Totorol on homme operatsioon.
Väike vaene kutsu, tal on nii halb ja nõrk olla oma mädaneva emakaga. See lõigatakse välja, antibiootikumid ei aita, ja mul on nii kahju vaadata, kui hädine ja kurb ta on. Pisikene armas kutsu!
Ma ise olen ka siuke hädine, seega tunnen eriti kaasa. Sest mul vähemalt ei ole palavikku (enam) ja kuskilt ei valuta. Ma ei muretse ka, et äkki äkki äkki läheb temaga päris pahasti.
Väga tore loomaarst on, täiega pöörab tähelepanu ja hoolib.
Mina ise tõusen muidugi olukorra kõrgusele ja kui on vaja, saan hakkama. Aga see on nii veider, kuidas ma pean sundima end sööma, sest isu üldse ei ole, aga ma PEAN olema toidetud ja tegevusvalmis, orgunnima rahad, auto koerale järgi jms, mida, noh, on VAJA.
Suudan küll, sest on vaja.
Aga pöörata tähelepanu sellele, mida ma ise tahan, on peaaegu võimatu.
Et ma parasjagu üritan ka K.ga asju korda saada - või noh, selgeks - teeb kõik veel sürreaalsemaks.
Mulle meeldiks, kui vähemalt maailm saaks mulle tagasisidet, et mind on hinnatud ja armastatakse, kirjuta veel, aga saan aint tunnet, et pole küllalt hea.
Sest ega mingi möödundnädalane pai enam aita, oleks ikka uusi ja uusi tarvis.
***
Peale lõunaund tõden masendunult, et mul on külm (sest ma ei ole eriti söönud, ilmselt) ja olen hirmus väsinud.
Sest kere ajas mu üles lõunaunest enneaegu, väites, et ema helistab, kus telefon?! aga muidugi tühja keegi helistas. Lihtsalt Organism, noh, arvas, et enam pole magamisaeg.
Nüüd ma olen väsinud ja kurb. Mõtlen, et PEAN sööma jälle, aga nii üldse ei taha ... Olgu, mandariini võib.
No mis elu see on?!
Näri, väga väga naine, nüüd seda mandariini! Pole erilist abi sellest, et sul on lõik põses nagu hamstril. Oleks vähemalt šokolaad, see sulaks ise.
Olgu, võtan šokolaadi. Šokolaadi süüa on igatahes parem kui üldse mitte süüa. Vähemalt minu puhul küll.
Jah, muidugi ma saan hakkama.
Aga jube tore oleks, kui keegi kõrval hõiskaks, et ma olen nii vapper, nii osav, nii hea ja lisaks kirjutan ka toredasti. Täiega oivaline!
Vaene koer!
VastaKustutaJa loomulikult on sinust kõva sõna haigest peast orgunniga tegeleda.
šokolaadi söömine on väga mõttekas, saab kiiresti hea tüki energiat.
Mul endal tõmbab hapendatud rukkitainast näkileib (Finn Crisp põhiliselt) mingil määral isu käima, nähtavasti paneb mao tööle, aga ma ei tea, kas see kõigil nii on.
tääh
KustutaMärkan, et cheerleaderlusega on suht halvasti siin.
VastaKustutaKahju.
Küllap ikka hoitakse pöialt ja hinnatakse su pingutamist. Poleks sa praegu kirjutanud oleksin ka ise seda nähtamatult edasi teinud. Ei tee lolli nalja, ausõna, selline nali oleks nõme.
VastaKustutaMa loodan, et mure koeraga su lusikaid puhta pooleks ei murraks, jaksu juurde!
Heh, täh =)
KustutaMa lihtsalt tunnen end suht kaua juba ja tean, et mulle töötab positiivne tagasiside. Kiida lolli, siis loll teeb, on minu puhul väga tõsi. Ma olengi see loll. Kui öeldakse, et ma olen midagi hästi teinud või olengi selle ja tolle hästi tegija, ma tahan kohe rohkem ja veel paremini. Konstruktiivne kriitika? See on kriitika. Ütleb mulle, et ma tegin halvasti, peaks paremini, ja siis ma ei taha enam üldse (seda asja) teha.
Ehk mulle tõesti töötab hõiskamine ja vaimustus palju paremini kui kaasatundmine, mis on aga ka igatahes palju parem kui kriitika.
On kriitikat, mis meeldib mulle rohkem kui kiitus, aga seal tuleb mängu võlusõna "mõistmine". Ehk kriitika "ma sain aru, mida sa tahtsid teha, aga see pole päriselt välja tulnud" meeldib rohkem kui nende asjade kiitmine, mida ma omast arust kohe kindlasti teinud ei ole.
Ma mäletan, kui "Kuigi sa proovid olla hea" sai kiita, et näha on, kuidas kindlasti ei ole ma mingi feminist. Suht hirmus oli.
Ja aitäh majandusliku toetuse eest!!!
VastaKustutaS.t. ma enamasti ei täna selle eest eraldi, aga tundub, et Totsik on mõnele hinge läinud ja see on nii armas.
Cheerliiderdan (näe mis tore sõna tekkis!) sind ja Totorot. Ei hakka hämama, sind on mul keeruline kiita muu kui su kirjutatu eest, sest ma ei tunne sind isiklikult, ja enamus veebi-kontaktegi on säärased… hmm… konarlikud olnud :) Aga sa oled tänu blogindusele juba väga hulk aega osake mu elust, ja see loeb kah midagi, mu meelest. Nii et saadan su suunas teele igasugu häid vaibe. Ja otse loomulikult ka Totoro suunas. Kuidas tal on? Mädaemakas on jõle seisund. Ja omaniku hingevaeva, kui loom haige, tean omast käest.
VastaKustutaAa, oot, üks asi tuli veel meelde, mille eest sind kiita. Selle eest, mismoodi sa oma välimusse suhtud, st. riietus ja meik jne. Väga eluterve mu meelest, julge ja naiselik.
No nüüd on kodus ja magab. Pärast oppi ikka nii inimene kui loom on pärastopine zombie. Kui me teda tuppa tassisime, tulid hirmsad punnsilmad pähe, ta oli selgelt täiesti šokis, et mis toimub, üritas püsti tõusta, aga eriti ei jaksanud.
KustutaAga nüüd magab, mis on tore.
Hea kuulda, et Totoro opitud ja kodus tagasi. Nüüd muudkui paranema, üleelatust kosuma.
Kustuta