbra lihtlabast väljaheidet. Kuidas me selle teema peale põlema läheme... Mu oma blogis on kah üks pikemaid kommentaariume just nimelt koerakaka teemal. =)

    VastaKustuta
  31. Nojah, aga vvn räägib tõenäoliselt ühistu omast. Ma muidugi päriselt ei tea.

    Seda jah, et eramu oma osas mõtleksin ka mina mitu korda rohkem. Ma vist arvaks ette ära, et eramu funktsioonide ühiskondliku kasutamise asjus on selle omanikel teravam omandiõiguse tunne kui kortermaja puhul.

    Aga ma ise endiselt arvan, et kui mul on miski, mille kasutamine muudab minu elu 1 punkti võrra viletsamaks, kuid ühiskonna oma 2 punkti võrra paremaks, siis võtke, kasutage, tehke mis tahate selle asjaga, saagu kõigil parem.
    (See on vaid arvamus, eks? Proovige vaid mind minu sõnade järgi käituma panna...)

    Lisaks. Eraomand kui kontseptsioon meeldib mulle aina vähem ja vähem. Varsti olen sotsialist valmis. Mu USA sugulased jagasid mingit testi liberaal-konservatiiv ja individualist-kommunist skaalal. Nemad olid kaunilt "individuaal-konservatiiv" kvadrandi keskel. Mina särasin "liberaal-kommunist" nurga kaugemas ääres. Tjah.

    VastaKustuta
  32. Mmmm... mul on tunne, et VVN räägib siiski era-prügikastist. Sellest ka viide Cranberryle, meil oli see teema minu blogisabas jutuks mingi aeg tagasi.
    Kui jutt käib ühistu prügikastist, ei päde mu siinsed kommentaarid täies mahus.

    Aga jah, Kaur, sellest eraomandi värgist sai ju sinu blogiski paar posti tagasi räägitud, kallasriba ja kanjon jne.

    VastaKustuta
  33. Mul hakkab siinset diskussiooni lugedes tunne, et ma olen üks põhimõttelage molkus. Amoralist.

    Sest ma suudan end ette kujutada midagi kellegi konteinerisse poetamas, kui mul pole seda kuhugi panna ja niisama vedelema jätta oleks nõmedam. Korra kuskil Calais väina lähedal linnakeses me ep-ga nii ka tegime, sest polnud absoluutselt ettekujutust, kust võiks ühiskondliku prügikasti leida ja kas neid seal linnaosas üldse on. Aga suudan end ka ette kujutada ähmi minemas, kui keegi seda minu kodukonteineriga teeks - mitte haisu pärast või et see koerakaka täidaks mu prügikasti sel määral, et minu prügi enam ei mahuks, vaid tekiks pabin: kuna see on ebatavaline käitumine ja sedapuhku tabanud mind, siis kas see on mingi märk? signaal, et mu piirid üldse ei loe, sh kehaline autonoomia või soovimatus suhelda - kas see on omamoodi suhtlusakt, kas ma olengi juba vastu tahtmist suhtlema sattunud? või kellegi kauaaegsema elaniku signaal, et mind ei taheta siia tänavale elama, ühesõnaga, tavaline kiusamine? mida see tähendab? mida järgmiseks oodata?

    topeltnägemine.

    mis ühtlasi tähendab, et lihtsalt lugedes - kui ma pole ise parajasti kumbi osapool - ei tundu mulle eriti alatu kumbki, ei prügi üleskorjanud ja sellega hättajäänud konteinerikaaperdaja ega aknaleprõmmiv ja sõimav konteineriomanik. kõik on normaalne, üks poetab prügi, teine vehib rusikatega.

    Kujutan vahepeal isegi ette olukorda, kus sellest saab omamoodi mäng, üks poetab oma kotikese konteinerisse ja põgeneb itsitades, samal ajal kui teine demonstratiivselt rusikatega vehib, talle taevaseid, maiseid ja allilmajõude kallale manab, ähvardab tappa tema suguvõsa kolm põlve takkajärgi ja varemetel kupleesid laulda. selline heatujufilmi stsenaarium, kuidas nad vastastikku selle rituaaliga üksteisel elu mõtet alal hoiavad.

    VastaKustuta
  34. Notsu, mina ei pea isegi ette kujutama – ma OLEN oma koerakakakoti kellegi teise konteinerisse poetanud, ja mitte üks kord =) Sest jaa, niisama vedelama jätta on veel nõmedam. Ning jaa, absoluutselt nõus, konteinerikaaperdaja ja aknalerõmmija on mõlemad täieõiguslikud “normaalse” elu osad.
    Ma lihtsalt… mulle tundub, et kui ma olen nn. võõral territooriumil (ja seda isegi mitte niivõrd omandi, vaid sõna otseses mõttes territooriumi võtmes), siis on justkui imelik mu omaenda tahtmine esikohale asetada, territooriumivaldaja soove mitte arvestada, olgu need soovid siis viisakalt või vähem viisakalt väljendatud.

    VastaKustuta
  35. Kaur, ma olen (mitte testi järgi, omaenda tunnetuse järgi) lausa kommunist. Ehk siis minu jaoks ei ole eraomand üldse teema - kasutagu see, kellel VAJA on. Mis krdi "õigus millelegi"?! Mis krdi "minu oma"?!?!
    Aga samas mul ei ole mingit õilsat "no ju tal on siis vaja 32 ülikonda ja ehtsat shampanjat igal õhtul", mul on "kurat, eputab eblakalt ja teised kannatavad, mölakas!"
    Ehk kuigi mus pole terakestki "sunnime, kui vabatahtlikult õnnelik olla ei oska, kui ikka ei oska, paneme koonduslaagrisse või laseme maha!", on mus selge "aga ... aga ... aga ... MIKS ON INIMESED, NAGU NAD ON?!?!?!"

    VastaKustuta
  36. Mu meelest kõlab väga loogiliselt, et kui sa oma sõnniku teise inimese prügikasti topid, siis teine inimene on tige ja valmis oma huvisid kaitsma.

    Ma ei suudaks seda talle pahaks panna ja kindlasti ei hakkaks vastu räuskama (tegelikult see on formaalselt siiski inetu tegu), vaid tõenäoliselt teeksin vaikselt minekut.
    Lõppeks, kust tema täpselt teadma peab, mida ja kui palju sa sinna panid ja kui paar kilekotistatud koerajunni ei ole maailma lõpp, siis kust see piir jookseb?

    Jah, ma ise ilmselt ei vaevuks sellise asja pärast lärmi tõstma, kuna ma olen kunagi varem valmis mõelnud, et parem olgu kahtlane träni mu prügikastis kui kodu ümber maas (lisaks mu prügikast tavaliselt ei täitu sellise tempoga, et probleeme tekiks ja ma elan maa-asulas, mistähendab et juhuslikku saasta ei teki), aga mingi põgus ärritus mul refleksina läbi käiks, ma oletan.

    VastaKustuta
  37. Kui ta nägi, et ma panin, nägi ta ka, et ma ainult paotasin konteinerikaant ja midagi suurt sealt küll sisse ei läinud.

    VastaKustuta
  38. Mina olen ses küsimuses Eppuga ühes paadis. Ma tunneks end väga häirituna, kui keegi minu prügikasti midagi paneks. Lisaks sellele, et see _võib_ seal haisema hakata (enda prügi sorteerin hoolega - bio-jäätmed lähevad kompostihunnikusse, _võib_ (ma ju ei tea seda ega soovi süveneda, kui hästi see pabul sul pakitud on) see ka prügikasti ära määrida ja selle pesemine on suuremat sorti ettevõtmine isegi survepesuri olemasolul. Mind peamiselt ja konkreetselt häiriks see, et see on MINU prügikast MINU hoovis (krundi piiril - vahet ei ole). MINA olen ostnud endale tillukese jupikese maakerast (ja isikliku prügikonteineri - sest tahan isikliku, sest ei taha jagada ei hoovi ega konteinerit), see on minu kodu, minu turvapaik, siin kehtivad MINU reeglid. Ma püüan elada rikkumata teiste piire ja soovin, et MINU piire ka austatakse. Ma ei taha, et keegi siseneb siia loata isegi koerakakakotikese näol. Kui näeks, siis sõimama ei läheks - sest nõrk kuidagi, alandav, aga hinges oleksin väga häiritud. Minu sellist õigust kaitseb seadus, aga teise piiridega arvestamine on minu meelest ka lihtsalt hea toon.
    Ma olen üliõnnelik, et elan kohas, kus mul ei ole suvalisel hetkel haukuvaid koeri pidavaid naabreid (nagu ka õues Elmari raadiot kuulavaid, mootoratastega paarutavaid jms naabreid). Pidasin seda kodu ostes spetsiaalselt silmas.
    Ma ei taha kedagi häirida ja ei taha, et mind häiritakse.

