Siniheleroheline esmaspäev

Jõulukook tuli väga hea.
Ma loomulikult ei hakanud kohe sööma, aga sellesse tuleb augud torgata kange alkoholiga toitmise jaoks ja torkerelva - kahvel - lakkusin küll puhtaks. 
Ehk siis: kui on selliseid idioote veel, kes pidasid kinni selles retseptis olnud küpsetusajast: mees ei tea, mida ta räägib. Normaalne küpsetusaeg on poolteist kuni kaks tundi ja tulemuseks on kordades maitsvam nämm. Ehk mul läks igavene proovimine ja vaev, et saada kõrbemata tulemust nelja ja poole tunniga (alumine siin päästis), aga tulem IKKAGI ei olnud pooltki nii hea, kui tumeni jõulukook. Ükskõik kui heldelt alkoholiga kasta. 
Nüüd tegin lühema ajaga ja vualaa.

Krt, väga väga naine, sa ju peaks teadma: inimesi ei tasu uskuda. Pädev tulemus sünnib katse-eksituse meetodil proovides. 
Aga ei, ikka on vaja kindel olla, et vot just selles retseptis öeldakse õigesti ...

Totorol läheb lainetena. Laupäeval mõtsin, et minek, nii vilets. Vaevu sööb, trepist üles minnes hakkab värisema ja esikäpad libisevad alt ära. Kui inimene koju tuleb, ei liputa enam sabagi, vastuminekust ei tasu isegi mõelda.  Kogu aeg magab.  Kirjutasin loomaarstile ja see vastas täna, et jah, lootust ei ole, see on surm. 
Ainult et eile ja täna oli koer jälle palju kebjam. Mis me trepist räägime, vinnab end voodissegi ise, sõi igasugu asju, mille vahepeal ära põlgas (nagu mõned järgijäänud vorstid ja kuivanud pelmeen), lakkus innukalt puhtaks võipaberid (ma tegin jõulukooke!) ja muidugi tema tavaline searaguu lisaks. Silmad läksid ahastavatest rahulikeks. Nii et ma loodan ikka parimat. Söödan iga päev tabletid sisse ja loodan.
Kuigi täna ei tahtnud ta isegi oma juurdetulemise-viinerit. Panin selle tema kaussi, kui tuppa jõudsime, siis seisis see seal ja Karu, kes elab pidevas näljas, leidis tunni aja pärast, et oo, viiner! Seda võiks süüa! Haaras viineri kaasa ja läks sellega tuppa, kui ma tema nina koera kausis nähes ähvardavalt liigutasin. 
Seni, kuni ma mõtlesin, et kas võtta viiner kassilt ära või ei, leidis Totoro, et nii küll ei lähe, ronis vaevaliselt voodist maha ja pani oma pea kassi juurde.
Karu taandus, viinerit maha jättes. 
Totoro nuusutas viinerit. Lakkus seda korra, mispeale viiner veeres kaugemale. Heitis viineri kõrvale pikali ja kui ma siis uuesti vaatasin, oli selle ära söönud. Ilmselt tundus kõhus kõige kindlam koht olevat - aga oli vaja hirmsat kassiohtu, et ta selle ära sööks.

Täna võtsin jälle metüülfenidaatvesinikkloriidi lisdexamfetamiini asemel ja pea juba valutab. 
Mul on tunne, et tuleb vanad rohud ka ikka ära süüa, ent need on nii palju halvemad, et päris kurb.

Võtsin põrandad tolmuimejaga üle, sest tundus, et seda ma jaksan rohkem teha kui pesema minna. 
Aga pea valutab ja dušš aitab enamasti peavalu vastu (eriti kui tablett all on), nii et triivin pesema samuti.
Pärast ostan veel mune ja võid ja apelsini. Ja vahukoort.
Sest ilmselt ma ikka tahan piparkoogitainast ka teha.