Esmaspäev, 1. juuni 2020

Lapstest

Täna on lastekaitsepäev, eks ju.

Mina: Kuule, kiida mind nüüd, et ma hommikuks need kaneelirullid tegin!
Poeglaps, kes tõusis veidi peale ühte: Aga ... aga ... aga ... need on ju külmaks läinud! Ei, noh, tubli oled ikka, aga ma olen väga kurb!

Ehk: teed oma parima, aga laps saab ikkagi pooleks eluks trauma. Pole see lapsekaitsmine lihtne ühtigi.

Olen nüüd leppinud, et adopteerin.
"Leppinud" ei kõla tegelt õigesti, kõlab nagu "rahuldun vähemaga, sest Seda Õiget ei saa", ent mul ei ole tunnet, et Õiget ei saa, mul on lihtsalt: "Krt, oma kõhust tita sünnitades hoiaksin nii palju asjaajamisvaeva kokku ja mulle TÕESTI ei meeldi asjaajamine!"

Jah, esmalt on mul elupaika vaja ja nännännää, aga ma ei jaksa sel teemal põdeda.
Lihtsalt ei jaksa.
Mul ON ühetoalise sissemaks tänu teile koos, tahaks kahetoalist, aga hädaga kõlbab ka ühene. Kui mina laenu ei saagi, mul on juba vaikselt skeeme välja mõeldud ja mõne inimesega ka räägitud, kuidas võiks ikkagi saada, ja kõike kokku võttes: kui kuidagi ei saa, kuidagi ikka saab. Need 3000 euri on väga abiks enesekindluse osas: nii palju raha! Kindlasti saab sellega Midagi Teha!
Üks Klooga kahetoaline on juba müügis alla 20 000 hinnaga!
On küll arvata, et see konkreetne läheb ära, sest mina hakkan tegelema juulis, aga asjad susisevad. Korterite hinnad langevad.

Ma mõtisklen niisiis juba adopteerimise või ka hoolduspereks olemise üle ja jagan neid mõtteid siia, sest on lastekaitsepäev ja lasteteema seega lubatud isegi mulle =P
Onju.
Nad ju ei nõua, et mul oleks uuele lapsele kohe omaette tuba anda, ega ju? Tasapisi saaks (sest no kahetoaline on ikkagi plaanis), Poeglaps kasvab suureks ja värki.
Või noh. Veel suuremaks.
Tütarlaps on aastate järgi juba täisealine ja puha, aga kuna ta ise ütleb, et on väike, on ta ka minu retoorikas "Minu pisikene tütar".
Nagu Totoro on "Minu pisikene kudzu".
Poeg on samuti pikem kui mina ja ta hääl juba enamik aega noore mehe hääl. Ainult vahel suure viha sees arvutimängu peale karjudes tulevad kiuksud sisse.
Häälemurre oli väga lühiajaline ja üldse mitte eriti märgatav protsess. Sellel on kõva mütoloogia taga nagu teismeealgi, aga minu kogemus mõlemaga on "vaevumärgatavad protsessid, midagi on, aga mitte midagi erilist".
Miska ma ei saa eriti aru tegelikult, kuidas siis sedasi. "Kohutavate kahestega" sama asi. Et nii kõva legend - ja siis reaalsus on, et laps nagu laps ikka, lihtsalt vahel nõme, ja neil hetkil saab end lohutada sellega, kuidas "no siuke periood tal".
Mitte et muudel aegadel ei tuleks ette veidrusi ja siksakke.

Kõige rohkem tunnen pubeklust koera puhul. Mul on reied nii sinikaid täis ta küüntest, nagu oleksin grupivägistamise ohver. Mõnd aega ta jälle rihmata ei jookse, otsustasin eile. Kuskil on ka minu piirid.
Aga no võibolla sel uuel lapsel saab teismeiga kuratlik olema? Võibolla on minu laste pubekaprobleemide puudus mu geneetiline pärand.
Mul endal ju ka ei olnud eriti midagi.
Vihahood - jah, olid. Aga vihahood olid mul ka 20+ ja 30+.
40+ pole veel kuigivõrd raevunud olnud, aga ma ei ole ka eriti kaua 40 olnud veel.
Ja noh, kui hääle tõstmine on "jube vihahoog", on seda juba ette tulnud ka.