    VastaKustuta
  39. Krdi eraomandiaustajad =)
    No mul ei ole seda tunnetust. Täiesti puudu. Ei ole isegi "mind segab, kui võõras sisse tuleb.
    Ükskord see juhtus. Olin mingi 20 umbes ja üksinda emakodus. Tuli mingi võõras mees uksest sisse, kella helistamata, midagi tervituseks ütlemata, vajus lahtisest elutoauksest sisse ja diivanile magama.
    Pikk, blond ja lõhna järgi kõvasti alkoholi tarvitanud.
    Ma vaatsin, et nojah. Magab. Panin talle teki peale ja tegin oma asju köögis edasi nagu ennegi. Kahe-kolme tunni pärast ärkas ta üles, ei tahtnud uskuda, et oli ise sisse tulnud, ei tahtnud uskuda, et mina ei tea midagi, kes ta on, aga läks siiski minema ja kolm maja eemal taas väravast sisse ja siis ilmselt koju.
    Mind ei huvita sellised asjad. Kui kellelegi liiga ei tehta (ei tungita tema ellu lakkamatu jutuvadaga, ei lööda, ei võeta talt jõuga sööki või asju ära, vägistamisest rääkimata), mul on jumala kama, mida TEHAKSE.
    Mind lihtsalt EI HUVITA.

    VastaKustuta
  40. See ongi keeruline. Sest minusugune tajubki enda prügikasti (nt, eks) võõra poolt loata kasutamist endale liiga tegemisena. Ma muidugi elan selle üle suurema vaevata, kuid siiski, tunnen, et mulle tehti liiga ja miks keegi võtab endale õiguse elliseid üleelamisi põhjustada? Ma ju ei keela hingelt kommunistidel _omavahel_ kõike ühiskasutada, mind üldse ei häiri, kui nad seda _omavahel_ teevad! Ometi on minusugusel hingelt mitte-kommunistil ju ka õigus kusagil häirimatult olemas olla. Ma nt mõtlen iga kord taoliste teemade juures, et kommunistid võiksid grupeeruda. Kusagil. Kuidagi. Ja oleksid siis õnnelikult - jagaksid prügikaste ja kõike, mida iganes jagada soovivad. Aga mina ei soovi ja olen enda poolt teinud kõik selleks, et ei peaks.

    VastaKustuta
  41. *endale õiguse mulle selliseid...

    VastaKustuta
  42. ma arvasin ka, et me räägime eramajadest, aga ma oskan suurematest ka! (ja Eestist. minu eelmine näide oli jah Londonist.)

    olen juba seitse aastat ühe Tallinna agulikortermaja ühistu meililistis ja ilma liialdamata 80% liiklust seal listis toodab prügiteema. süsteem ise justkui ei tundu üle mõistuse keeruline - on tavaprügikast, mille tühjendamise eest kord nädalas ühistu prügifirmale maksab, ja on pakendiprügikast, mille prügifirma tühjendab samadel aegadel tasuta. kui raske see olla saab.

    ometi on kord-paar iga kuu jooksul mingi... probleem. ma tõesti püüan mitte liialt süveneda mingisse kahe tuhande kilomeetri kaugusel olevasse kommunaalteemasse, aga paistab, et ühest küljest eritab prügifirma küllalt rangeid nõudeid (näiteks EI TOHI prügikast olla nii täis, et kaas kinni ei lähe. siis ei tühjendata ja tuleb tellida mitte üks, vaid mitu lisavedu, et kuidagi jälle järjele saada. pakendiprügi reeglitest ei hakka rääkimagi, tundub, et kaheksast korterist seitse ei ole seitsme aasta jooksul ikka aru saanud, mis sinna käib ja mis mitte) ja teisest küljest inimesed lihtsalt ei viitsi süveneda ja kõigil on tunne, et just nemad just selle asja parajasti võivad veel sinna prügikasti panna küll, mis seal vahet. tulemusena maksab ühistu iga kuu mingeid lisaarveid pluss kõik on kogu aeg omavahel tülis.

    aga nüüd tuleb ju välja, et võibolla nad ise teevad kõik õigesti ja tülisid põhjustavad hoopis lahked möödakäijad, kes kenasti sorteeritud ja ajastatud prügi oma ülearuse sodiga rikastavad? vot ei teagi. need prügikastid on suurema osa ajast küll lukustatud värava taga ja lükatakse tänavale ainult prügipäeva eelõhtul, aga eks sellestki tekib segadusi (vahel ununeb välja lükata - tasuline lisavedu! - ja vahel ei viitsi keegi mitu päeva tagasi tuua, sest miks just mina). aga vat selle peale ma tõesti ei tulnud, et sel ajal, mis nad seal tänava ääres on, nähakse neid avalike prügikastidena ja anything goes.

    ja ma räägin siin kaheksast perest, mitte mingist hiigelpaneelmajast.

    VastaKustuta
  43. aa ja muide. minu arusaamist mööda ei tee see, kui keegi korjab üles omaenda koera kaka, temast head inimest. see on... neutraalne standard. kui sa jätad oma koerakaka/jäätisepaberi tänavale vedelema, siis oled halb, ja kui ei jäta, siis oled neutraalne. hea on see, kes korjab üles teiste inimeste mahavisatud prügi ja viib selle enda isiklikku või mõnda avalikku prügikasti (a la notsu oma rannakoristusel).

    pluss viimati, kui ma ise kellegi teise mahavisatud prügi avalikku prügikasti panin, tekitasin ma sinna juurde nii inetu draama, et ei suuda ikka end selle eest heaks pidada. mis see moraal siis võiks olla. heategusid tehtagu vaikselt, praalimata ja sinna juurde ülejäänud inimestele halba juurde tegemata? (nb, ma ei arva, et heategusid üldse tingimata tegema peab. täitsa super oleks, kui lihtsalt halvad tegemata jäetaks alustuseks.)

    VastaKustuta
  44. No minu jaoks on hea = normaalne, halb = ebanormaalne, noh =)
    ehk siis koerakaka üleskorjamine ja prügikasti panek normaalne, selle peale karjuma hakkamine ebanormaalne ja ei, ma ei tunneta end KUIDAGI, isegi mitte teoreetiliselt ja natuke valesti toiminuna.
    Valesti toimivad need, kes ei adu: meie kõigi huvides on puhtam tänav, meie kõigi teema on kaasa aidata tänava puhastamisele.
    Ja ma EI SAAGI aru, et kuidagi teisiti nähakse ja te võite seletada, et privaatsusõigus ja mul on "mäh?! mis teil VIGA on?! Mis ÕIGUSED on olemas - kõik on ju teiste armust! Et teie vara loetakse teie omaks ja ei võeta jõuga ära, et teid kaitstaks seaduse ja politseinike jõuga, kui see juhtub, on KÕIK TEISTE TEENE ju! See ongi solidaarsuspõhimõte - igaüks ise ei pea oma leivapätsi eest võitlema, kaitstakse ka neid, kes ei jaksa, kui oled vana ja haige, tuuakse see päts sulle kojugi. Kõik on üldine ju!"

