Isegi 3 päeva järjepanu peavalu ei ole suutnud üldist õnne ja rõõmu rikkuda.
/tegelt vasakus oimus jälle natuke tuikab, ütleme siis suisa: 4 päeva
Tundub, et kui peavalu käitub tsiviliseeritult ja leeveneb kohatise "ulgumise, iivelduse ja külmavärinate"-taseme juurest ikka "natuke hapraks olemiseks, mil ei taha kõvu helisid ja kummardada" ka, on ta talutav seltsiline. Saame koos toime.
Aga see, mis nii õnnelikuks teeb, on mu erakordne suutlikkus.
Nii palju uudseid kogemusi, tehtud tegusid ja töid!
Jap, ma tean küll, et "kes palju teeb, see palju jõuab" on nõme ning pahurust tekitav ütlemine. Minus ka tekitab pahurust. Seda enam, et minul nt. jääb tavaliselt umbes 1/4 plaanitust ikka tegemata ka, ega kõike ei jõuaGI.
Aga konks on selles, et 1/4 plaanitust kipub nagunii tegemata jääma, ükskõik, kas mul on käsil 48 või 4 asja.
Nii et lihtne matemaatika ütleb, et rohkem tehes tõesti jõuabki rohkem =P
Niisiis ma teen rohkem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.