19 kommentaari:

  1. Kui suur kahetoalise sissemakse on? juulini on natuke veel aega...

    VastaKustuta
  2. Oleneb kahetoalisest =) Kui hind on alla 20 000 siis phmt on 1000 veel ja lill.
    Aga normaaljuhul ma arvaksin, et pigem 2500.
    =P
    Aga ma pole jätt lootust, et keegi MULLE ka maksab veidi =)Ikka taotlen ja uurin.

    VastaKustuta
  3. Sa pangaga oled rääkinud? Need on uskumatud tüübid kohati.

    VastaKustuta
  4. Tegelt ei ole. Aga ma ei usu, et nende uskumatu-olek läheks sinna alla, et "te küll miinimumnõudeid kuidagi ära ei täida, aga anname ikka laenu, meil siin majanduslanguse sees on rõvedalt raha üle!"
    Ma panustan pigem kas kellegagi kahe peale võtmisele või üldse nii keeruliste skeemide peale, et ma neid ära tooma ei hakka siin.

    VastaKustuta
  5. Ma rääkisin ühe SOS lasteküla inimesega paar aastat tagasi ja see ütles, et kindlasti peab olema võetud lapsel oma tuba. Ja sellel peab olema ruutmeetreid mingi miinimumarv (minu külalistetuba oleks puhta lapsepiin ja Potterite stiilis). Veel peab olema nõudepesumasin. Ja minuarust ka mees. Kuigi vb ses osas nad on leebunud.
    Igatahes see lühike vestlus tühistas igati mu hägusegi idee iial lapsendamisest.

    VastaKustuta
  6. ma hakkan selle üle muretsema, kui mul on kodu =)
    seda, et üksik võib olla, ma kontrollisin, seda võib =)

    VastaKustuta
  7. Igaks juhuks tegin testi "kas sobid kasuvanemaks"
    Testi tulemus oli:

    See on väga tore, et kaalud kasuvanemaks hakkamist! Kasuvanemaks olemisel on vähe välistavaid tingimusi. Kõige tähtsam on soov lapsi kasvatada, pakkuda lapsele sooja kodu, hoolt ja turvatunnet.

    Kasuvanema profiile on väga erinevaid. On vallalisi või abielus kasuvanemaid. Mõned üürivad korterit, teised omavad maja või korterit. Elatakse suures linnas või väikeses külas. Mõnes peres on juba lapsed, teises ei ole. Paljud kasuvanemad käivad tööl, samas on neid, kes tööl ei käi või töötavad osalise ajaga. On kõrgharidusega kasuvanemaid kui ka vanemaid, kes pole ülikoolis käinud. Kõige olulisem on see, et pere suudaks pakkuda lapsele turvalisi ja eluks kestma jäävaid suhteid ning tuleks oma elu ja ülalpidamisega toime.

    Kui sinu südames on ruumi, et kasvatada last, kes ei saa kasvada oma sünniperes, võta ühendust Sotsiaalkindlustusametiga, et uurida lähemalt erinevate võimaluste kohta.
    Helista tel 655 1666 või kirjuta asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee.

    VastaKustuta
  8. Aga oma tuba tahavad nad jah =(
    KURAT.
    Okei, ma ei muretse seepärast praegu. Muretsen juulis.

    VastaKustuta
  9. See on tglt ka arusaadav nõudmine - lapsendamine on lapse enda jaoks ülisuur elumuutus, siis on hea, kui tal on privaatne koht peitumiseks, kui uus elukorraldus üle pea kasvab.

    VastaKustuta
  10. Mul tekkis lugedes hoopis see küsimus, et sa oled korduvalt rääkinud, et lapsed meeldivad sulle peamiselt üliabitus vanuses, st esimesed paar aastat - kas lapsendades oleksid valmis ka vanemat võtma? Sest ma ei tea lapsendamisest absoluutselt mitte midagi peale selle, mis ajakirjandusest on silma jäänud, aga üks väide, mis igalt poolt ja pidevalt faktina läbi käib, on see, et nooremat kui kolmeaastast on pea võimatu saada, sest üliharva juhtub, et kellegi vanemlikud õigused nii kähku ära võetakse.