    Ja kui inimesed ei adu, et nad elavad solidaaruse peal, on see minu jaoks nende probleem, mitte kuidagi minu oma.

    Ja ma korjan teiste maha jäetud prügi ka (kuigi viimati, kui Maxima ümbert jäätisepabereid korjasin ja mõtlesin, et wtf, kes siis käinud on, et nii palju jäätisepabereid on? ja läksin siis ümber nurga ja nägin, kui täis olid prügikastid ja tundsin, kuidas tuul puhus, vbla olid nad lihtsalt välja puhutud, sest enamikul inimestest ei ole nii pohh, et nad käega prügi kasti kinni suruvad - mida mina nende jätsikiledega tegin), see ei ole mulle vaev. Mulle on suurem vaev prügi maha jätta, kui seal kohas ometi võiks puhas olla.

    VastaKustuta
  45. Enda jäätmete koristamine enda või oma hoolealuste tagant ei ole mitte ainult normaalne vaid lausa elementaarne.

    Mina saan aru solidaarsuspõhimõttest nii, et (hästi lihtsustatult)enamus meist käib tööl ja maksab väga suure osa oma sissetulekust maksudeks. Nende maksude eest on mul haigekassakindlustus (solidaarselt, st mõni kasutab rohekem, mõni vähem, keegi ei tea ette, palju tal vaja läheb, aga panustame protsentuaalselt võrdselt), osaliselt tasuta kooliharidus minu lapsele ja võimalik, et vananedes makstakse mulle mingisugust pensioni, kuigi selle peale lootma jääda mina nt ei julge. Jaa, töölkäiate arvelt toetatakse ka neid, kes ise tööl käia ei jaksa - sest humaanne. Jaa, politsei kaitseb, sest me oleme kokku leppinud, et meie maksame makse (millest nad saavad palka) ja nemad kaitsevad meid meie poolt kehtestatud ja vastu võetud seaduste alusel ja korras.

    Kudas ometi kõik teiste teene või teiste armust? Kelle teiste?? Hetkel ma ei suuda meenutada ühtegi asja, mis mul oleks kellegi armust ...

    Muidugi on minu huvides ka, et tänavad oleksid puhtad, jällegi - ma maksan omavalitsusele, kes selle eest hoolt kannab. Mind pahandavad inimesed, kes enda järel ei korista, reostavad ja ma nt olen korduvalt märgates teinud märkuse stiilis, et "Oi, teil kukkus midagi". Kuna ignorante ikkagi on, käib nt minu laps tihti kodu ümbruses täiesti omaalgatuslikult ja vabatahtlikult prahikoristusmatkadel (põhjendab: et mõni kitseke sisse ei sööks või siilike end ei vigastaks). Toob koju, prügikasti - sest ma luban, mulle ka meeldib puhas petsaalune. Aga minu nõusolekuta avaliku ruumi koristamine minu eraomandisse küll kuidagi puutuma ei pea.

    VastaKustuta
  46. No see on ühiskondlik lepe, mis saab toimida ainult siis, kui kõik (või vähemalt suur enamus) sellega nõus on. Kui ei oleks, oleks sinu enda asi endale kapid palgata, kes sind teiste kappide eest kaitseksid nt.
    Aga ei ole nii. On üleüldine ühiskondlik lepe.

    VastaKustuta
  47. Just! Ja üldise ühiskondliku leppe järgi on meil eraomand lubatud ja seaduse jõuga kaitstud. Ma olen täiega selle leppe täitmise poole!

    VastaKustuta
  48. poolt* (tähtis sõna :) )

    VastaKustuta
  49. no ma ka otseselt vastu ei ole =) Lihtsalt mulle tundub see juuksekarva lõhkiajamisena, et prügi laias laastus segab kõiki, aga selle koristamine on kas omavalitsuse või prügitootja enda mure, teised võivad kurjustada, kui nende prügikast kasutatakse.
    Nii väike asi ju võrreldes üleüldise suure leppega.

    VastaKustuta
  50. See suur lepe ju pisikestest lepetest koosnebki. Ja kui igaüks lubaks endale pisikeste lepete rikkumise siin ja seal, siis lõpuks ei jääks suurest leppest midagi, see muutuks mõttetuks. Aga seda ka, et eks teoorias kõik kõlabki hullemini ja karva lõhki ajamisena, kui päriselus. Päriselu, nagu ma ütlesin, ma tajuks oma piiride rikkumist, aga kirjeldatud juhul neelaks alla. (Võimalik, et halaks natuke aega omaette, et miks omati ei võiks kõik inimesed olla minusugused). Ja siis elaks rahus edasi :)

    VastaKustuta
  51. Ei ole ju valik ainult selle vahel, kas panna sitt võõrasse konteinerisse või jätta maha vedelema! Koerasitt tuleb üles korjata ja seda kanda nii kaua (näiteks oma maitsetus daamikotis), kuni saad visata ühisprügikasti või koduprügikasti. Kui kotti pole kaasas, siis näpuotsas, sest miks sul siis pole kotti kaasas, kui koeraga oled ja koer alati situb?! Sellega tuleb ju arvestada. Olen erakonteineri omanik (konteiner tänava ääres krundi piiril ja maja lähedal), üldse ei taha, et minu konteinerisse pannakse haisev koerasitt! Kui suitsupakk, siis väga ei huvita, aga KOERA SITT!

    VastaKustuta
  52. minu meelest on see küll selge ja ka õiglane osa ühiskondlikust leppest, et prügi koristamine on prügitootja enda mure. see, et ta kõiki segab, on muidugi kurb tõsiasi, majandusteadlased ütlevad "negative externality" - on võimalik saada mingist oma valikust saadav kasu ise kätte ja jätta kahju teiste kanda. näiteks, ütleme, suitsetamine - suitsetaja saab naudingu, kõrvalseisjatele jääb hais ja koni. (sest miskipärast suitsukonid on see asi, mille mahaloopimine loetakse siiani enamvähem aktsepteeritavaks - "siin ei ole ju prügikasti," ütleb ta ja lennutab koni rentslisse, selmet see panna taskusse, "haiseb ju". haiseb jah, kas hetk tagasi, kui ta sul SUUS oli, ei haisenud?)

    sest vaata, see prügi, on ta siis koerakaka, jäätisepaber või suitsukoni, ei tabanud meid kõiki selgest taevast, selle tõi siia prügitootja, ja väita, et variandid on ainult kas "viskan keset tänavat maha" või "panen sinu prügikasti" on vale. väärdilemma. variandid on ka prügi üldse mitte tuua/tekitada või viia oma koju või viia poe juurde avalikku prügikasti, mis sinna just suitsukonide ja jäätisepaberite jaoks on paigutatud, või viia parki koerakakaprügikasti, mis sinna just koerajalutajate jaoks on paigutatud... variante ON rohkem kui mahaviskamine. seega me prügikastiomanikena ei pea alluma väljapressimisele "kui ma seda sinu koju tuua ei või, siis ma viskan tänavale maha, vaata siis, kas on hea!"

    VastaKustuta
  53. Ei, mul ole õudust mõtte ees, et kannan prügi kaasa, mul on õudus mõtte ees, et inimeste arust ongi õige ja hea, et ma kannan seda pigem kaasas, kui panen _nende isiklikku_ prügikonteinerisse, mida nad ilmselt lillelõhnastavad ja OMA prügi ka sinna ei pane, sest nii kallis armas väärtuslik puhas asi ju. Ja ma uluks seepeale suure häälega, aint te ei kuule nagunii.
    Mulle pole jube mitte mu prügi vaid et INIMESED ON SELLISED!!!!!

    Ja ma ei pressi välja, ma lihtsalt teen, nagu minu õiglustunne ütleb ja kui teile ei meeldi, no proovige siis politseiga õnne. Neile kindlasti meeldivad väljakutsed sellistel teemadel.

    VastaKustuta
  54. (mu koerasitt on ju hoolega kinni pandud kilekotis, issajeesuke, lahtiselt ma ju ei korjaks teda maastki!)

