Pühapäev, 14. juuni 2020

Laps ja koer teevad ikka tuju paremaks

Mõnikord
tahaksin nutta
mitte millegi pärast,
hing kõris kinni,
lihtsalt.

Mõnikord
tahaksin nutta,
aga nutt ei tule.
Lukk kinni,
kardin eest ja
hakkame eluga pihta!

Või siiski ei.
Maailm ei lähe täna oodates hukka!
Üha rabeleda on hale.
Puhka, naine!
Puhka!

Puhka end iseendale
lähemale.
_______________________________________

Kui aus ja täpne olla, võtan kardina - ruloo - eest päris õhtul. Nii umbes kell kümme, kui päike enam ei küta. Siis on aken katmata umbes pärastlõunani (hilise pärastlõunani, minu arust lõuna on nii kahe-kolme paiku), kuni taipan, et nii küll ei lähe, kuum ja painav, ja tõmban ruloo ette.
Nututunne on jälle, samas. Kui on peavalu ja iiveldab, ei olegi päris hale, aga kui valu taandub, kui veel päris hea ei ole, aga päris valus ka enam mitte, on nimetu kurbuse tunne.
No täna on, eks ole.
Alati ei ole.

Aga siis mõtlen muudest asjadest ja läheb paremaks

Totorol on huvitav seisukoht lahtise karva kitkumise osas.
Toas ta talub seda suht probleemitult, kuigi eelistab, kui ma vaheldan karvatortide tõmbamist sügamisega.
Õues võib kammida. See on ok, seda ta lubab rahulikult Aga kui seal käega tõmmata, ta niutsatab nagu oleks väga valus, keerab ennast ära ja on NII HÄDAS. Ma ei tea, kas ta võtab hirmsa alandusena, et keegi võib näha, kuidas tal seljast karvu sikutatakse või mis, aga õues ta TÕESTI ei taha seda.
Aga no kammimine-harjamine sobib. Nii et olen koeraharjamises suht profiks saanud ja mul on nii ilus sile kudzu.
Kes ajab ikkagi kogu korteri oma karvu täis, sest no siuke aastaaeg.

Tegin ahjulõhet.
Poeg ei ole vähemalt neli aastat söönud ühtegi roosat kala, kui see pole külmsuitsutatud või soolatud, aga ma teen vahel ahjus ikka, sest mulle maitseb. Rosé pipar, mandlid ja majoneesi-sinepi kaste on tavaline, seekord panin musti ploome samuti.

Poglaps tuleb kööki: "Kas see viimane tortilla on soe?"
mina: Ei, ma isegi ei teadnud, et peaks soojaks tegema
Poeglaps (vaatab ahju, kus on lõhe. Ütleb filosoofiliselt): Noh, mis mul ikka kaotada on?
Võtab tüki taldrikusse ja lahkub
Tuleb tagasi teise portsu järele.
"See oli tegelt päris hea ... aint seda nahka ma ei taha"
mina (tema taldrikust naha endale napsanud): Mulle nahk maitseb kõige rohkem!
Poeglaps: Mina ei ole nahka proovinud. Ei julge ka.

2 kommentaari:

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.