    VastaKustuta
  11. Mulle meeldivad ka suured lapsed =) Tütar hakkas umbes kümnesena imeliseks, poeg oli juba kaheksasena nii tore.
    See vahepealne vanus on raske. 3-8, 4-10, umbes nii.
    Aga ma sain mingil ajal ka aru, miks on raske: mulle meeldib positiiiiiiiivne tagasiside, ei meeldi negatiivne, ja on aeg, kus lapsed ei reguleeri veel oma tahtmisi mõistusega. Kui ma tahan "hea" lapsevanem olla, ma PEAN tegema-käskima-nõudma asju, mis neile ei meeldi.
    Ja kui mul üldse raha ei olnud, oli veel hullem: ma ei saanud ka osta neile asju, mida nad tahtsid - väga tihti vähemalt ei saanud.
    Aga jah, esiteks on suur laps suur laps, neid ehk ikka vähemalt hooldusperena saab, ja teiseks, kui mul ei ole kogu aeg "ma ei saa osta, teen ise, läheme metsa loomaaia asemel, läheme mänguväljakule mängutoa asemel, veenan lapse ära, et nii on ok", on vahest ka pisema lapsega kergem.
    Ehk siis: olen valmis. Ja noh, kõige halvemal juhul tuleb kolmanda lapsega lihtsalt veel oodata. Kuni poeg välja kolib =P

    VastaKustuta
  12. Tõestatud netosissetulek peab olema vähemalt 700 eurot - ütleb Swedbanki laenukalkulaator.

    LHV ei luba arvutusi tegema hakata, kui ühe kuu netosissetulek jääb alla 900 euro.

    Suht karmid tingimused.

    https://www.riigiteataja.ee/akt/131012018003
    Neid lapsendamise tingimusi lugedes tundub küll, et ise üks laps teha on lihtsam kui sellele hindamisele vastata.

    VastaKustuta
  13. Kuigi suuremate lastega pidi just olema nii, et neid on rohkem kui nende soovijaid, sest enamik lapsendajaid tahab ikkagi väikest last. Arusaadavalt on ripakile jäänud suurte lastega ka raskem, sest nad on kauem ebanormaalselt halba elu kogenud, aga seda rohkem kahju neist on.

    Pank tahab jah 700 neto, ma FIEna just ise tõestan parajasti, et mul keskmiselt nii palju sissetulekut on ja jube keeruline on, sest mul võib ju ühel kuul olla 3000 (brutissimo) ja siis mitu kuud järjest näiteks 10 ja katsu siis seletada, et need mitu 10-eurost kuud ei tähenda, et ma lõpetasin nüüd rahateenimise ära.

    VastaKustuta
  14. sitsidsatsidpatsid oma kogemusega muutis mu ka julgemaks suurt last lapsendama =)
    Ehk tema tütar oli 10 vist, kui tema tütreks sai ja "laps nagu laps ikka".

    VastaKustuta
  15. aga hoopis muul teemal: ma loen praegu "Lihtsaid valikuid" ja mulle NII meeldib. kirjutan kindlasti GR-i pikemalt ka, kui läbi saan, aga sellega läheb veidi aega, sest ma ei raatsi palju korraga lugeda, mõnulen jupikaupa.

    VastaKustuta
  16. Kui laenu taotlesime, siis minu sissetulekust luges vaid TTÜ sissetulek, sest mu teine oluliselt suurem sissetulek oli tähtajalise lepinguga tol hetkel, luges autoliising negatiivselt ja mul oli korter välja üüritud, mingi 200 raha kuus äkki. Abikaasa oli tol hetkel katseajal ja tema sissetulekut ka väga ei arvestatud ega seda, et tal on korter välja üürida. Teisisõnu saime laenu nii, et sisuliselt pank eeldas et "päris" sellest on suht vähe ja ülejäänu on mingi illusoorne tulu. Kaalukeel olla olnud toosama korterisissetulek ja auto ostsin enne liisingust välja.

    Teisisõnu me maksime esimese aastaga arvestatava koguse laenu põhiosa tagasi et intresse alla saada. Ma ei uskunud et see nii konservatiivselt käib.

    VastaKustuta
  17. Lisaks vanuse tõttu ei andnud nad noorusea 30 aastat, vaid mingi oluliselt vähema aja.

    VastaKustuta
  18. Oh, jama ma ootan niigi =)
    Kui ma kuidagi olen enda laenukõlbulikuks ehtinud, pean peale nendega suhtlemist veel ehtima =) Sellega mind ei üllata =)

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.