    VastaKustuta
  55. Ehk siis minu jaoks on see hea-halb, kas "kõik tahavad et teistel hea oleks või saadavad kõik kõik teised persse" ja minu jaoks prügikastiomanik, kes keelab mul sinna oma väikest prügi panna, valib teise ja on ära teeninud absoluutselt ka selle, et ma mitte lihtsalt et panen oma koerakakakilekoti talle prügikasti, vaid ka selle, et ma kogun oma koera kakat spetsiaalselt ja tulen tema maja ette kõnniteele ja puistan need junnid iga meetri järel sinna kunstipäraselt laiali.
    Sest kui tema ei taha, et mul parem elada oleks, ma näitan talle, mismoodi on elada, kui keegi ei taha, et sul parem elada oleks.

    VastaKustuta
  56. Hm. Mu meelest on siin tugev loogikaviga, VVN. Kui sa oled üks neist, kes tahab, et teistel hea oleks, nagu sa ise väidad, siis millega sa õigustad oma koera kaka kokku kogumist ja teise inimese kõnniteele puistamist? Head tahtev inimene valib ALATI hea teo. Ja ei ole kättemaksuhimuline.
    Ja pardon, aga see “ära teeninud” ja "ma näitan talle" kõlab, nagu sa peaksid end jumalaks või muuks kõrgemaks olendiks, kes meile, lihtinimeste, piitsa või präänikut jagab, vastavalt sellele, nagu TALLE õige ja õiglane tundub.

    VastaKustuta
  57. Ma teen, mis minu meelest õige ja hea on.
    Kui ei viitsi, ei tee, aga kui sees kripeldab, teen ära.
    Sest õiget tegu teha on lihtsam kui mitte teha =P

    VastaKustuta
  58. ja ei, ei ole minu töö ja vastutus kogu maailma ära parandada, aga kui see teema tõuseb, ma olen hea meelega võitlejanna ja warrior.

    VastaKustuta
  59. kas ma saan siis õigesti aru, et su arust on õige ja hea, kui teatud osal inimkonnast (neil, kes on sinu arust nõmedad) on halb, isegi kui kellelgi teisel sellest halbolust paremaks ei lähe?

    VastaKustuta
  60. Loen ja imestan, sest minu silmis on kilekotti pakendatud junni üle pröökamine täielik juuksekarva lõhkiajamine. Haiseb? Ma viskan ülepäeva oma kassi väljaheited kilekotistatud kujul kortermaja tavaprügisse, mida ma tegema peaks, kui kompostikohta ligiduses pole? Teisalt olen ka eraprügikasti omanik suvilapiirkonnas, kus olen alati tänulik, kui keegi on viitsinud oma pudeli või jäätisepaberi "minu isiklikku" prügikasti poetada, selle asemel, et see aia taha visata. Ja ma ei pea end kommunistiks. Kotis junn ei haise ega võta ruumi. Ma ei tahaks uskuda, et kellegi prügifirma sordiks prügis, et leida seda ühte junni, mis väidetavalt tavaprügisse ei käi (uus info mu jaoks!), seal on enamasti alati muudki sorteerimata sodi.

    VastaKustuta
  61. heakorraeeskirjade järgi kusjuures käibki tavaprügisse.

    a ma ei saa samuti selle teema tähtsusest hästi aru. Mitte kumbagi pidi. Üks poetab, teine teeb kurja häält, kummastki ei muutu õieti midagi.

    VastaKustuta
  62. minu jaoks on see eelkõige olukord, mis pakub võimalust fantaseerimiseks, mis ühe või teise osalise peas toimub (no ja siinnne kommentaarium annab veel eri variantide kohta infot juurde, huvitav on).

    VastaKustuta
  63. üks asi, mille üle ma praegu mõtlen: VVN, siit blogist käib regulaarselt läbi, kuidas sul on raske omaenda irratsionaalsete tunnetega leppida, justkui ei tohiks midagi tunda, kui selle põhjenduseks pole võimalik n-leheküljelist hästiargumenteeritud esseed esitada. et kas teiste ebaloogilisusega leppimatus on sama mündi teine pool, põhimõttel "miks tema võib, kui mina ei või"?

    aga tegelikult pole instantsi, kellel oleks voli irratsionaalsed tunded ära keelata. kellelgi on x asja pärast hea ning y asja pärast halb, ja see ei kao ära sellest, kui ta seda põhjendada ei suuda.

    eriti palju oli seda leppimatust siin enne rongi. "küll maailm saab hakkama" ja "mina olen mina"-ideedega on asi natuke muutunud (sest "mina" sisse kuulub ka kõik see, mida põhjendada ei saa).

    VastaKustuta
  64. Ma tahan, et KÕIGIL oleks hea, sinna juurde käib (halval juhul, kui ma ei suuda end ohjata) "teen oma parima, et ümber õpetada neid, kes teiste head tähtsaks ei pea". Elik esiteks on see kolmandatele hea, kui halvad ei võimutse, ja teiseks on neile endile ka hea, sest mu jaoks on "hea" ja "tark" sünonüümid, pole võimalik olla tark, samas inimesi armastamata ja tunnetamata.
    Ja ma ei usu, et heaga saab, et leebe jutt aitab. Mu meelest need "mul on ÕIGUS"-inimesed (see on eraldi sort minu arust - ja halb sort) saavadki aru alles sellest, kui nendega nõme olla, lahke jutu peale "saage ikka aru, näe" on nad: "MUL ON ÕIGUS!!!"

    Ei, mina ei arva, et mul on ÕIGUS on koerakakat vastu nende tahtmist kellegi teise konteinerisse panna. Aga ma arvan, et head inimesed laseks mul seda teha ja oleks rõõmsad takkapihta, et tänav puhas. Ja ma lähen NII KURJAKS, kui inimesed teiste vastu head pole, sest neil on ÕIGUS mitte olla.
    Tilda peale ei läinud kurjaks, sest ta oli "mulle ei meeldi, parem, kui seda ei tehtaks" ja sellist põhjendust - et mulle ei meeldi - ma aktsepteerin. Ei meeldi, selhge, püüame sinu vastu hea olla ja ei pane.

    Aga niipea kui tuleb "MUL ON ÕIGUS" sellele või tollele, ma tunnen, et inimesel ei ole millelegi ÕIGUST, kõik on teiste armust, kuidas te sellest aru ei saa?! ja hullun.

    VastaKustuta
  65. Marcale: tõenäoliselt ei väljendu see mu kommentaarides piisavalt selgesti, on eelkõige mu enda peas =), aga ma osalen käesolevas vestluses laiema vaatenurgaga kui konkreetne koerakaka konkreetses kotis. Vt. ka mu kommentaar ülalpool, indiviidi vaba tahte teemal.

    VastaKustuta
  66. VVN, halloo?! Mina ütlesin ka, et mulle ei MEELDI:
    "Pole vähimalgi määral oluline, mis põhjusel võõra koera kaka mulle mu prügikastis ei meeldi (hais, prügiveo maksumus, omanditunne, lihtsalt niisama ei meeldi, polegi asist põhjust) – kakakoti poetamine mu prügikasti vastu minu tahtmist on MINULT vaba tahte äravõtmine, selleks et poetaja saaks OMA vaba tahet rakendada."

    VastaKustuta
  67. Seda ma jälle ei aktsepteeri, sest seal on omaette punktiks "mulle ei meeldi ja sul pole õigust oma tahet üle minu oma rakendada" ja oi, ma ei salli seda õiguse juttu.

    VastaKustuta
  68. aa noh, mul enam-vähem puudub usk kellegi ümberkasvatamise võimalusse. vbla erakordselt eluterve ja intelligentse inimese puhul on vähesel määral võimalik, ja isegi siis on vaja neljakordseid minasõnumeid, head eeskuju jne.

    VastaKustuta
  69. Ma arvan, et laias laastus on sul tegelt õigus.
    Ega nad ei kipu kasvama jah =P Aga vahel ma lähen katki selle üle, et inimesed on, nagu nad on, ja ikka üritan.

