Eelarvamused

Ok, mu poeg on abituuriumis ja 18, nii et nagunii ma ei sekkuks, kui ta ka puuduks - suur inimene, ise teab, mis teeb.
Aga kui Stuudiumis teatatakse mulle punaselt, et "Hilines!" tunnen teravalt, kuidas mingid ühiskondlikud hinnangud ja minu isiklikud väärtused ei ole ÜLDSE kooskõlas. Sest mida mina mõtlen punase Hilines! teate peale? 
Tubli poiss, läks kohale, kuigi jäi hiljaks. Vapper mees. 
Ta on elus ikka päris mitu korda palunud mul esimeseks tunniks vabandus kirjutada, sest talle ei meeldi hilineda, ta läheb järgmiseks tunniks parem. Nagu - kus on õpetajaskonna silmad nägemaks positiivset? Ta läks kohale! Jai!!!!
Samas ma eriti ei usu, et nemad seal panevad selle kirja, et mulle ja talle positiivset tagasisidet anda. 
Kuigi! KUIGI! Nii on nunnu mõelda! Punased teated Hilines! on teatamaks, KUI tubli ta on, et ma seda kogemata tähele panemata ei jätaks! 

Nunnusid mõtteid jaksab mõelda, kui parajasti on hea olla. 
Mul parajasti on. 
Täna läksin automaadi juurde, et pakki saata, aga ekraanil oli kiri "Kuller töötab! Oodake palun!"
Siis ma seisin veerand tundi ja vaatasin, kuidas kuller kappidest pakke välja võtab ja neile, millele vaja, enne kasti toppimist triipkoodi peale kleebib. 
Selline torssis üsna lühike ja kõhukas mees, tiris aga paki välja, üpris nördinud, kui see nt täpselt kappi mahtus ja ta pidi kättesaamiseks pingutama, ning viskas kasti. Otse ei vandunud, ent mühatas põlglikult. Kui ühes kapis oli ainult mingi koonusekujuline üsna pisike vidin, ta plahvatas. "No mis idioot niimoodi saadab? Pakk peab olema piisavalt suur, et silt peale panna! Minu piiksutaja ei loe seda! Liini peal ka ei loe!" Selle pahura tiraadi ajal üritas ta silti kumerale pinnale kleepida, aga koodilugeja tõesti ei reageerinud, ning ta tiris küljed jälle lahti ja pani selle viimaks üsna sirgelt paki külge, nagu oleksid sel kahel pool kleepuvad tiivad.
Lugeja luges, nii et pidi kõlbama.   

Mina mõtlesin: "OMG, ta on nagu pahur päkapikk jõulukinke laadimas! Nagunii on vähemalt pooled pakid siin jõulukingid. Just sedamoodi võiksidki päkapikud käituda. See on palju realistlikum, kui mingi lõputu rõõmus muhelemine."
Ja kulleri sünge pakkidevõtmine ja triibukooditamine tundus korrapealt nii armas, et ma seisin ja naeratasin lollakalt viis minutit järjest. 
Siis ta lõpetas ja ma hakkasin oma pakki saatma - muidugi jõulukink, mis te ometi mõtlesite? Trükkisin seal puuteekraanil numbreid ja üritasin korraga ära hallata nii pakki, kotti, kust tahtsid välja kukkuda teised kotid (käisin enne pakiautomaadi juurde minekut taarat viimas - ilge hunnik mineraalveepudeleid) rahakotti ja kindaid ning ei saanud täiesti hakkama. 
"Kinnas kukkus," ütles pahur päkapikk mulle mornilt. Tänasin ja korjasin kinda üles ja no NII TÄIUSLIK rollisobivus! Nii täiuslik - pahur, aga hea! Siuksed päkapikud käivadki!

Ilu on vaataja silmades. 
Kuidas vaatad, nii paistabki. 
Mida eeldad, seda näed. 
Jne. 
Romaanivõistlusel koha saanud raamatut vaatavad lugejad positiivse ootusega. Minu lugusid vaatavad need, kes mind (eriti?) ei salli, negatiivse eelhäälestusega. Mu tütar loeb ja on: "Haa, nii emme! Ei söö lilli!"
Eriti halvasti läks "kuigi sa proovid olla heal", mida anti lugeda ulmearvustajatele, kuigi see pole ÜLDSE sedasorti raamat, mida ulmearvustaja enamasti saaks. Nende eeldused oli väga teised ja nad vihkasid seda. Mis oleks naljakas, kui poleks tol hetkel nii kurb tundunud. 
Ma ju näen arvustust lugedes ära, mida arvustaja on eeldanud saavat. 
Täna lugesin "Vikerkaarest" seda oodatud Mudlumi arvustust ja ... sain nende viimaste eest kiita nii madalale seatud lati ületamise eest, et piinlik. Nagu - seda sa minult siis ootasid? Korralik ajaviitekirjandus, 0 originaalsust, aga korralikult tehtud? 

Oh, kus ma jään ...