    VastaKustuta
  70. mul tekkis ümberkasvatamisega - eriti negatiivsete stiimulite abil - praegu ka küsimus, et ma arvasin, et sulle ei meeldi biheivioristlik teraapia ja inimeste konditsioneerimine?

    VastaKustuta
  71. VVN, sa oled naljatilk =)
    Mul lõpevas siinkohal sõnad otsa. Väljun diskussioonist, sõbralikult.

    VastaKustuta
  72. mis on inimeste konditsioneerimine? Et "kui teed halba asja, juhtuvad sinuga halvad asjad"? Jah, aga ma ei olegi huvitatud käitumise muutusest, millega ei kaasne mõtlemise muutust =) Ma olen huvitatud mõtlemise muutmisest, aga maioska seda eriti teha ja siis lähen vahel katki ja mõtlen kurjadest meetmetest (ma pole neid iial rakendanud, aga mõtlen).

    VastaKustuta
  73. Ma arvan nagu vvn, et kõik meie "õigused" on teiste armust. Kui seda armu ei ole piisavalt, tuleb jama. Kui armu kuritarvitada, siis teispidi jama. Revolutsioonid ja mässud just sellest tulevad ju.

    Kokkulepped on head. Aga väike lõtk nende kokkulepete vahel on ka hea. Keegi astub natuke üle piiri või rikub natuke kellegi õigusi - las ta olla, pigistame silma kinni, ärme oleme väiklased. Kui rikkumine on süsteemne, siis jah tuleb tegeleda, oma õigusi jõustada, rikkuja kinnimajja panna või hoiatavaks näidiseks üles puua. Kuid mittesüsteemne, vähehäiriv rikkumine - suva ju. Reeglid ei ole iial absoluutsed, selline ühiskond ei töötaks või siis oleks erakordselt vastik.

    VastaKustuta
  74. Ei, epp, see on päriselt nii. Kui apelleeritakse sellele, et ma hoolin ju, kui inimesel paha on, ma hoolin ja ei taha, et tal paha oleks.
    Kui apelleeritakse millelegi muule, on mul "see on sinu arust teema v? häh! mulle pole!"

    VastaKustuta
  75. oo, sellest saan aru. Kurjadest meetmetest mõtlemine võib olla väga meeldiv tegevus ja mõnikord isegi täitsa edukas eneseteraapia.

    konditsioneerimise all mõtlesin jah seda, ning esiteks see igal juhul ei tööta (on inimtüüpe, kelle peal töötab ainult positiivne tingimine, mitte negatiivne) ja teiseks võib tekkida moraalne vastuolu. igaühel mitte, aga inimesel, kes sellist kohtlemist üldiselt taunib, küll. Murca pool oli kunagi sellest juttu.

    Hakkasin Murca postitust otsima, leidsin aga hoopis ühe teise postituse alt su kommentaari:

    "Kogu idee "inimene ei ole tema käitumine, käitumist saab muuta" on jäle. Inimene, kui ta on terve ja õnnelik, just nimelt ON oma käitumine. Käitub nii, nagu talle meeldib, tundub hea ja kerge.
    Kui ta käitub sinuga ebameeldivalt, eemaldu, mitte ära hakka tema käitumist muutma, sest väga tõenäoliselt on niimoodi käituda talle meeldiv ja hea. Ja pole sinu asi ära võtta tema meeldivat, aga pole kohe kindlasti ka sinu asi ära kannatada endale ebameeldivat.
    Kui kellegi käitumine ei meeldi, mine ära. Kui vaja, kasuta tema eemalehoidmiseks seaduslikke vahendeid. Oi, või sa kavatsed eriti hästi käituda ja ära kannatada?
    Sest ühele või teisele pealtnägijale-teadjale nii meeldiks ja nende meelest oleks see just Õige käitumine?
    Kuradile nemad, kuradile Õige, kuradile kõik.
    Inimene on piisavalt tema käitumine, et otsustada - selle inimesega ma asju enam ajada ei taha ja MINA olen selline inimene, kes käitub, nagu MULLE hea on.
    Mitte krdi ... kellegi teise või viienda meelest sobilikult."

    See vastab suht hästi minu hoiakule, eriti võõraste suhtes.

    VastaKustuta
  76. a Murca postitus oli see.

    mõtlen just seda kohta, et "Täpselt kelleks sa end pead. Kas sa arvad, et sa oled ainus ratsionaalse mõtlemisega olend siin ilmas ja su ümber on poolearulised kasvandikud? Kas sa võtad nende inimeste, keda sa nii hoolega ümber kasvatad, praegused kombed ja käitumise ja heaolu ka enda vastutusele, suur inimeste suunaja ja õpetaja, nagu sa oled."

    Ma olen üldiselt vist kah Kauriga sama meelt. Või mine võta kinni. Vbla olen ma lihtsalt oportunist, aga mitte eriti pahatahtlik ja tänu sellele ei jää oma amoraalsusega enamasti vahele.

    Mõtlesin näiteks vahepeal, et mul poleks erilist eetilist tõrget siis, kui mina olen parajasti see prügipoetaja, teeselda kurja prügikastiomaniku ees sügavat kahetsust, kui tundub, et see teeks olukorra üldiselt paremaks. Mis siis, et ma ei tunne, et oleks midagi väga valesti teinud. Ma olen - tülikast prügist vabanenuna - nagunii juba võitnud (ja tema on õige tibanatuke kaotanud, kas selle tillukese prügikastiruumi kaotamise, paha haisu või turvatunde riivamise näol) ja kui ma saan väikese manipuleerimisega korraldada nii, et ka konteineriomanik saab oma väikese võidu kätte - tunneb, et ta ei ole tegelikult hädaohus või mida iganes - siis ega mul kahju ei ole.


    VastaKustuta
  77. lähedasemate inimestega viitsin juba rohkem vaielda, aga neist võib ka loota, et nad usuvad mu argumentide siirust. võõra puhul ei saa sellega arvestada, nii et samahästi võin talle mistahes kägu ajada, mis kõige parema tulemuse annab.

    ilmselgelt ei ole Tõde mu väärtuste hulgas esikohal, kuigi mingi väärtus on tal isegi minu jaoks.

    VastaKustuta
  78. tegelt on sul püha õigus (selles heas mõttes, noh =P "Õigus" on vähemalt kahetähenduslik sõna, isegi kui mitte süüvida juriidilise õiguse ja niisama õiguse erinevustesse)) ja ma ise olen ka tarka juttu rääkinmud ja ... aga mul ikka vahel tuleb see ... vahkviha.
    Miks inimesed ei ole ilusad ja head, miks nad peavad tegema halba, miks, MIKS ...
    Ok, nüüd olen jälle rahulikum ja maa peale toodud =)
    Tänud!


    (aga jah ... nii vagur ma olla ei suuda, nagu tark oleks. Ma ikka kipun võitlema, isegi kui sellest mingit kasu ei ole kellelegi.)

    VastaKustuta
  79. Võin pakkuda teiselt poolt sissevaadet potentsiaalselt ümbekasvatusüritusaluse väiklase ja õela inimese mõttemaailma. Kui keegi laotaks minu maja ette kõnniteele spetsiaalselt kogutud koerakakat, siis minu mõttekäik ei oleks mitte "saan nüüd aru, et olen halvasti käitunud, ja püüan end parandada", vaid "ilmselt on kakaomanikul vaimse tervise probleem". Mis võib panna mind tema suhtes tolerantsemalt käituma, aga võib ka suurendada valvsust. Eks need asjad ulatu ikka otsapidi kuhugi põhiväärtuste juurde välja. Kui inimene tunneb, et ta väärtused on ohus, siis katsed teda õigele teele juhtida ainult süvendavad temas ohutunnet.

    VastaKustuta
  80. Ei, muidugi =)
    Tegelt see ju ei aitaks, ümberkasvatamise teema üldse tegelt jabur, kurjaga seda enam - ent mul on/oli "mis mõttes, kui inimene on minuga nõme, saab ta preemiaks, et ta ei pea enam minuga tegelema?! Ei, ma olen nõme vastu hoopis!"

    Aga (õnneks) ma nii hull siiski ei ole, et reaalselt läheks koerakakat laotama =)

    VastaKustuta
  81. Šokk kui mõtlemise muutmise viis tegelikult töötab küll. Kui seda teeb üks inimene, siis muidugi mitte. Aga kui kümme? Või miljon?

    USA rahutused on ju just sedasama. Miljon inimest on tänaval ja "laotavad kakat". "Teil on prügikastid ja meil ei ole. See ei ole okei ja ei saa nii jääda." Ning suhtumist ongi igasugust... Kuid ühiskond tervikuna selgelt - on sunnitud kuulama ja õppima.

    Võib ka olla, et määrija ongi lapsesuu või vaimse häirega, kuid sõnum on tal ikkagi olemas ja õige. Ta toimib ühiskondliku kanaarilinnuna, kes kireb või sureb siis, kui teised on viisakalt vait. Preili Thunbergi mõtlen, eks. Tõenäoliselt on paljud keskkonna- ja muud aktivistid normide piiril või neist väljas.

    Kõik olulised muutused on algselt olnud šokid.
    On jumalad.
    Jumal on, aga ainult üks.
    Jumalat ei ole.
    Jne.

    Vvn, kui USA sarnased protestid juhtuks meil, siis kas sa osaleks?

    VastaKustuta
  82. lugesin kommentaariumi üle ja mulle tundus, et Epu tahtejuttu saaks teiste sõnadega väljendada vabaduse (valikuvabaduse) võtmes - kui ta räägib tahtest ülesõitmisest, siis räägib ta valikuvabaduse äravõtmisest.

    teiseks hakkas tunduma, et kui mina ja arvatavasti mitu teist veel rääkisid koerajunnist kui suvalisest väikesest prügist, siis osa inimeste jaoks on see midagi muud kui prügi, rohkem nagu kuhugi sittumine, pmst tänavalesittumise asemel kellegi konteinerisse sittumine. Kui seda nii tõlgendada, siis on arusaadav, kui konteineriomanik tajub seda kiusu, sihiliku solvamisena (sest sõna otseses mõttes roojastel asjadel on maagiline solvamisvägi, see töötab isegi metonüümselt, vt kellegi maja vetsupaberiga kaunistamine kui rituaalne solvang, kuigi see vetsupaber on täiesti puhas ja biolagunev nagunii).

    VastaKustuta
  83. Mul ei ole midagi öelda peale selle, et ma ei taju end kurjana.
    Nagu - minu jaoks, kui minuga ollakse nõme, mind rünnatakse. Ja kui ma rünnaku puhul vastu ründan, ma ei ole KURI.Ma olen lihtsalt mina.
    Ei kipu saba jalge vahel kiiruga lahkuma, kui asi nugade peale läheb.

    VastaKustuta
  84. Jesus fuck.

    Mul oleks nii palju öelda, aga tegelikult tuli meelde hoopis see anekdoot, mis käib umbes nii:

    Kupees kolm reisijat. Neist kahe vahel käib ilge kraaklus ja kisma: mees nõuab, et aken oleks lahti, sest muidu ta lämbub siia, seal kõrval vanem naine nõuab, et see oleks kinni, muidu ta külmetab. Vaidlus on juba üksjagu kestnud. Saabunud vagunisaatja küsib kolmandalt inimeselt, mida too soovitab. See vastab rahulikult: "kõigepealt suleksin akna, et härrasmees lämbuks. Siis teeksin selle lahti, et vanadaam surnuks külmuks."

    Prügikastiomanik ja vvn võivad ise rahus valida, kumb on siin see mees ja kumb naine.

    VastaKustuta
  85. Aga mina juba teist päeva naeran südamest selle peale, et VVN, kes ise elab emme-issi armust praeguses korteris ja loodab varsti konkreetselt blogilugejate armust elada järgmises, kasutab täiesti tõsiselt argumenti "see eraomand (sh siis prügikast) on sul üldse meie armust". 😁 Püha jumalaema, edaspidi võib iga blogilugeja oma sita siis su avatud aknast sisse lennutada, sest elad seal meie armust v? 😂

    VastaKustuta
  86. Ma ei usu eraomandisse.
    Dohh.
    Me kõik elame teiste armust ehk kuni me ei suuda päästa surijat, kel oleks ÕIGUS elada, me ei tohiks ka kellegi ees prügikastikaant kinni lüüa, sest meil on ÕIGUS privaatsusele.

    Mul ei ole ÕIGUS elada, sest teised ju kulutavad selle peale raha ja ma ei teeni ise piisavalt ja minusugused on praak ... aga kurat, kui selgus, et mul ei ole ka ÕIGUST surra, ikka keegi viriseb, ma läksin kurjaks.
    Ja olen nüüd kuri kohe ja kõigi peale, kes arvavad, et mul on vähem õigust elule kui neil, sest mul on vähem raha nt.

    VastaKustuta
  87. Või vähem õigust oma arvamusele, milline on normaalne käitumine ja milline mitte.

    VastaKustuta
  88. Oot, formuleerin:
    mina annan maailmale tagasi seda, mida minul on anda, ja küsin neid asju, mida neil on rohkem kui minul.
    Aga ma ei arva, et ühelgi osal maailmast on võimalik eksisteerida ilma teisteta, Elu puhul kehtib see kindlasti, agaka väga suur osa eluta loodust ikkagi vajab teatud temperatuurivahemikku nt, et olla see, kes on ja kui see muutub, muutub ka objekt kelleksi-millekski muuks.
    (Sisesta filosoofiline arutlus, mis on olemus ja kas see on olemas.)
    Sa eeldad, et mulle on ühiskonlikud kokkulepped vastumeelsed või mida?! Millest sa räägid?! Ma väidan, et need ON OLEMAS lihtsalt!

    VastaKustuta
  89. Ma lihtsalt naiivitarina eeldasin, et iga suvaline prügikastiomanik võib ka öelda, et tema ongi torm ja pole tuju jagada ning see ongi ok, sest inimene peaks ju tegema just seda, mida ta teha tahab, ning keelduma sellest, mis talle ei meeldi (näiteks võõrast sitast oma prügikastis). Aga tegelik loogika on ikka, et meil on üks torm ja teised on suvalised matsid, kes võiksid viisakate puudena sobivas suunas painduda, kui torm neid kuskile puhuda suvatseb.

    VastaKustuta
  90. Sa ikka tahad isiklikuks minna, ma vaatan.
    Ei, meil on tegelt lihtsalt üks Triinu, kes usub naiivselt, et inimesed on ilusad ja head ja shokeerub, kui selgub, et jumala paljud mitte ainult et ei ole, vaid ei tahagi olla ja arvavad, et ongi õige viis elada isekas olla.

    VastaKustuta
  91. Miks sa arvad, et inimesed ei taha olla ilusad ja head? Mu meelest on ka praeguses kommentaaride jorus välja tulnud see, et inimestel on lihtsalt erinevad arusaamad ilus ja hea olemisest.

    Mul endal on selle "ilusa ja heaga" enamasti see probleem, et need on nii subjektiivsed ja nii paljudest asjaoludest (meeleolu, ilm, seltskond jne jnejne) sõltuvad asjad, et ma ise ei söanda eriti neid millegi aluseks võtta. Nagu vesiliivale ehitaks, st tunne minu sees on selline. Seepärast jääb ka soov olla "hea inimene" mulle enamasti arusaamatuks. Mis on ühele hea ei pruugi seda ju olla teisele.

    VastaKustuta
  92. sul on muidugi õigus ja tegelt isegi mina nägin, et inimestel on ilusast ja heast eri arusaamad lihtsalt.
    aga ... aga ... aga KUIDAS NII SAAMA?! Kuidas on ilus ja hea keelata oma prügikonteineri kasutamist mitte aint selle kurjadele ärakasutajatele vaid kõigile, sest see on "minu oma"???
    Maisaa ....

    VastaKustuta
  93. "Nagu - minu jaoks, kui minuga ollakse nõme, mind rünnatakse. Ja kui ma rünnaku puhul vastu ründan, ma ei ole KURI. Ma olen lihtsalt mina." -

    aa, aga siis on sul ju sissevaade ka suvalise impulsiivse inimese hingeellu. Nii see käibki, "mind rünnatakse" ja lüüakse vastu. Lihtsalt "nõme" on erinevalt defineeritud. Aga konfliktidesse sattudes on üsna tüüpiline, et teist poolt tajutakse "minu vastu nõmedana", muidu ju konflikti ei tekigi.

    VastaKustuta
  94. "Kuidas on ilus ja hea keelata oma prügikonteineri kasutamist mitte aint selle kurjadele ärakasutajatele vaid kõigile, sest see on "minu oma"?" -

    puusalt fantaseerides - on olemas inimtüüp, keda Lendav kirjeldas, kes põhimõtteliselt kasutab teisi ära, kuigi saaks ka teisiti. Kui nüüd on ettekujutus, et ka seda inimest saab mingil määral mõjutada, siis tekib loogika "kui ma tal praegu lasen, siis ta arvab, et ongi OK teisi ära kasutada ja lõpetame sellega, et ta sunnib töötama oma invaliidist sugulast ja ise vahib kärbseid". Libeda nõlva argument ei ole mu teada küll teaduslikult kinnitust leidnud, aga põgusas olukorras ei ole teaduslikuks mõtlemiseks aega, intuitsioonid statistikaga ei arvesta.

    VastaKustuta
  95. ja noh, kui see jäi ebaselgeks, siis aknast vaatajal pole mingit võimalust vahet teha, kes on kuri ärakasutaja ja kes on muu "kõik".

    Siin tulevad mängu kaks ühiskonna-asjade koolkonda - ehk kelle arust on hullem, et ärakasutajatel lastakse ära kasutada, ja kelle arust hullem see, et süütul ei lasta kasutada. Mis tahes asjades. Mõlemad arvavad, et ideaalne oleks siis, kui ärakasutajad ei saaks, aga kõik teised saaks. Aga kuna praktikas pole vigadeta süsteeme olemas, siis ühed eelistavad kalduda üht, teised teist tüüpi vigade poole.

    VastaKustuta
  96. Aga tulles korra veel tagasi selle juurde, et ""Nagu - minu jaoks, kui minuga ollakse nõme, mind rünnatakse. Ja kui ma rünnaku puhul vastu ründan, ma ei ole KURI. Ma olen lihtsalt mina." -
    tõenäolisemalt on ka prügikastiomaniku poolt tegemist sellega. Ta vaatab, et "mind rünnatakse, pannakse mingi rõvedus mulle prügikasti" ja reageerib. Tal ei ole seal olukorras aega mõelda ühiskondlike prügikastide puudusele (sest kui endal pole parajasti vaja, siis selliseid asju tavaliselt ei märgata), ta jõuab aint tajuda "keegi kiusab mind".

    VastaKustuta
  97. sarikommenteerimist jätkates - seega jõuan tagasi jälle selle juurde, et kõik oli normaalne ja midagi kohutavat pole õieti juhtunud. Inimestel on olukordadest eri pilt, nende jaoks ei ole isegi tingimata tegemist sama olukorraga, nad otsustavad oma info põhjal, igaühel on ainult osa pusletükke - ja seda kõike enne, kui väärtused üldse mängu tulevad. Loogiline, et konfliktid tekivad, see ei tee kedagi tingimata heaks või kurjaks.

    Aga kõike seda diskussiooni vaadates tekib mul tunne, et vooruslikkus teeb kurjaks, ükskõik, mida keegi enda jaoks vooruseks peab. vt ka https://tvtropes.org/pmwiki/pmwiki.php/Main/WellIntentionedExtremist

    VastaKustuta
  98. oioi, kõik teised on kuskil ära ja mina pean üksi rääkima.

    pmst tahtsin veel seda öelda, et on täiesti võimalik, et on konflikt ja vastastikused kannatused, ja sealjuures ei pea keegi tingimata absoluutväärtuses nõme ja halb olema. Ei ole seda ringihõljuvat süüd. Selleks, et ise ei peaks süüdi ja nõmedaks jääma, ei pea teine, arusaamatu pool tingimata halb olema. Tal on endal halb lihtsalt teistest asjadest.

    VastaKustuta
  99. Korraks diskussioonis tagasi, et selgitada, mida mina "kurja" all silmas pean.
    Ei, mitte sita pügikasti sokutamist. Vaid mõtteviisi "kui mul on kehv, olgu ka teistel kehv". Elik kui mina ei tohi oma sitta sinu prügikasti sokutada (teeb minu olemise kehvaks), siis ma tulen ja teen midagi, mis teeb ka sinu olemise kehvaks (laotan VEEL rohkem sitta su maja ette).
    Mõtteviis “kui MINUL ei ole hea, siis ärgu olgu ka TEISTEL hea” kvalifitseerub minu maailmas kurjusena, võtke heaks või pange pahaks.
    Ning jällegi, koerasitt on siinses vestluses ainult kujund, eks, vähemasti minu arusaamist mööda. Tegelik jutt käib maailmavaatest.

    Ning jah, Notsu, sa tõlkisid mind (taas) õigesti, öeldes: “lugesin kommentaariumi üle ja mulle tundus, et Epu tahtejuttu saaks teiste sõnadega väljendada vabaduse (valikuvabaduse) võtmes - kui ta räägib tahtest ülesõitmisest, siis räägib ta valikuvabaduse äravõtmisest.”

    VastaKustuta
  100. Ma tean =) Mõtlesin sellele, et ründe tunnetamine on trigger ... tähendab, päästik.

    Lihtsalt ma ei saa aru mõtteviisist, mis tähtsustab asju üle inimeste. Ma ei saa. Ei oska. Ei taha. Ei saa. EI SAA.

    Ja kuigi mu teoreetiline taust (jah, Rents) ütleb, et inimesed on erinevad, nende tahtmised ka, mõnele on asjad tähtsamad kui teised inimesed ja see on ju ok, sest inimesed on ja peavadki olema erinevad ... mul jookseb ikkagi juhe kokku. MA EI SAA ARU ja ma ei saa ka sellest aru, et see inimeste meelest ok on.
    Ehk minu jaoks kehtib Pratchetti kurjuse definitsioon, mis on "hakatakse inimestest mõtlema kui asjadest".
    SEE ongi kurjus mu meelest.
    "Ei kõlba teenima, ei kõlba lõbustama, ei kõlba ühelegi mulle kasulikule tööle - koristame ära. See kõlbab keppimta iseks, kepin teda. See kõlbab X füüsiliseks tööks, anname talle nii palju süüa ja und, et mitte ainult et ei sure, vaid töötab funktsionaalselt kõrge kasuteguriga."
    Mu jaoks on see asjade tähtsustamine üle inimeste väga samalaadne. Mitte päris sama asi, aga et teised inimesed on mingi ebamäärane mass kurje, aga MINU PRÜGIKONTEINER tähtis, kisub mu silmis väga sinnapoole.

    ....ja maisaa, maioska, maivõi, et see on OK nii paljude meelest!!!!

    VastaKustuta
  101. "Ma tean" jne oli notsu 17.39 kommentaarile vastuseks.

    Ja Epp, minu jaoks on "mind rünnatakse, ründan vastu" ainumõeldav vapper teguviis. Teine võimalus (mulle, ma tean, et on targad, kes suudavad metatasandile minna ja seal muiata ja võltskahetsevalt "mhmh, ma ei teadnud, enam ei tee" ohata) oleks taganeda ja arg olla.

    Ja viimast ma mitte ainult et ei suuda, vaid ka ei taha. Ma olen parema meelega loll, aga vapper, kui tark, aga arg.

    VastaKustuta
  102. järsku on asi selles, et sa tunned end sellise rünnaku puhul nõrgemana? siis on jah ainsad valikud rünnata vastu või olla arg.

    aga kui on tugevam tunne, siis on valikuid rohkem, nt olla kaastundlik, põhimõttel "ju tal on paha olla".

    VastaKustuta
  103. Muidugi =)
    Alati nõrgemana, mul ei ole iial boss tunne, et fa-fa-faa, mina võin! Mul on endal
    ju konkreetselt tunne "kõik on teiste armust" ja kui siis see arm ootamatult ära võetakse ja mulle ka tunda antakse, et ma olen X meelest halb inimene, oi, ma ründan vastu. Sest ma ei ole halb, mis mõttes sa sedasi arvad, kui ma just olen oma parimat tegemas, et hea olla!?! Ma võin halb ka olla, sa veel näed, mida SEE tähendab!!!!

    Ehk siis ma püüan ju kogu aeg hea olla, alati ja kõigi vastu. Ja kui siis tuleb reaktsioon "sa oled paha", mul on "teen oma parima ja, IKKA olen paha tema meelest? Ok, ma siis olen PAHA! Ma võin seda ka olla, nad veel näevad!"

    VastaKustuta
  104. a mis puutub asjadesse ja inimestesse - nende piirid ei ole alati selged. Küllap kõik on öelnud midagi sellist, nagu "põrkasin vastu teepiiret", kuigi konkreetne põrge oli auto ja teepiirde vahel; või "ajasin endale sousti peale", kuigi soustiplekk on kleidil, mitte ihul. Minapiirid ei kattu tingimata füüsilise kehaga - rääkimata sellest, et ka füüsilisel kehal endal ei ole selgeid piire, molekulid vahetuvad "välismaailmaga" kogu aeg (jutumärkides, sest kui pole selgeid piire, pole ka selget sisemust ja välisust).


    pigem on eri mina-kihid nagu sibulal - pea ja siseelundid on rohkem "mina" kui sõrmed ja varbad; sõrmed-varbad on rohkem "mina" kui riided; riietatud keha on rohkem "mina" kui majaga ümbritsetud keha; keha-ja-kodu-kompleks on rohkem "mina" kui keha-kodulinna kompleks; ja nõnda edasi.

    VastaKustuta
  105. "Ehk siis ma püüan ju kogu aeg hea olla, alati ja kõigi vastu. Ja kui siis tuleb reaktsioon "sa oled paha", mul on "teen oma parima ja, IKKA olen paha tema meelest? Ok, ma siis olen PAHA! Ma võin seda ka olla, nad veel näevad!" -

    mhmh, midagi sellist ma mõtlesin jah (sh sellega, kuidas vooruslikkus - või kui see mõiste on liiga võõristav, siis headus - teeb kurjaks, mis on muidugi üleüldisem, mitte aint sinu kohta).

    Kas sul on praeguses elufaasis ka varianti mitte püüda kogu aeg hea olla? ma olen siit blogist aru saanud, et see tung kasvab sul siis, kui endal ei ole nagunii hea olla.

    VastaKustuta
  106. VVN, ütled: "mind rünnatakse, ründan vastu" ainumõeldav vapper teguviis.” See on SINU vaatepunkt, nö. konflikti alguspunk, et SIND rünnati esimesena. Sa eeldad, et sina tegid kõik õigesti, prügikastiomanik lambist ründas. Aga TEMA jaoks on konfklikti alguspunkt hoopis teises kohas, nimelt selles hetkes, kui nägi sind kakakotti konteinerisse sokutavat. Sinu tegevus oli rünnak, TEMA silmade läbi vaadatuna.

    Ning sa räägid miskipärast vaprusest – sellel ei ole midagi pistmist kurjusega, millest mina räägin. Kurjusega, mille väljenduseks on sõnad, mida sa siin korduvalt kasutanud oled – kui sul on halb, olgu ka teistel halb. See ei ole minu maailmas mingi vaprus. Vaprus oleks, et kui sul on halb, las vähemalt teistel olla parem.

    VastaKustuta
  107. Ei =)
    (notsule)

    epp, sind ma lihtsalt ignoreerin nüüd. Mul ei ole midagi võita, üritades sind veenda, et olen tore inimene.

    VastaKustuta
  108. professionaalse kretinismiga tõlkija sekkub: Epp, VVN juba paar korda möönis, et ta teoreetiliselt teab, et teine pool tajus ise rünnakut, ta lihtsalt lisas klausli, et tal läheb juhe kokku, kuidas keegi sellises asjas rünnakut näeb.

    VastaKustuta
  109. ja juhin ka tähelepanu, et kunstipärane sitalaotamine oli lihtsalt helesinine unistus, nauditav vägivallafantaasia.

    käsi püsti, kes mõtleb kogu aeg ainult armastavaid mõtteid.

    VastaKustuta
  110. Ehh, ma oleksin ikkagi pidanud asja sellega jätma ja mitte uuesti surkima tulema =) Inimene õpib, kuni elab.
    VVN, mu meelest “kuri” ja “tore” ei välista teineteist, vähemasti mitte täielikult =) … või noh, see on jällegi see kuramuse semantika, eks.
    Ning Notsu, tänud tõlke eest.

    VastaKustuta
  111. Aga (vägivallamõtete) mõtlemisest, ja et sitalaotamine siinses vestluses vaid fantaasia oli - selles osas ma sinuga, Notsu, ei nõustu. Ma vbl olen lihtsakene, aga mu meelest oli sitalaotamine kasutusel sama reaalsena kui „MINU prügikast“. Teisisõnu – nii prügikast kui sitalaotamine olid ühevõrra kas siis hüpoteetilised või reaalsed, mõlemaid pruugiti kujundina, ühe või teise poole maailmavaate väljendamiseks.

    VastaKustuta
  112. a mul läks omaenda kommentaarist jälle mõte edasi lappama - et kui VVN selgitas, et tal läheb juhe kokku, kuidas sellist asja saab üldse rünnakuna tajuda, siis minu arust on siin blogisabas ka teistpidi - lugejad ei saa aru, kuidas kellegi prõmmimist või sõimlemist saab nii südamesse võtta. Eriti veel, kui sõimleja on keegi, kellega väärtushinnangud nähtavasti eriti ei kattu.

    eks see ongi ilmselt selle kõigile meele järgi olla püüdmise pahupool - varem või hiljem tuleb sein ette, sest see ei ole võimalik, eri inimesi rõõmustavad ja pahandavad erinevad, vahel lausa vastukäivad asjad. Ja siis tuleb "läks trumm, mingu ka pulgad".

    a tglt ei ole sellist kohustust. võib ka mõnele mitte meeldida ja see ei ütle midagi su väärtuse kohta, isegi selle teise väärtuse kohta ei ütle. Kõik ei pea kõigile meeldima.

    VastaKustuta
  113. Epp, VVN ütles otsesõnu "mõtlen kurjadest meetmetest (ma pole neid iial rakendanud, aga mõtlen)."

    VastaKustuta
  114. see on nii ilus, notsu, et ma hakkasin nutma.
    Aitäh!

    VastaKustuta
  115. Notsu, luba, ma tõlgin iseennast.
    Ütlesin, et nii sitalaotamist kui prügikasti „ pruugiti kujundina, ühe või teise poole maailmavaate väljendamiseks.”
    Teisisõnu: “kurjadest meetmetest mõtlemine”, “kui mul on sitt, saagu sul kah sitt” näitab mulle mõtleja maailmavaadet. NII lihtsakene ma nüüd kah ei ole, et päriselt arvan, et VVN läheb ja laotab koormatäie sitta kellegi värava taha =)
    Kolmandat moodi selgitades: polnud vähimatki tähtsust, kas tegemist reaalse teo või fantaasiaga, sitalaotamist võtsin mina siinses vestluses KUJUNDINA, mõtteviisi väljendajana.
    Ning otse loomulikult mõtlen ka mina vahel kurje mõtteid =)

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.